Vesiratas
Vesiratas on veejõumasin langeva või voolava vee liikumise hüdroenergia muundamiseks pöörleva liikumise energiaks.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c8/Onderslaand_waterrad_Meyers.png/220px-Onderslaand_waterrad_Meyers.png)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/Waterwheel_2.png/220px-Waterwheel_2.png)
Vesiratas koosneb võllile kinnitatud rattast (läbimõõduga enamasti 4–8 meetrit), mille pöidade küljes on labad või kopad. Labadele või koppadesse juhitav vesi paneb ratta pöörlema. Pealtvoolu-vesiratta koppadesse juhitakse vesi ülalt, altvoolu-vesiratta labad asetseva voolavas vees. Vesiratas teeb minutis 1–10 pööret.[1] Kasutegur on altvoolu korral kuni 1 protsent, pealtvooluratastel võib olla ka kümnetes protsentides.
Altvoolu-vesirattaid kasutati juba vanade Idamaade niisutussüsteemides. Vana-Kreekas ja -Roomas hakati vesiratastega käitama vesiveskeid. 17. sajandi võimsaim vesiratassüsteem ehitati aastal 1685 vee pumpamiseks Versailles' lossi. Maailma kaks suurimat vesiratast (kumbki 500 hj) paigaldati aga aastal 1858 Kreenholmi Manufaktuuri.[2]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ ENE 10. köide, 1998
- ↑ "Endel Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. aprill 2016. Vaadatud 5. septembril 2019.