Viljandi kreis

Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.

Viljandi kreis
saksa keel Der Fellinsche Kreis
vene keel Феллинский уезд
Pindala: 4015,2 km²
Elanikke: 99 747 (1897)
Rahvastikutihedus: 24,8 in/km²
kreisilinn: Viljandi
Viljandi kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Tallinna kreisi ja Rakvere kreisiga, idas Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja läänes Pärnu kreisiga.

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.

Territoorium

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.

Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil

Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil

Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil

Viljandi kreisilinn oli Viljandi, 19. sajandi keskel kuulus kreisi kaheksa kihelkonda:

• Viljandi kihelkond (Kirchspiel Fellin-Land),
• Helme kihelkond (Kirchspiel Helmet),
• Suure-Jaani kihelkond (Kirchspiel Groß St. Johannis),
• Kolga-Jaani kihelkond (Kirchspiel Klein St. Johannis),
• Põltsamaa kihelkond (Kirchspiel Oberpahlen),
• Paistu kihelkond (Kirchspiel Paistel),
• Pilistvere kihelkond (Kirchspiel Pillistfer),
• Tarvastu kihelkond (Kirchspiel Tarwast).

1911. aastal eraldati Viljandi kihelkonnast Kõpu kihelkond (Kirchspiel Fellin-Köppo).

Sillakohtupiirkonnad

Viljandi ja Pärnu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks (Fellinsches Ordnungsgericht, Pernauer Ordnungsgericht):

1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond
2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond
3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond
4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond
5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond
6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Vaata ka

• Riia asehaldurkond
• Viljandi maakond

Välislingid

• Ajaloolise Viljandimaa tutvustus Eesti mõisaportaalis
• Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Viljandi Kreisi geograafiast) (saksa keeles)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 323-333.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk-d lk. 66-68.