Ava peamenüü

Vabadikud (ka popsid ja pobulid) olid kesk- ja uusajal, hiljemalt 15. sajandist kuni 1930. aastani Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse.

Et ära elada, pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud neid ei sallinud, sest said neilt makse vähe või üldsegi mitte. Jõukamad vabadikud sarnanesid üksjalgadega, vaesemad aga sulastega. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõisaametis. Tihti lahkusid nad elama linna.

Poola valdustes nimetati vabadikke 16.17. sajandil ka pobuleiks.

Vaata kaRedigeeri