Ava peamenüü

Viljandi kreis (saksa keeles Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 17831796 ja 18881917.

Viljandi kreis

saksa keel Fellinsche Kreis
vene keel Феллинский уезд

kreisilinn: Viljandi
Viljandi kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna/Eestimaa kubermangu Tallinna kreisi ja Rakvere kreisiga, idas Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja läänes Pärnu kreisiga.

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunenes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.

Sisukord

TerritooriumRedigeeri

 
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.

Viljandi kreisilinn oli Viljandi, 19. sajandi keskel kuulus kreisi kaheksa kihelkonda:[1]:

1911. aastal eraldati Viljandi kihelkonnast Kõpu kihelkond (Kirchspiel Fellin-Köppo).

SillakohtupiirkonnadRedigeeri

Viljandi ja Pärnu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[2] (Fellinsches Ordnungsgericht, Pernauer Ordnungsgericht):

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri