Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (lühemalt ka Wiedemanni keeleauhind) on Eesti keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Auhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega. Esimest korda anti Wiedemanni keeleauhind välja 1989. aastal. Alates 2004. aastast on auhind riiklik.

Auhinna suurus oli aastatel 2004–2018 32 000 eurot (500 000 krooni), alates 2019. aastast on Wiedemanni keeleauhinna suurus 65 000 eurot.

Ajalugu

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna mõte sündis 1988. aasta sügisel Väike-Maarja Keskkooli õpetaja Irma Silla ja Rakvere rajooni Energia kolhoosi esimehe Jüri Silla kodus. Ideed toetasid tollane ajakirja Noorus kirjandustoimetaja Rudolf Rimmel, Mart Remmel, Paul-Eerik Rummo, Mart Susi ja Joel Sang. Wiedemann sobis hästi, sest tal olid suured teened eesti keele uurimisel, ta oli vene akadeemia akadeemik ja temaga pääses eesti soost suuruste vahel valimisest turvalisest mööda. Olgugi et Wiedemanni enda kokkupuuted Väike-Maarjaga piirdusid vaid läbisõidu ja – nagu ta päevikus on öeldud – kolme daami, ilmselt kunagiste õpilaste külastamisega.

Kavatsus sai teoks 20. märtsil 1989, kui Lääne-Virumaa Energia kolhoos asutas Jüri Silla ettepanekul Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna. Jüri Sild on meenutanud: “Lõpetasime Energia kolhoosis 1988. aastal Mädapea mõisa restaureerimise ning tekkis mõte: kena koht, kuidas saaksime sellega üldkultuuri toetada. Arut­elu käigus koorus välja Wiedemanni-nimelise keeleauhinna idee, sest eesti keel vajas kaitset ning eesti keele uurimise ja arendamisega tegelevate inimeste palk ja tähelepanu nende tööle polnud meie arvates nende vääriline.”

Esimesed neli aastat andis auhinda välja Energia kolhoos ja see anti üle Mädapea mõisas, aastatel 1993–2003 püsis auhind elus tänu Jüri Sillale, kelle Pandivere linnukasvatusettevõte jätkas auhinna väljaandmist Väike-Maarjas. Eraalgatusliku auhinna andmist toetasid Väike-Maarja vald, Eesti Keele Sihtasutus ning Haridus- ja Teadusministeerium. Algusaastatel anti auhind pidulikult üle emadepäeval.

2001. aastal sai Jüri Sild kirja tollase Mart Laari valitsuse aegsest haridusministeeriumist. Kirjas tehti muu hulgas ettepanek muuta Wiedemanni keeleauhind riiklikuks, sest oldi jõutud otsusele hakata välja andma riiklikku auhinda eesti keele säilitamisele ja arendamisele kaasa aidanud isikutele. 15. oktoobril 2003 Riigikogus vastu võetud seaduse järgi on Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind riigi autasu, mis sarnaselt riiklike teadus-, kultuuri- ja spordipreemiatega antakse kätte vabariigi aastapäeva paiku ja mille saaja määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministeeriumi keeleauhinna komisjoni ettepanekul igal aastal ühele isikule. Komisjon lähtub ettepaneku tegemisel saabunud esildistest (eesti keelega tegelevatelt institutsioonidelt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt, keeleauhinna laureaatidelt).

Traditsioonid

Iga aasta aprillis toimub Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäev. Iga viie aasta tagant toimub rahvusvaheline konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa“. Keelepäeva korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus ja Väike-Maarja Gümnaasium. Rahvusvaheliste konverentside ja suuremate ürituste puhul on koostööpartnerid veel Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, Keeleinspektsioon, Eesti Rakenduslingvistika Ühing ja Väike-Maarja Õppekeskus.

Keeleauhinna laureaat istutab Väike-Maarja keeletammikusse (Jakob Liivi pargis on laureaatide tammed aastatest 1993-1996 ja Väike-Maarja Vabadussamba pargis aastatest 1989-1992 ning alates 1997. aastast) oma nimipuu. Keeleauhinna laureaadi Lennart Meri tamm sirgub Väike-Maarja muuseumi ees. Ferdinand Johann Wiedemanni 200. sünniaastapäeva puhul istutas keeletammikusse Wiedemanni mälestuspuu president Arnold Rüütel, keeleauhinna 25. aastapäeva puhul president Toomas Hendrik Ilves.

2005. aasta detsembris asutasid Wiedemanni keeleauhinna laureaadid Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde eesti keele õppe ja rahvusliku kasvatuse toetamiseks Wiedemanni fondi.

Euroopa keeltepäeval, 26. septembril 2013 avati Wiedemanni keeleauhinna laureaatidele Haapsalus Väikese viigi ääres ujumiskohast kuni Uus􏰀-Sadama tänavani 15 nimelist pinki. Esialgu paigaldati 15 pinki elusolevaile laureaatidele, kuid ajapikku on lisatud ümber viigi pingid kõigile Wiedemanni keeleauhinna laureaatidele.

Laureaadid

• 1989 – Henn Saari
• 1990 – Hella Keem, Erich Raiet
• 1991 – Pent Nurmekund
• 1992 – Rein Kull, Valev Uibopuu
• 1993 – Rudolf Karelson, Uno Liivaku
• 1994 – Nikolai Baturin, Paul Saagpakk
• 1995 – Lennart Meri
• 1996 – Juhan Peegel
• 1997 – Eduard Leppik
• 1998 – Mari Must, Huno Rätsep
• 1999 – Tiiu Erelt, Uno Mereste
• 2000 – Ellen Uuspõld
• 2001 – Ülle Viks, Eduard Vääri
• 2002 – Valdek Pall
• 2003 – Mati Hint, Helju Vals
• 2004 – Viivi Maanso
• 2005 – Haldur Õim
• 2006 – Heldur Niit
• 2007 – Kristiina Ross
• 2008 – Mati Erelt
• 2009 – Ilse Lehiste
• 2010 – Ain Kaalep
• 2011 – Tiit-Rein Viitso
• 2012 – Mari Tarand
• 2013 – Valve-Liivi Kingisepp
• 2014 – Arvo Krikmann
• 2015 – Leelo Tungal
• 2016 – Uno Laur
• 2017 – Marja Kallasmaa
• 2018 – Reet Kasik
• 2019 – Krista Kerge
• 2020 – Helle Metslang
• 2021 – Jüri Viikberg

Kirjandus

• "Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 1989–2003". Kokkuvõte inglise keeles. Koostanud ja toimetanud Eevi Ross. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005, 184 lk; 2., täiendatud ja parandatud trükk 2008.