Karl Pajusalu

eesti keeleteadlane

Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane. Ta on Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor ning Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2011).

Karl Pajusalu 2011. aastal

EluluguRedigeeri

Ta lõpetas 1981. aastal Pärnu 1. Keskkooli ja 1986. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia eriala. Filoloogiamagister (1992, TÜ). Läbis doktorantuuri Turu Ülikoolis, kus kaitses väitekirja lõunaeesti lääneosa keelekontaktidest 1996. aastal.

1997–1998 Tartu Ülikooli eesti keele erakorraline dotsent, filosoofiateaduskonna prodekaan, 1998–2000 eesti keele ajaloo dotsent, 2000– eesti keele ajaloo ja murrete professor, 2001–2003, 2011–2012 Helsingi Ülikooli eesti keele külalisprofessor, 2004–2007 Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna juhataja, 2008–2011 Tartu Ülikooli eesti keele osakonna juhataja. Õpetanud eesti keele ajalugu ja murdeid, keeleteooriat, keelevarieerumise uurimismeetodeid.[1]

Aastal 2011 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks keeleteaduse alal. Ta kuulub akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

Aastal 2015 valiti ta Läti Teaduste Akadeemia välisliikmeks.[2]

TeadustööRedigeeri

 
Karl Pajusalu rääkimas 5. novembril 2011 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis toimunud konverentsil "Liivlased. Maa. Rahvas. Ajalugu"

Uurinud peamiselt eesti keele ja sugulaskeelte, eriti liivi keele hääliku- ja grammatikastruktuuri dünaamikat, lõunaeesti murrete nivelleerumist ja eesti allkeelte kujunemist. Tema sulest on ilmunud üle 220 teadustrükise.

LoometööRedigeeri

Karl Pajusalu on loonud ajaloolise Liivimaa liivi keele (e salatsiliivi) kirjaviisi ja avaldanud selles ka ilukirjanduslikke tekste. Pseudonüümi Ķempi Kārl all on ta avaldanud luulekogud „Salats joug kolm aģa. Salatsi jõe kolm kallast“ (2013) ja „Toini sina. Teine sina“ (2013). Koos Baiba Damberga ja Valts Ernštreitsiga ilmus tal 2018. aastal liivikeelne luulekogu „Trilium“ (koos ingliskeelsete tõlgetega), 2020. aastal „Trilium 2.0“ (eesti- ja lätikeelsete tõlgetega). Baiba Damberga ja Valts Ernštreits kirjutavad kuraliivi keeles, Ķempi Kārl salatsiliivi keeles. Karl Pajusalu peetakse üheks paremaks liivi keele Salatsi murde tundjaks.[3]

TeoseidRedigeeri

  • "Regional and social varieties of Estonian". Ural-Altaic Yearbook, 1992
  • "Mitmekesisusest ja varieerumisest keeles". Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1997. Tallinn, 1997
  • "Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid". Keel ja Kirjandus, nr 3, 2000
  • "Eesti murded ja kohanimed" (kaasautor). Tallinn, 2002, 2009, 2020
  • "Erzya Prosody" (kaasautor). Helsingi, 2003 ISBN 9525150720
  • "Meadow Mari Prosody" (kaasautor). Tallinn, 2005. ISBN 9985503872
  • "Livonian Prosody" (kaasautor). Helsingi, 2008 ISBN 9789525667011
  • "Moksha Prosody" (kaasautor). Helsingi, 2013. ISBN 9789525667479
  • "Towards a typology of disharmony" (kaasautor P. Kiparsky). The Linguistic Review, 2003
  • „Salis-livisches Wörterbuch“ (kaasautor E. Winkler). Tallinn, 2009. ISBN 9789985504079
  • "Phonological innovations of the Southern Finnic languages". SUST 266, 2012
  • „Salis-Livisch I. J.A. Sjögrens Manuskript“ (kaasautor E. Winkler). Wiesbaden, 2016. ISBN 9783447106191
  • „Salis-Livisch II. Grammatik und Wörterverzeichnis. Mit einem Anhang zu den salis-livischen Sprichwörtern“ (kaasautor E. Winkler). Wiesbaden, 2018. ISBN 9783447110532
  • "Eesti keele 100 aastat". Tallinn, 2019. ISBN 9789949603589
  • "Eesti keele ajalugu" (kaasautor). Tallinn, 2020. ISBN 9789949329847
  • "Seto keele teejuht" (kaasautor P. Hagu). Seto Instituut, 2021. ISBN 9789916967102

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Karl Pajusalu on meremehe poeg.

Ta on abielus eesti keeleteadlase Renate Pajusaluga, nende pojad on astrobiofüüsik Mihkel Pajusalu (snd 1986) ja meditsiinigeneetik Sander Pajusalu (snd 1988) ning tütar Katri Pajusalu (snd 2000).

ViitedRedigeeri

  1. Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  2. Neljas eestlane valiti Läti teaduste akadeemia välisliikmeks
  3. Erelt, Pekka. Liivi luulet tõlgiti esimest korda inglise keelde. Eesti Ekspress, 5. juuli 2018.
  4. Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8.

KirjandusRedigeeri

  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 123–124
  • EE 14, 353
  • Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1997, 72
  • Margus Maidla. Akadeemik Karl Pajusalu, peene keelega mees. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 639–648.

VälislingidRedigeeri