Pilistvere kihelkond

Pilistvere kihelkond (lühend Pil; saksa keeles Kirchspiel Pillistfer) oli kihelkond Kesk-Eestis Viljandimaal, Tartu, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Pilistvere kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Pillistfer


kihelkonnakirik: Pilistvere Andrease kirik
Pilistvere Andrease kirik
Pärnu kreis Liivimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Viljandi kreis Liivimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Kihelkonnakirik on Pilistvere Andrease kirik.

Piirkonna ajalugu Redigeeri

Tõenäoliselt rajati Pilistvere kihelkond 13. sajandi alguses Pilistvere muinaskihelkonna aladele ja see kuulus Nurmekunna maakonna koosseisu.

1480. aastal kuulus Pilistvere Põltsamaa halduspiirkonda, sealt edasi Viljandi komtuurkonna alluvusse. Poola ajal oli taas Põltsamaa staarostkonna all, hiljem Tartu[1], 1773. aastast Venemaa keisririigi Pärnu kreisi[2] koosseisus. Sellises pidevas võimude muutuse keerises olles ja sõdade tallermaana jäi Pilistvere kihelkond oma arengutasemelt muust Viljandimaast maha.

1865. aastal algas kihelkonnas talude päriseksostmine.

Pilistvere kihelkonna mõisad Redigeeri

Pilistvere kihelkonna vallad Redigeeri

Pilistvere kihelkonna kalmistud Redigeeri

Rahvarõivad Redigeeri

19. sajandi esimesel poolel olid levinud järgmised tunnused.

Naisterõivad
  • Linasest riidest särk, millel olid laiad mahamurtud ja rikkalikult pilutatud särgikraed
  • linase lõime ja villase koega kootud seelik
  • põll
  • sabaga tanu ehk linuk (pruudilinuk)
  • laiad geomeetrilise ornamendi ja iseseisva äärekirjaga kirivööd
  • õlakate (sõidutekk)
  • potisinised seesidega kampsunid
  • värvilised ostetud materjalist põlled
  • pikk kuub
  • kampsun
  • rüü
  • kasukas
  • sukad
  • kindad
  • jalas pargitud veisenahast pastlad või mustad madala kontsaga kingad
  • ehted
Meesterõivad
  • Valge linane särk
  • poolpikad linased või villased täislakaga põlvpüksid
  • sukad koos sukapaeltega,
  • potisinised lippidega vatid
  • rüü (suvine ülerõivas, peamiselt tööriie),
  • vatt (kampsun)
  • pikk-kuub (vati peal vöötatud pikk kuub, vöö vahel kirikindad),
  • kasukas (talvine ülerõivas),
  • villane vöö,
  • kindad,
  • pastlad, alates 19. sajandi II veerandist pidupäeviti saapad
  • suvel murumüts või kaapkübar ja talvel kõrvik[4]

Viited Redigeeri

  1. Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
  2. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 310–313.
  3. Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
  4. Tiina jürgen (Viljandi Muuseumi etnograafiakogu kuraator). Pilistvere rahvarõivad

Kirjandus Redigeeri

Välislingid Redigeeri