Külmoja veski oli vesiveski Põltsamaa kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Väike-Kamari külas Põltsamaa vallas. Veski asetses Külmojal selle suubumisel Põltsamaa jõkke.

Veski kuulus algselt Võisiku mõisale ja riigistati koos mõisaga 1920. aastate algul. 1928. aastal põles veski tulekahjus ning seda ei taastatud enam. Veski ümbrus oli Põltsamaa linna elanike seas populaarne väljasõidukoht.

Hiljem hakati Külmoja veski kohale kavandama linna uut elektrijaama.[1] [2] [3] [4] Põltsamaa linn ostis 1938. aastal veskikrundi ära, et teha sinna elektrijaam, mis leevendaks elektripuudust linnas. 1939. aastal ehitati kõrgepinge ülekandeliin Leiest Põltsamaale, et lülitada Põltsamaa elektrisüsteem ja ka tulevane Külmoja hüdroelektrijaam ühtsesse Eesti elektrivõrku. Teise maailmasõja tõttu jäid need plaanid teostamata.

Pärast sõda toodi see kava uuesti esile. Millalgi 1940/ 1950. aastate vahetuse paiku loobuti elektrijaama rajamisest Külmoja suudmesse ning jaama asukoht viidi umbes 1,5 km ülesvoolu Väike-Kamarisse. Seal valmis 1956. aastal Kamari hüdroelektrijaam.

Viited muuda

  1. "Linnale ei tulda wastu". - Ringi ümber kodumaa. Postimees 9. august 1932. Lk 5
  2. "Põltsamaa linna senine elektrijaam...". - Põltsamaalt. Ringi ümber kodumaa. Postimees 15. august 1935. Lk 6
  3. "Põltsamaa päewamured wolikogus". - Postimees 19. august 1935. Lk 4
  4. "Linnale rohkem rohelist". - Põltsamaalt. Ringi ümber kodumaa. Postimees 16. veebruar 1937. Lk 6

Kirjandus muuda

  • "Põltsamaa ehitab uue elektrijaama". // Päevaleht, 13. november 1935. Lk 7
  • Hilda Magnus. "Põltsamaa elektrijaamade arengust". Käsikiri, Põltsamaa 1972. TLÜAR Baltika kogu, Msc K1-433

Välislingid muuda