Eesti kohanimeraamat

Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016. aastal Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel ilmunud toponüümiline teatmeteos, mis sisaldab artikleid Eesti asulanimede ja loodusnimede kohta.

Raamat sisaldab 6211 nimeartiklit, mille koostajateks on Marja Kallasmaa (3096 artiklit), Evar Saar (903), Peeter Päll (745), Marje Joalaid (315), Arvis Kiristaja (281), Enn Ernits (269), Mariko Faster (175), Fred Puss (168), Tiina Laansalu (88), Marit Alas (79), Valdek Pall (72), Marianne Blomqvist (59), Marge Kuslap (40), Anželika Šteingolde (5), Karl Pajusalu (1) ja Urmas Sutrop (1). Raamatu toimetajad on Peeter Päll ja Marja Kallasmaa.[1]

Kaardid muuda

Raamatus on 1056 lehekülge teksti, millele järgneb 54 lehekülge kaarte. Kaardid katavad kogu Eesti ilma Narva jõe taguse alata, kuid koos Petserimaaga. Eraldi kaardid on Leivu, Lutsi ja Kraasna piirkonna kohta. Kaartide mõõtkava on 1:175 000, mis on palju suurem kui Suure maailma atlase Eesti kaartidel (1:500 000). Kaartidel on maanteid vähem kui suures maailma atlases, aga asulanimesid rohkem: suures maailma atlases on kõik ametlikud külanimed, kohanimeraamatus on ka mitteametlikke. Pisisaarte seas leidub nii neid, mis on suures maailma atlases, aga mitte kohanimeraamatus (Manijast lõunas asuv Anilaid ja Abrukast lõunas asuv Kirjurahu) kui neid, mis on kohanimeraamatus, aga mitte suures maailma atlases (Kihnust loodes asuvad Sjõll-laid, Küll-laid, Urgõ, Ülträ ja Iedikrava).

Viited muuda

  1. Eesti kohanimeraamat, lk 5

Välislingid muuda