Valdek Pall

eesti keeleteadlane

Valdek Pall (30. juuni 1927 Laius-Tähkvere vald, Tartumaa17. aprill 2013) oli eesti keeleteadlane.[1]

Elulugu

muuda

Valdek Pall oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1947 Tartu Õpetajate Seminari, 1952 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) ajaloo-keeleteaduskonna, 1955 aspirantuuri soome-ugri keelte alal, filoloogiakandidaat (1955, TRÜ), väitekiri "Ajad ja kõneviisid mordva keeltes", filoloogiadoktor (1975, TA), väitekiri "Põhja-Tartumaa toponüümika".

Oli 1955–1957 TPedI vanemõpetaja, 1957–1976 Keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektori vanemteadur, 1976–1990 murdesektori juhataja, 1990–1993 KKI peateadur, ühtlasi 1955–1956 ka TPedI õppejõud ja 1978–1992 (osalise koormusega) professor, 1993–1996 TPÜ põhjamaade filoloogia osakonna professor ja aastast 1997 emeriitprofessor, 1998–2000 EKI soome-eesti sõnaraamatu töörühma liige-peatoimetaja.[1]

Korraldanud eesti murdeuurimist, sõnastanud "Eesti murrete sõnaraamatu" koostamispõhimõtted. "Eesti murrete sõnaraamatu" koostaja ja toimetaja, väljaande "Soome-eesti suur sõnaraamat. I–II" (Tallinn, 2003) peatoimetaja, ajakirjade Keel ja Kirjandus ja Linguistica Uralica toimetuskolleegiumi liige. Olnud ka Emakeele Seltsi aastaraamatu ja Kodumurde toimetuskolleegiumi liige.

Teadustöö

muuda

Uurimisvaldkonnad: toponüümika, eriti Põhja-Tartumaa kohanimed, samuti eesti keele ajalugu ja mordva keelte ajalooline grammatika.

Teoseid

muuda

Üle 130 teadustrükise.[1]

  • Konditsionaal mordva keeltes. // Töid läänemeresoome ja volga keelte alalt. Tallinn 1964
  • Põhja-Tartumaa kohanimed I, II. Tallinn 1969, 1977
  • Toponüümide leviku vaatlusi. // Keel ja Kirjandus (1972) 2, 3
  • Väike murdesõnastik I–II (toim). Tallinn 1982, 1989
  • Idamurde vahekorrast naabermurretega ja vadja keelega. // Keel ja Kirjandus (1982) 5
  • Die Toponymie im Rahmen der Sprachgeographie. // Сов. финно-угроведение (1988) 4
  • Maastikuesemete nimed ja nimetused. // Keel ja Kirjandus (1992) 9
  • Idamurde sõnastik. Tallinn 1994
  • Ersa keel. Õpiku konspekt ja sõnaloend. Tallinn 1996
  • L'em't'ne. Tallinn 1997
  • Saaremaa, Ösel ja Ojamaa. // Keel ja Kirjandus (1999) 1
  • Torma kohanimedest. // Torma album (2000) 3

Liikmesus

muuda

Soome TA välisliige (1990), Soome-Ugri Seltsi (SUS), Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) ja Kalevala Seltsi välisliige.

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Tema poeg on Imre Pall.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

muuda
  • Kokla, P. Valdek Pall 60. // Keel ja Kirjandus (1987) 6
  • Paul Ariste. Zum 60 Geburtstag von Valdek Pall. // Сов. финно-угроведение (1987) 3
  • Eesti entsüklopeedia 7. Tallinn 1994. Lk 161
  • Kallasma, M. Üks tahk Valdek Pallist. // Keel ja Kirjandus (1997) 6
  • Niit, E., Õispuu, J. Kiriusutelu Valdek Palliga. // Keel ja Kirjandus (1997) 6
  • Rein Virkus. Tallinna Pedagoogikaülikool läbi aegade. Tallinn 1998, 68, 78, 97
  • Eesti entsüklopeedia 14. Tallinn 2000. Lk 354
  • Ross, E. Valdek Pall. // Keel ja Kirjandus (2002) 2
  • Erelt, T. Kiriusutelu Valdek Palliga. // Keel ja Kirjandus (2002) 6
  • Valdek Pall, intervjuu
  • Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002 (koos bibliogr-ga). // EKI Toim 11 (2002)
  • "VALDEK PALL 30. VI 1927 – 17. IV 2013". Sirp nr 18, 3. mai 2013. Lk 28

Välislingid

muuda
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.