Lustivere

küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal

Lustivere on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. See on üks valla suurimaid külasid. 2010. aastal elas Lustiveres 413 elanikku.

Lustivere
Lustivere postkontor Põltsamaa vallas.JPG
Lustivere postkontor
Pindala: 10,7 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 413 (2013)

EHAK-i kood: 4567[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 40′ N, 26° 5′ E
Lustivere (Eesti)
Lustivere

AsendRedigeeri

Lustivere paikneb Põltsamaast idas Umbusi jõe ülemjooksul. Jõgeva–Põltsamaa maanteest asub küla 3 km lõunas.[3]

Lustiverele lähimad asulad on põhjas Sulustvere, idas Pudivere, kagus Neanurme, lõunas Kaliküla ning läänes Võhmanõmme ja Pauastvere.[4][5]

Nime päritoluRedigeeri

Lustivere nime päritolu on teadmata.[6]

Lauri Kettunen oletas, et nimi tuleb sõnast "lust", mis tähendab 'lõbu, rõõm', kuid kahtles selles ka ise, sest see sõna on eesti keelde laenatud suhteliselt hiljuti, aga vere-lõpulised kohanimed on harilikult iidsed.[6]

Nime algusosa võiks võrrelda 16. sajandist pärit soome sugunimega Lusi. 1584 elas läheduses Neanurmes Martin Lusz. Nimi võib pärineda ka taimenimest luste.[6]

Minevikus oli Eestis teinegi Lustivere, mida 1583 nimetati Lustifer ja 1797 Lustiwer. Hiljem kadus see kohanimi käibelt. See teine Lustivere asus Viljandi lähedal tänapäeva Kokaviidika kohal.[7]

AjaluguRedigeeri

Küla sai nime Lustivere mõisa järgi. Esimest korda mainiti seda mõisa 1552 kujul Lustfer ja 1797 kujul Lustiwer. Mõis asus Põltsamaa kihelkonnas.[6]

Lustivere oli alates 1920. aastatest asundus ja alates 1977 küla.[6]

1922 asutati Lustivere algkool. Koolimajana asuti kasutama üht mõisahoonetest. 1996 valmis selle kõrval uus koolimaja.[8] Kool kannab tänapäeval nime Lustivere Põhikool ja selle juures tegutseb ka kohalik lasteaed.

Lustiveres asub Lustivere II maailmasõja matmispaik. Sinna on maetud Punaarmees langenud sõjamehed, nimetahvlitel on 38 langenu nimi. Matmispaik on muinsuskaitse all.

Nõukogude ajal tegutses Lustivere kolhoos.

KultuurRedigeeri

Lustivere kultuurielu keskuseks on 1937 rajatud Lustivere Kultuurimaja. Seal tegutsevad huviringid, peetakse kooli ja lasteaia üritusi ning külapidusid. Tuntumatest kohalikest rühmadest tegutseb kultuurikeskuses segarahvatantsurühm Lustilised. 2008. aastast haldab kultuurikeskust Lustivere Külaselts.

HooldekoduRedigeeri

 
Lustivere mõisa peahoone

Suurimaid tööandjaid külas on Lustivere Hooldekodu. Põhiliselt 187581 ehitatud mõisa härrastemaja oli enne Teist maailmasõda nõrga tervisega laste ja noorukite puhkeravila. [8] Aastatel 194472 töötas seal Vabariiklik Lustivere Kopsutuberkuloosi Sanatoorium[3].

1992. aastast tegutseb mõisahoones eakate hooldekodu. Hooldekodus on umbes 30 töötajat ja 70 hoolealust.[9]

Maa-alused käigudRedigeeri

Rahvajuttude järgi paiknevad Lustivere ümbruskonnas maa-alused käigud. Üks käikudest ulatunud Lustiverest Annikvere kaudu Kuningamäele. Rahvajuttude ajendiks on arvatavasti Lustivere asulas leiduvad karstikoopad. Neist suurim avastati 1971, kui ühel ehitusplatsil Põltsamaa ja Lustivere teeristist 60–70 m kirde pool maapind lõhkamistööde tagajärjel sisse kukkus. Tekkis kuni 2 m laiune ja 3 m sügavune püstiste seintega langatuslehter, mille põhjas nähti karstikoopa ava.[3]

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. 3,0 3,1 3,2 Lustivere. Lustivere Külaseltsi koduleht. Vaadatud 10.12.2012
  4. Eesti kohanimeraamat, kaart 24
  5. Suur maailma atlas, lk. 190
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Eesti kohanimeraamat, lk. 339
  7. Eesti kohanimeraamat, lk. 225
  8. 8,0 8,1 Jõgevamaa. Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2009, lk 122
  9. Põltsamaa valla arengukava 2004–2016.DOC. Vaadatud 10.12.2012

VälislingidRedigeeri