Vesiratas on veejõumasin langeva või voolava vee liikumise hüdroenergia muundamiseks pöörleva liikumise energiaks.

Altvoolu-esiratas
Pealtvoolu-vesiratas

Vesiratas koosneb võllile kinnitatud rattast (läbimõõduga enamasti 4–8 meetrit), mille pöidade küljes on labad või kopad. Labadele või koppadesse juhitav vesi paneb ratta pöörlema. Pealtvoolu-vesiratta koppadesse juhitakse vesi ülalt, altvoolu-vesiratta labad asetseva voolavas vees. Vesiratas teeb minutis 1–10 pööret.[1] Kasutegur on altvoolu korral kuni 1 protsent, pealtvooluratastel võib olla ka kümnetes protsentides.

Altvoolu-vesirattaid kasutati juba vanade Idamaade niisutussüsteemides. Vana-Kreekas ja -Roomas hakati vesiratastega käitama vesiveskeid. 17. sajandi võimsaim vesiratassüsteem ehitati aastal 1685 vee pumpamiseks Versailles' lossi. Maailma kaks suurimat vesiratast (kumbki 500 hj) paigaldati aga aastal 1858 Kreenholmi Manufaktuuri.[2]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ENE 10. köide, 1998
  2. "Endel Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. aprill 2016. Vaadatud 5. septembril 2019.