Viljandi kreis
See artikkel vajab toimetamist. |
Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.
Viljandi kreis | |
---|---|
| |
saksa keel Der Fellinsche Kreis | |
vene keel Феллинский уезд | |
| |
Pindala: 4015,2 km² | |
Elanikke: 99 747 (1897)[1] ![]() | |
Rahvastikutihedus: 24,8 in/km² | |
kreisilinn: Viljandi | |
![]() Viljandi kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 |
Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Tallinna kreisi ja Rakvere kreisiga, idas Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja läänes Pärnu kreisiga.
Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.
Territoorium Redigeeri
Viljandi kreisilinn oli Viljandi, 19. sajandi keskel kuulus kreisi kaheksa kihelkonda:[2]
- Viljandi kihelkond (Kirchspiel Fellin-Land),
- Helme kihelkond (Kirchspiel Helmet),
- Suure-Jaani kihelkond (Kirchspiel Groß St. Johannis),
- Kolga-Jaani kihelkond (Kirchspiel Klein St. Johannis),
- Põltsamaa kihelkond (Kirchspiel Oberpahlen),
- Paistu kihelkond (Kirchspiel Paistel),
- Pilistvere kihelkond (Kirchspiel Pillistfer),
- Tarvastu kihelkond (Kirchspiel Tarwast).
1911. aastal eraldati Viljandi kihelkonnast Kõpu kihelkond (Kirchspiel Fellin-Köppo).
Sillakohtupiirkonnad Redigeeri
Viljandi ja Pärnu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[3] (Fellinsches Ordnungsgericht, Pernauer Ordnungsgericht):
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk-d lk. 33–34.
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk-d lk. 39.
Välislingid Redigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viljandi kreis |
- Ajaloolise Viljandimaa tutvustus Eesti mõisaportaalis
- Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Viljandi Kreisi geograafiast) (saksa keeles)
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 323-333.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk-d lk. 66-68.