Vesiveski

Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.

Endine Kohila vesiveski

Levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud viljajahvatamine, palkide saagimine, villatöötlemine, kangakudumine. On teateid ka linaropsimise ja söödapurustamise vesiveskitest Lõuna-Eestis.

Paisutatud vee potensiaalse energia muundamiseks kasutatakse veskites hüdroturbiine. Varem olid vesiveskites vesirattad.

Eesti aladel on vesiveskeid kasutatud juba vähemalt 13. sajandist alates. Esimene vastavasisuline teade pärineb Taani hindamisraamatust (1241), kus mainitakse Jõelähtme jõel asunud Kogael vesiveskit.[1][2]

Eesti Rahvusliku Jõukomitee poolt aastatel 1938-1939 Eesti veejõuseadmete kaardistamise tabelites on 745 kirjerida vesiveskite kohta, millest 62 asusid tänapäevase kontrolljoone taga. [3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Vesiveski – kas pärandkultuuri uppuv lipulaev?. Maaleht, 21.09.2013.
  2. Joad ja joastikud. Vaadatud 14.08.2018.
  3. ERA.1011.1.99