Mõõtkava ehk ka mastaap (saksa keeles Maßstab, Maß 'suurus' ja Stab 'vars') on suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud või suurendatud võrreldes tõeliste suurustega.

Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse (D) suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni (S) pikkusesse.

Mõõtkava esitused

muuda

Mõõtkava väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana ning graafiliselt joon- ja põikmõõtkavana.

Arvmõõtkava on mõõtkava numbriline väljendus: murd, mille lugejas on 1. Murru nimetajas olev arv N saadakse valemist

 

Murrujoone asemel kasutatakse tavaliselt koolonit. Näiteks arvmõõtkava 1:500 tähendab, et ühele pikkusühikule plaanil vastab 500 ühikut tegelikkuses ehk 1 cm plaanil vastab 500 cm tegelikkuses. Tihti lisatakse arvmõõtkavale täht M, näiteks M 1:500.

Selgitav mõõtkava ehk võrdlusmõõtkava tähendab mõõtkava esitamist mõõtühikutega, nt. 1 cm – 5 m .

Suur ja väike mõõtkava

muuda

Öeldakse, et üks mõõtkava on suurem kui teine, kui esimene arvmõõtkava on suurem. Murru nimetaja suurendamisel murru väärtus väheneb, seega nt. mõõtkava 1:500 on suurem kui mõõtkava 1:5000. Teisisõnu, suurem on see mõõtkava, kus pikkusi on vähem vähendatud.

Kust jookseb piir suure ja väikese mõõtkava vahel, ei ole täpselt paika pandud.

Mõõtkava täpsus

muuda

Joonepikkust maastikul, mis vastab 0,1 millimeetrile antud kaardi mõõtkavas, nimetatakse selle mõõtkava täpsuseks. Näiteks 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m; 1:10 000 mõõtkava täpsuseks on 1,0 m.

Mõõtkava täpsusest järeldub, missuguseid maastikuobjekte saab plaanile kanda mõõtkavaliste leppemärkidega. Samuti ei ole plaanilt joonepikkusi võimalik määrata täpsemini ega kanda plaanile täpsemini, kui seda võimaldab mõõtkava täpsus.