Põltsamaa vald

Põltsamaa vald
	Lipp Vapp
	Pindala: 890 km² (2017)
	Elanikke: 9752 (1.01.2019)
	Rahvastikutihedus: 11 in/km²
	EHAKi kood: 0618
	Keskus: Põltsamaa

See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest Põltsamaa vald (1991) ja Põltsamaa vald (1939); 1866–1939 eksisteerisid Vana-Põltsamaa vald ja Uue-Põltsamaa vald

Põltsamaa vald on vald Jõgeva maakonnas.

Põltsamaa vald moodustati 2017. aastal Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla ühinemisel. Valda läbivad Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ning Jõgeva–Põltsamaa, Põltsamaa–Võhma ja Viljandi–Põltsamaa maantee. Valla tõmbekeskus Põltsamaa linn asub Tallinnast 127 km kaugusel, Tartust 59 km kaugusel ja maakonnakeskusest Jõgeva linnast 30 km kaugusel.

AjaluguRedigeeri

Pikemalt artiklis Põltsamaa valla ajalugu

Põltsamaa kirik

Eesti Aleksandrikooli hoone

Praeguse Põltsamaa valla alad kuulusid muinasajal peamiselt Mõhu maakonda. Maakond sai nime seal asuva Mõhküla järgi. Põltsamaa vallas Umbusi küla mesoliitilisel asulakohal Võrtsjärve kaldal elasid inimesed samaaegselt Kunda Lammasmäe ja Sindi Pulli küla asukatega.^[4]

Põltsamaa piirkonna olulised ajaloolised sündmused:^[5]

1272 – Mõhkküla lõunapiiril asuva ordulinnuse juurde kujunes alevik.
1343 – seoses rahvarahutustega nimetatakse esmakordselt Kursi (Talkhof) ordulinnust. Nimi Talkhof on seotud rikkalike lubjakivivarudega, millest põletati lupja Tartu linna jaoks.
16. sajand – Põltsamaa esmamainimine, seotud kohalike viljakate põldudega. Liivi sõja ajal oli seal Liivimaa kuninga residents.
18. sajand – Peeter I kinkis Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga–Jaani kihelkonnad oma riiginõunikule Heinrich von Fickile, kelle viiest tütrest said alguse piirkonna mõisate omanike suguvõsad. 18. sajandi teisel poolel muutis Woldemar Johann von Lauw Põltsamaa linnuse konvendihoone luksuslikuks rokokoopaleeks, koos Uue-Põltsamaa mõisa omaniku J. H. von Lilienfeldiga arendati kogu piirkonda, kujunes Liivimaa suurim tööndus- ja kultuurikeskus väljaspool Riia linna.
19. sajand – Võisiku mõisa omanikuks oli 19. sajandi algul Jaan Krossi poolt kuulsaks kirjutatud „Keisri hull“ Timotheus Eberhard von Bock. Perekonna von Wahl kätte läksid 19. sajandil Pajusi, Tapiku, Lustivere ja Adavere mõisad.
1884 – õpetaja Emilie Beermann õmbles Eesti Üliõpilaste Seltsile esimese sinimustvalge lipu ning tema vend Christoph Beermann oli esimene lipuhoidja.
1888 – Kaarlimõisas avati Eesti Aleksandrikool.
1917 – avati Põltsamaal gümnaasium.
1918 – Julius Kuperjanov asutas detsembris Puurmani lossis Tartumaa Partisanide Pataljoni.
1918.–1919. aasta vahetusel toimus Aidu küla juures oluline murdelahing. Hiljem püstitati Vabadussõjas langenute mälestusmärgid Põltsamaal ja Kursis ning Aidu lahingu Võidualtar. Karl Vervolt algatas Aidu altarilt võidupühal võidutule toomise Põltsamaale.
1926. aasta 30. juunil nimetati Põltsamaa ametlikult linnaks.
II maailmasõda – hävis ligikaudu 75% Põltsamaa linna hoonetest.
1950–1963 – praegune vald kuulus Põltsamaa rajooni, edaspidi Jõgeva rajooni ja Jõgeva maakonna koosseisu.
1958 – Sakala kolhoos Kamaris muudeti tõulinnukasvatuse katsemajandiks.
Eesti iseseisvumisega seoses nimetati endised külanõukogud valdadeks. Iseseisvate haldusüksustena tekkisid Pajusi vald, Puurmani vald, Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald.
2017 – omavalitsuste ühinemise tulemusena tekkis ligi 10 000 elanikuga Põltsamaa ühendvald.

LoodusRedigeeri

Põltsamaa jõgi Roosisaarelt

Põltsamaa linnus ja loss üle vallikraavi

Põltsamaa vald asub suures osas Ida-Eesti vesikonnas (Peipsi alamvesikond ja Pandivere põhjavee alamvesikond). Läänepoolses servas paikneb osa vallast Lääne-Eesti vesikonnas (Pärnu alamvesikond). Suur osas valla territooriumist paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus kehtivad piirangud põllumajanduslikule tegevusele. Suur osa valla territooriumist paikneb kas kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus kehtivad ranged nõuded reoveekäitlusele.^[5]

Põltsamaa valla tähtsaim maavara on lubjakivi (dolokivi), mida kaevandatakse Rõstla, Kalana, Sopimetsa ja Pudivere külas asuvates karjäärides. Umbusi küla lähedal asubad savi leiukohad, mille teadaolevad varud on 10 miljonit m³. Savikihi paksus on keskmiselt 3,5 m, savi on hinnanguliselt madala kvaliteediga. Vallas on mitmeid uuritud ja hinnatud turbamaardlaid, turba kaevandamine toimub Pikknurme ja Tapiku külas.^[5]

Valla maa-alast on metsaga kaetud umbes 44% valla maa-alast, suur osa sellest jääb looduskaitsealade piiridesse. Haruldastest taimeliikidest leidub soomurakat ja mitmeid käpalisi. Haruldastest linnuliikidest leidub seal musta toonekurge, merikotkast, väike-konnakotkast. Põltsamaa valla piiresse jäävad osaliselt rahvusvahelise tähtsusega märgalad: Alam-Pedja looduskaitseala ja Endla looduskaitseala. Väiksemad looduskaitsealad on Aidu looduskaitseala, Altnurga looduskaitseala ja Kirikumetsa looduskaitseala.^[5]

Suuremad Põltsamaa valda läbivad jõed on Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi, Navesti jõgi ja Kaave jõgi.

AsustusRedigeeri

Karl August Hermanni monument Põltsamaal

Vabadussõja mälestussammas

Põltsamaa vallas on üks linn, kolm alevikku ja 58 küla.

LinnadRedigeeri

Põltsamaa linn

AlevikudRedigeeri

KüladRedigeeri

Aidu, Alastvere, Altnurga, Annikvere, Arisvere, Esku, Jüriküla, Kaavere, Kablaküla, Kalana, Kaliküla, Kalme, Kauru, Kirikuvalla, Kose, Kuningamäe, Kursi, Kõpu, Kõrkküla, Laasme, Lahavere, Lebavere, Loopre, Luige, Lustivere, Mõhküla, Mõisaküla, Mõrtsi, Mällikvere, Neanurme, Nurga, Nõmavere, Pajusi, Pauastvere, Pikknurme, Pilu, Pisisaare, Pudivere, Puduküla, Puiatu, Rõstla, Räsna, Sopimetsa, Sulustvere, Tammiku, Tapiku, Tõivere, Tõrenurme, Tõrve, Umbusi, Uuevälja, Vitsjärve, Vorsti, Võhmanõmme, Võisiku, Vägari, Väike-Kamari, Väljataguse

JuhtimineRedigeeri

Põltsamaa valda juhib 23-liikmeline volikogu ja 6-liikmeline vallavalitsus. Volikogus on moodustatud 8 alatist komisjoni: haridus-, keskkonna- ja korrakaitse-, sotsiaal-, eelarve-, arengu- ja ettevõtlus-, kultuuri- ja spordi-, maaelu- ning revisjonikomisjon.

VallavanemadRedigeeri

Margus Möldri (2017–2020)
Andres Vään (2020– )

Vallavolikogu esimehedRedigeeri

Andres Vään (2017–2020)
Margus Möldri (2020- )

SümboolikaRedigeeri

Põltsamaa valla vapikilbi jagab pooleks vasakult ülalt paremale alla kulgev diagonaalne kuldne jõgi. Ülemine väli on sinine ja alumine roheline. Taevasinisel väljal on kuldne kroon ja rohelisel väljal kolm kuldset viljapead. Kroon tähistab Põltsamaa linna ja kolm viljapead liitunud valdu: Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani valda. Põltsamaa valla lipp on samades heraldilistes värvides valla vapiga. Sümboolika autor on Heino Prunsvelt.^[6]

SõprusomavalitsusedRedigeeri

Põltsamaa vallal on sõprussuhted järgmiste välisriikide omavalitsusüksustega:^[7]

HuviväärsusedRedigeeri

Jaani-Hansu mänd (ka Puurmani vana mänd) – asub Puurmani vallas Jürikülas Mäe Jaani-Hansu talu maadel. Eesti jämedaim mänd. 20 meetri kõrguse männi tüve ümbermõõt oli 1999. aastal 447 cm (10 cm normaalkõrgusest madalamal 459 cm, sest seal on tüvel pahk).^[8]
Kalana karjäär. Lubjakivi kaevandamisel on karjäärist leitud makroskoopilisi lubistumata vetikaid. Erineva morfoloogiaga* vetikaid on Kalanast leitud üle kümne. Tegu on ühe rikkalikuma vetikate „varakambriga“ kogu maailmas.^[9]
Puurmani loss on üks Eesti kaunimaid ja suursugusemaid uusrenessansslosse.
Põltsamaa linnus on ehitatud Vana-Rooma piirilinnuste eeskujul ja see on suurima ümbermõõduga linnus Eestis (ümbermõõt 437 m). Liivimaa ainsa kuninga hertsog Magnuse residents asus aastatel 1570–1578.^[10]
Põltsamaa roosiaed – on kollektsiooni suuruse poolest Baltikumis suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka, seal leidub ligi 1000 roosiliiki.
Rootsiküla künnapuu – asub Tammiku küla Rootsiküla talu põllul. 1999. aastal mõõtis Hendrik Relve puu kõrguseks 13 m ja tüve rinnasümbermõõduks 551 cm. Rootsiküla künnapuu on teadaolevalt Lümati järel jämeduselt teine künnapuu Eestis.^[11]
Umbusi Budismi Keskus – Umbusi küla vanasse koolimajja rajatud ainulaadne budismi keskus Eestis.^[12]