Vikipeedia

Sindi

linn Pärnumaal Tori vallas

Sindi on linn Pärnu maakonnas Tori vallas Pärnu jõe vasakul kaldal jõe ning Lanksaare raba vahelisel tasandikul 14 km kaugusel Pärnust, Tori valla keskus.

Sindi
Pindala: 5,0 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 3836 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 7607[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 24′ N, 24° 39′ E
Sindi (Eesti)
Sindi
Kaart

Nimi

muuda

Sindi on saanud nime sealse mõisa kunagise omaniku Pärnu linnanõuniku Carl Zindti järgi (1603, Zintenhof). Mõis asus Pärnu jõe kaldal praeguse Politseikooli (endise erikutsekooli) asukohas. Hiljem päris sama nime veidi kaugemal asuv linn.

Ajalugu

muuda
 
Endise Sindi kalevivabriku hoone
 
Sindi muuseum

Sindi linn tekkis töölisasulana 1833. aastal mõisale kuulunud Saia ja Tõela küla alale rajatud kalevivabriku ümber. Ettevõtja oli Riia tulundustegelane ja tööstur J. C. Wöhrmann, kes asus sinna seejärel, kui tema ettevõte Poolas kangrute ülestõusu ajal 1831 oli maha põletatud. Asutamise ajast pärinevad praeguse vabriku vanimad hooned, samuti mõned endised meistritemajad ja ametnike klubi Harmonie hoone. 19. sajandi keskel rajati vabriku juurde mehaanikaosakond, kus tehti ka malmivalu, ja gaasivabrik – esimesed selletaolised ettevõtted Pärnumaal.

Aastal 1921 sai Sindi alevi õigused. Tõuke asula edasisele kasvule andis Lelle–Papiniidu raudteelõigu valmimine 1928, mispuhul Sindi sai raudteejaama. Raudtee läbi Sindi oli käigus 1970. aastani.

1. mail 1938 sai Sindi jõustunud Linnaseadusega[4] kolmanda astme linnaks. 19. oktoobril 1938 tegi siseminister Sindi linnavalitsusele korralduse leida linnale 1. maiks 1939 uus nimi (kuna seda korraldust ei täidetud, pikendas Pärnu maavalitsus tähtaega 1. juulini 1940). Uueks nimeks soovitati võtta Sinijõe või Kalevi.[5]

Aastatel 1957–1991 kuulus Sindi administratiivselt Pärnu linna koosseisu.[6] Sindi linn sai iseseisvaks omavalitsusüksuseks 1991. aasta 26. septembril.[7]

Sindi linnapea oli 2014. aastal Marko Šorin.[8] 2016. aasta jõulueelse seisuga linnapea puudus, abilinnapea oli Rein Ariko.[9]

2017. aastal moodustati Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla ühinemise teel uus haldusüksus, mille nimeks sai Tori vald.[10]

Rahvastik

muuda
Sindi elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[11] 1979[12] 1989[13] 2000[14] 2011[15]
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 3255 83,29 3235 73,06 3268 71,86 3300 78,97 3304 81,06
venelased 426 10,90 901 20,35 965 21,22 656 15,70 605 14,84
ukrainlased 38 0,97 89 2,01 116 2,55 - - 60 1,47
soomlased 53 1,36 87 1,96 83 1,82 - - 33 0,81
valgevenelased 21 0,54 27 0,61 35 0,77 - - 12 0,29
muud 115 2,94 89 2,01 81 1,78 223 5,34 62 1,52
Kokku 3908 100 4428 100 4548 100 4179 100 4076 100

Haridus

muuda
 
Sindi Gümnaasiumi hoone ajalooline osa on arvatud riiklikuks ehitismälestiseks

Sindis asuvad Sindi Gümnaasium, Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool ja Sindi lasteaed.

Vaatamisväärsused

muuda
 
Sindi raudteejaama peahoone

Arhitektuuriliselt pakuvad Sindis huvi aastatel 1927–1928 ehitatud Sindi raudteejaama hoonekompleks, Sindi raekoda ja Sindi-Lodja sild Pärnu–Tori maanteel üle Reiu jõe.

Linnas asuvad Sindi luteri ja Sindi õigeusu kirik.

Sindi Viira linnaosa kohal Pärnu jõe paremal kaldal asub Eesti vanim kiviaja asulapaik Pulli asula.

Vaatamisväärsuste hulka kuulub ka Sindi Gümnaasiumi vana punane hoone.

Sindi vaatamisväärsuste hulka kuulus 1970. aastatel rajatud, kuid hiljem kasutuseta seisnud ning kalade rännet takistanud 4,3 m[16] kõrgune betoonist Sindi pais. Pais otsustati lammutada ning selle asemele rajada tehiskärestik. Tööd on plaanitud teha aastatel 2018–2021.[17] Paisu hakati lammutama 2018. aasta oktoobris[18] ning 2020. aasta kevadeks on jäänud lõplikult korrastada jõesäng ja kaldad.

Sindi linna piirist umbes 500 m kirdes on Pärnu jõe kõrges vasakus kaldas Kuke talu lähedal kolm hästi säilinud puhast tehiskoobast. Need kaevati pärast II maailmasõda klaasiliiva varumisel, mida veeti sealt Järvakandi tehasesse. Kuke koobastest sadakond meetrit allavoolu esinevad Pärnu jõe ääres mõned väikesed koopad. Need on uuristanud jõevesi.

  •  
    Elamu Paide mnt 5
  •  
    Raudteejaama pagasiruum
  •  
    Sindi raekoda

Tuntud isikuid

muuda
 
Mälestustahvel endise Sindi ministeeriumikooli hoone seinal. Selles hoones töötas 1891–1893 kirjanik Ernst Peterson-Särgava

Sindis on sündinud ajakirjanik ja riigitegelane Julius Seljamaa, haridustegelane Juhan Albert Luur, poliitik ja advokaat Viktor Tarmas, vaimulik Harry Johann Nuudi, diplomaat Karl Tofer, poliitik Aleksander Tois, agronoom ja poliitik Kaarel Liidak, näitleja, laulja ja lavastaja Henn Aare, pedagoog ja tõlkija Lea Nurkse, kunstnik Andres Winter, arhitekt Roman Koolmar, metsateadlane Andres Mathiesen, agrotehnikateadlane Veli Palge, tõstja Aleksander Kask, kergejõustiklane Uno Palu, jalgpallur Juho Matsalu, graafik Gita Teearu, ehtekunstnik Jaan Pärn, näitleja Karin Peetri, arst Laine Loo, kandlemängija Elo Kalda, laulja Kairit Tuhkanen ning sõudjad Sten-Erik Anderson ja Allar Raja.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 4.11.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.09.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ Linnaseadus., Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938
  5. ↑ Kas Sinijõe või Kalevi? Rahvaleht, 14. aprill 1939, nr 87, lk 3.
  6. ↑ Sindi linna ajalugu sindi.kovtp.ee
  7. ↑ Ida-Viru maakonna Iisaku valla, Järva maakonna Järva-Jaani valla, Lääne maakonna Haapsalu linna ja Lihula valla, Pärnu linna Sindi linna, Pärnu maakonna Vändra valla, Põlva maakonna Kõlleste valla, Saare maakonna Laimjala ja Pöide valla ning Võru maakonna Sõmerpalu valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (Vastu võetud 26.09.1991)
  8. ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  9. ↑ https://web.archive.org/web/20161224030320/http://sindi.kovtp.ee/linnavalitsuse-koosseis (vaadatud 23.12.2016)
  10. ↑ Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine (Vastu võetud 12.01.2017 nr 6)
  11. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  12. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  13. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  14. ↑ "2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2019. Vaadatud 5. mail 2013.
  15. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  16. ↑ Sindi paisu asemel tuleb kärestik
  17. ↑ Allkirjastati kümne miljoni eurone leping Sindi paisu lammutamiseks parnu.postimees.ee
  18. ↑ Algasid Sindi paisu lammutustööd www.err.ee

Kirjandus

muuda
  • R. Kenkmaa. Sindi uue nime otsimisel. Uus Eesti, 13. september 1939, nr 249, lk 11.
  • Sindi linn ei leia uut nime. Uus Eesti, 5. oktoober 1939, nr 271, lk 8.

Välislingid

muuda
  Sindi – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sindi&oldid=6410763"