Pilistvere kihelkond
Pilistvere kihelkond (lühend Pil; saksa keeles Kirchspiel Pillistfer) oli kihelkond Kesk-Eestis Viljandimaal, Tartu, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Pilistvere kihelkond | |
---|---|
| |
saksa keeles Kirchspiel Pillistfer | |
| |
kihelkonnakirik: Pilistvere Andrease kirik | |
![]() |


Kihelkonnakirik on Pilistvere Andrease kirik.
Piirkonna ajalugu Redigeeri
Tõenäoliselt rajati Pilistvere kihelkond 13. sajandi alguses Pilistvere muinaskihelkonna aladele ja see kuulus Nurmekunna maakonna koosseisu.
1480. aastal kuulus Pilistvere Põltsamaa halduspiirkonda, sealt edasi Viljandi komtuurkonna alluvusse. Poola ajal oli taas Põltsamaa staarostkonna all, hiljem Tartu[1], 1773. aastast Venemaa keisririigi Pärnu kreisi[2] koosseisus. Sellises pidevas võimude muutuse keerises olles ja sõdade tallermaana jäi Pilistvere kihelkond oma arengutasemelt muust Viljandimaast maha.
1865. aastal algas kihelkonnas talude päriseksostmine.
Pilistvere kihelkonna mõisad Redigeeri
- Arussaare mõis (Arrosaar) – riigimõis
- Eistvere mõis (Eigstfer) – rüütlimõis
- Hermani mõis (Hermannshof) – rüütlimõis
- Imavere mõis (Immafer) – rüütlimõis
- Jalametsa mõis (Jallametz) – Laimetsa kõrvalmõis
- Kabala mõis (Kabbal) – rüütlimõis
- Kihnu mõis (Kihno) – Kõo mõisa karjamõis
- Kõo mõis (Wolmarshof, Wollmarshof) – riigimõis
- Laimetsa mõis (Laimetz) – rüütlimõis
- Loopre mõis (Loper, Kawershof[3]) – rüütlimõis
- Ollepa mõis (Ollepäh) – rüütlimõis
- Pilistvere kirikumõis (Pastorat Pillistfer) – kirikumõis
- Võrevere mõis (Werrefer) – Imavere kõrvalmõis
Pilistvere kihelkonna vallad Redigeeri
- Arusaare vald (1866–1897)
- Eistvere vald (1866–1896)
- Imavere vald (1866–1917)
- Jalametsa-Laimetsa vald (1866–1896)
- Kabala vald (1866–1917)
- Kõo vald (1866–1917)
- Loopre vald (1866–1899)
Pilistvere kihelkonna kalmistud Redigeeri
Rahvarõivad Redigeeri
19. sajandi esimesel poolel olid levinud järgmised tunnused.
|
|
Viited Redigeeri
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 310–313.
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
- ↑ Tiina jürgen (Viljandi Muuseumi etnograafiakogu kuraator). Pilistvere rahvarõivad
Kirjandus Redigeeri
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 310–313.