Kunda Lammasmägi
Kunda Lammasmägi on kiviaegne asulakoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas, endises Viru-Nigula kihelkonnas. Praegu 117 × 74 m suurune küngas keset lagedat välja[1], oli kunagi saar Balti jääpaisjärve alanemisel tekkinud muinasjärves.[2] Asulakoht on andnud nime Kunda kultuurile.
Uurimislugu
muuda
Kunda Lammasmägi on üks enimuuritumaid kiviaegseid muistised Eestis. Asulakoha avastas 1886. aastal Eesti arheoloogia rajaja Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogia professor Constantin Caspar Andreas Grewingk, kes tegi seal ka esimesed väljakaevamised.[3] 1933–1937 toimusid Lammasmäel väljakaevamised Richard Indreko[4][5], 1949. ja 1961. aastal Lembit Jaanitsa[6], 1981. aastal Kaarel Jaanitsa ja Tanel Moora[7]ning 2013–2014 Kristjan Sanderi ja Aivar Kriiska[8] juhatusel. Korduvalt on uuritud ka Kunda Lammasmäe ümbruse geoloogilist, sealhulgas muinasjärve, ajalugu.[9][10][11][12]
Leiumaterjal
muudaKunda Lammasmäe asulakohast on kogutud rohkelt arheoloogilist leiumaterjali. Lisaks tähelepanuväärselt hästi säilinud luuriistadele ja loomaluudele on leitud tulekivist ja kvartsit tööriistu ja nende valmistamis- ja töötlemisjääke, kristallilistest kivimitest raieriistu ning pisut ka Narva ja kammkeraamika kilde, merevaigust ehteid ja üksikuid metallesemeid.[13][14] Tulekivi oli Kundas võõrmaterjal: Siluri lubjakivilademetest tekkinud kivim pärineb Eestist, Karboni tulekivi Lammasmäest mõne saja kilomeetri kauguselt idast ja Kriidi tulekivi lõunast.[15] Paraku on nii kiviaegse kui hilisema inimtegevuse (Lammasmägi ja selle ümbrus on pikka aega olnud kasutuses põllumaana) ja loodusprotsesside käigus kultuurkiht tugevalt segunenud.[16]
Asustusetapid
muuda
Asulakohalt leitud loomaluude ja puusöe radiosüsiniku dateeringute alusel elati Lammasmäel korduvalt vahemikus umbes 8700 kuni 1750 aastat eKr.[17][18] Arheoloogiliste leidude ja radiosüsiniku dateeringute alusel eristavad Kristjan Sander ja Aivar Kriiska Lammasmäe kiviaegses asustuses mitut asustusjärku, millest vanimad seonduvad Kunda muinasjärve ja noorimad Kunda jõe ja teiste lähikonna ojadega.[19] Kõige aktiivseim asustusperiood oli arvatavasti 7. aastatuhande esimesel poolel eKr; Narva ja kammkeraamika staadiumis kasutati Lammasmäge vaid sporaadiliselt.[20]
Viited
muuda- ↑ Richard Indreko. Die mittlere Steinzeit in Estland. Mit einer Übersicht “Über die Geologie des Kunda-Sees” von K. Orviku (Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens Handlingar 66), Stockholm 1848. Lk. 40.
- ↑ Reet Karukäpp, Tanel Moora, Reet Pirrus. Geological events determining the Stone Age environment of Kunda. Toim. Tony Hackens, Sheila Hicks, Valter Lang, Urve Miller, Leili Saarse. Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultural History. PACT 51. Rixensart, 1996. Lk. 223.
- ↑ Constantin Grewingk. Archäologische Ausflüge in Liv und Estland. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, 1886. Dorpat 1887. Lk. 153–177. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/0cdd8bce-21d9-4d36-aa25-6b9cf719e138/content
- ↑ Richared Indreko. Vorläufige Bemerkungen über die Kunda-funde. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1934. Tartu 1936. Lk. 225–298. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ce0ee423-022d-40e5-af1a-63f45524799b/content
- ↑ Indreko 1948. Lk. 17–39.
- ↑ Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas, Evad Tõnisson. Eesti ajalugu. Tallinn 1982. Lk. 36.
- ↑ Agneta Åkerlund, Mats Regnell, Göran Possnert, G. Stratigraphy and chronology of the Lammasmägi site at Kunda. Toim. Tony Hackens, Sheila Hicks, Valter Lang, Urve Miller, Leili Saarse. Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultural History. PACT 51. Rixensart, 1996. Lk. 253.
- ↑ Kristjan Sander, Aivar Kriiska, A. Archeological test excavations at the Stone Age site in Kunda Lammasmägi. – Archeological Fieldwork in Estonia 2014. Tallinn 2015. Lk. 29–38. https://arheoloogia.ee/ave2014/AVE2014_02_Sander-Kriiska_Kunda.pdf
- ↑ Constantin Grewingk. Geologie und Archaeologie des Mergellagers von Kunda in Estland. Dorpat 1882.
- ↑ Karl Orviku, K. Über die Geologie des Kunda-Sees. Osa raamatust: Richard Indreko. Die Mittlere Steinzeit in Estland. Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens Handlingar 66. Stockholm 1848.
- ↑ Tanel Moora, Loit Reintam, Kaarel Jaanits. Environmental conditions in surroundings of Lammasmägi, Kunda. Toim. Tony Hackens, Sheila Hicks, Valter Lang, Urve Miller, Leili Saarse. Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultural History. PACT 51. Rixensart, 1996. Lk. 241–251.
- ↑ Kristjan Sander, Aivar Kriiska. New archaeological data and paleolandscape reconstructions of the basin of an Early and Middle Holocene lake near Kunda, North-Eastern Estonia. – Fennoscandia Archaeologica, XXXV, 2018. Lk. 71 –74. http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA35_65.pdf
- ↑ Indreko 1948.
- ↑ Sander, Kriiska 2014. Lk. 32–34.
- ↑ Sander, Kriiska 2014. Lk. 34.
- ↑ Sander, Kriiska 2018. Lk. 66.
- ↑ Sander, Kriiska 2018. Tabel 4.
- ↑ Mikael A. Manninen, Vitali Asheichyk, Tõnno Jonuks, Aivar Kriiska, Grzegorz Osipowicz, Aleksei N. Sorokin,Aliaksandr Vashanau, Felix Riede, Per Persson. Using Radiocarbon Dates and Tool Design Principles to Assess the Role of Composite Slotted Bone Tool Technology at the Intersection of Adaptation and Culture-History. Journal of Archaeological Method and Theory, 28, 2021. Tabel 3.
- ↑ Sander, Kriiska 2018. Lk. 75–79.
- ↑ Sander, Kriiska 2018. Lk. 81–82.
Välislingid
muuda