Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 17831796 ja 18881917.

Viljandi kreis

saksa keel Der Fellinsche Kreis
vene keel Феллинский уезд

Pindala: 4015,2 km²
Elanikke: 99 747 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 24,8 in/km²
kreisilinn: Viljandi
Viljandi kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Tallinna kreisi ja Rakvere kreisiga, idas Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja läänes Pärnu kreisiga.

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.

Territoorium

muuda
 
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.
Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil
Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil
Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil

Viljandi kreisilinn oli Viljandi, 19. sajandi keskel kuulus kreisi kaheksa kihelkonda:[2]

Pärnu-Viljandi kaksikmaakond

muuda

1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond[3], mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.

1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate Liivimaa kubermangu praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond.

1845. aastal registreeriti Pärnu-Viljandi Põllumajandusselts[4], mille eesotsas olid Õisu ja Heimtali von Siversite ja Riidaja von Strykide suguvõsa esindajad. 1871. aastal asutati kreisis Viljandi Eesti Põllumeeste Selts.

Pärnu-Viljandi kaksikmaakonnast uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati 1888. aastal

1911. aastal eraldati Viljandi kihelkonnast Kõpu kihelkond (Kirchspiel Fellin-Köppo).

Sillakohtupiirkonnad

muuda

Viljandi ja Pärnu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[5] (Fellinsches Ordnungsgericht, Pernauer Ordnungsgericht):

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Viljandimaa politseivalitsus

muuda

Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Viljandi kreisi Viljandimaa politseivalitsuse[6] I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Viljandi, Kõpu, Suure Jaani ja mõisad: Eimtali, Loodi, Vardi, Holstre ja Paistu kirikumõis, kreischefi vanema abilisega; II. jaoskond: Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani, kreisichefi noorema abilise elukoht oli Põltsamaal; III. jaoskond: Tarvastu, Helme ja mõisad: Aidu, Morna, Õisu, Pahuvere ja Laatre. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Helmes.[7].

Taristu

muuda

Viljandi kreisi läbis Tallinna–Riia postimaantee, kreisis asusid Mõisaküla, Viljandi ja Võhmast viie kilomeetri kaugusel Võhma ehk Pahajänese postijaam[8], Suure-Jaani (Lõhavere)[9], Põltsamaa, Parika postijaam.

1799. aastal avati postitee Viljandist Kuigatsisse, 1885. aastal avati postiteel Kärstna vahejaam. 1850. aastal avati Viljandi–Mõisaküla postitee, vahejaamaga Õisus, kuhu Raadi kõrtsi rajati hobu-postijaam. 1892. aastal pikendati Pärnu trakti Torist Vana-Vändra ja Suure-Jaani kaudu Viljandini. Viljandi–Parika–Põltsamaa trakt avati 1889. aastal. Viljandis asus „Klinke“ postijaam Vaksali tänav 4. Postijaama rajas ja avas 1. detsembril 1859 sakslane Friedrich-Wilhelm Klinke.

  Pikemalt artiklites Viljandi–Põltsamaa postimaantee ja Viljandi–Mõisaküla postitee

1897. aastal avati Viljandit läbiv Valga–Ruhja–Pärnu raudtee harutee Laatre–Viljandi raudtee. 1898 alustati uue Tallinna-Viljandi raudteeliin ehitamist Viljandi ja Tallinna vahele. Uue tee valmimisel kujunes see peamiseks teeks ja raudtee hakkas kandma nime Pärnu–Tallinna juurdeveoraudtee.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
  2. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 33–34.
  3. Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 76.
  4. Tiit Rosenberg, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 40
  5. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 39.
  6. 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused, www.eha.ee
  7. Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2
  8. Margus Haav, Viljandi pildiga raamat, milles pole Viljandist sõnagi juttu. Väärt kraam ikkagi, Sakala, nr. 133, 8 august 2023
  9. Elmar Ojaste, HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL, www.filateelia.ee (vaadatud 20.12.2023)

Välislingid

muuda