Hüdroturbiin

Hüdroturbiin on jõumasin (turbiin), mis muundab langeva või voolava vee hüdroenergia pöörleva võlli mehaaniliseks energiaks. Hüdroturbiine kasutatakse enamasti samal võlli asuva sünkroongeneraatori käitamiseks.

Hüdroelektrijaamades kasutatakse peamiselt viit liiki hüdroturbiine:

  • koppturbiin ehk Peltoni turbiin (vesiratta edasiarendus)
  • radiaal-aksiaalturbiin ehk Francise turbiin
  • pööratavate (reguleeritavate) labadega turbiin ehk Kaplani turbiin
  • propellerturbiin ehk jäigalt kinnitatud labadega Kaplani turbiin
  • kruviturbiin ehk Arhimeedese kruvi (Vähem kasutatav).

Ajalooliselt esimene veejõumasin oli vesiratas.

Turbiiniliikide võrdlusRedigeeri

Turbiin Peltoni turbiin Banki-Michelli turbiin Francise turbiin Kaplani turbiin Kaplani propellerturbiin
Alternatiivnimetused Koppturbiin Ristvooluturbiin Radiaal-aksiaalturbiin Pööratavate labadega turbiin Mittepööratavate labadega turbiin
Reguleerimiselemendid on piltidel kujutatud roheliselt          
Vooluhulk [m3/s] ≈ 0,5–50 ≈ 0,5–8 ≈ 0,6–1000 ≈ 2–1000 ≈ 1–600
Rõhukõrgus [m] ≈ 100–2000 ≈ 5–150 ≈ 20–700 ≈ 10–60 ≈ 5–20
Võimsus [[[MW]]] ≈ 0,5–250 ≈ 0,025–1 ≈ 0,04–1000 ≈ 0,4–150 ≈ 0,05–50
Kasutegur kuni 90 % ca 80 % ca 90 % kuni 96  % kuni 96  %
Kasutamine hüdroakumulatsiooni-elektrijaam jõevoolu-elektrijaam universaalne jõevoolu-elektrijaam hüdroakumulatsiooni-elektrijaam
Võlli asend püstne või rõhtne rõhtne enamasti püstne
harvemini rõhtne
püstne või rõhtne (toruturbiinil) rõhtne
või kaldselt langev

KruviturbiinRedigeeri

Kruviturbiin on hüdrauliline masin, mis muudab vee potentsiaalse energia tööks. Nime saanud oma kuju järgi. On ehitatud üles nii, et oleks võimalikult kalasõbralik.


Hüdroturbiini võimsusRedigeeri

Võimsus turbiini võllil on arvutatav valemiga[1]

 

kus

  on turbiini kasutegur
  on vee tihedus kg/m3
  on raskuskiirendus m3
  on rõhukõrgus m,
  on vee vooluhulk m3

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri