Võisiku mõis

Võisiku mõis (saksa keeles Woiseck) oli rüütlimõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põltsamaa valda Jõgeva maakonnas.

Ajalugu muuda

Võisiku mõisa on esmamainitud 1558. aastal. 1561. aastal läänistati mõis endisele Vasknarva foogtile Dietrich von der Steinkuhlile.

18. sajandi esimesel poolel kuulus mõis Heinrich von Fickile, 1750. aastal, Heinrich von Fick surma järel maad jagati tema viie tütre vahel. Sophie Elisabeth sai Võisiku mõisa, Maria Friederike Eistvere, Beata Regina Adavere, Aurora Vana-Põltsamaa ning Christina Uue-Põltsamaa ning hiljem läks see perekonnasidemeid mööda Bockide aadlisuguvõsa kätte.

19. sajandi alguses kuulus mõis Timotheus Eberhard von Bockile ning hiljem tema õele Elisabeth Helene Sophie von Bockile, kes oli abielus Peter Otto Zoege von Manteuffeliga. Pärast Manteuffeleid kuulus mõis veel Samson von Himmelstjernade ja zur Mühlenite aadlisuguvõsale.

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Leon von zur Mühlen.

Mõisakompleks muuda

Mõisa ühekorruseline peahoone^[1] rajati Berend Johann von Bocki soovil 1750.–1760. aastatel. Kivist hoonet iseloomustavad eenduvad tiivad. Peaukse ees asuv veranda rajati ilmselt 19. sajandil.

1920. aastal Võisiku mõisa hooned riigistati ja 1925. aastal avati Võisiku mõisahoones "Vanurite ja nõdrameelsete varjupaik" 25-le hoolealusele. Nüüdisajal paikneb peahoones Võisiku hooldekodu ning aastail 2000–2001 hoone restaureeriti.

Mõisahoone lähedal paiknes ka hulk kõrvalhooneid ja regulaarstiilis park^[2]. Ajaloolise pargi esiväljak oli avar, korrapärase teedevõrgu ja lillepeenardega, üksikute puudegruppidega. Mõisapargi tagaväljakul asunud barokkaed ei ole säilinud ja sinna on ehitatud uusi hooneid ning rajatud majandusõu. Pargi juures oli paisjärv-tiik.

Säilinud kõrvalhoonetest on tähelepanuväärsemad pesuköök ja 19. sajandi II poole kolmelt küljelt lahtise kaaristuga maakivist Võisiku mõisa uus^[3] sepikoda, mida kaunistavad kolme kaaravaga kaaristud ning Võisiku mõisa vesiveski-viinavabrik^[4]. 19. sajandi Maakividest ja tellistest vesiveski-viinavabrikus on säilinud hoone põhimaht ja ruumijaotus, hooneosad ning nende arhitektuurne vormistus. Salinud on ka Võisiku mõisa viinakelder^[5], ühekorruseline 18. sajandi teise poole krohvitud seintega ja murdkelpkatusega Võisiku mõisa ait^[6], 1852. aastal ehitatud Võisiku mõisa vana sepikoda^[7], 19. sajandi teise poole pae- ja maakivist Võisiku mõisa rehe masinaruum ja ait^[8]. Mõisale kuulus ka Külmoja veski Põltsamaa kihelkonnas.