Pärnu jõgi

Pärnu jõgi
	Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt
Lähe	Roosna-Alliku Allikajärv 59° 1′ 35″ N, 25° 41′ 48″ E
Suubub	Pärnu laht 58° 22′ 38″ N, 24° 28′ 34″ E
Valgla maad	Eesti, Läti
Valgla pindala	6836,5 km²
Pikkus	144,6 km
Langus	76,2 m
Lang	0,53 m/km
Vooluhulk	65 m/s (suudmes)
Parempoolsed lisajõed	Reopalu jõgi, Lintsi jõgi, Mädara jõgi, Käru jõgi, Vändra jõgi, Sauga jõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Vodja jõgi, Esna jõgi, Prandi jõgi, Aruküla jõgi, Navesti jõgi, Kurina jõgi, Reiu jõgi

Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.

Pärnu jõe valgla hõlmab umbes 16% Eesti pindalast.

Loodus

Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest) ja voolab sealt edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 1,5 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.

Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga jõgi ning vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu jõgi.

Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).

Kesk- ja alamjooksul on jõe kaitseks moodustatud Pärnu jõe hoiuala. Paide ja Türi vahel läbib jõgi Türi maastikukaitseala.

Pärnu jõgi saavutab oma suurima laiuse Pärnu linnas, olles kohati üle 300 meetri laiune.^[viide?]

Sindi pais (2016)

Ajalugu

Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.

Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 8900 eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid. Samuti on jõe äärest leitud Sindi-Lodja asulakohad, mis on umbes 1500 aastat nooremad kui Pulli.

Jõge on esmamainitud kuulsa Araabia geograafi Muḩammad al-Idrīsī poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil Tabula Rogeriana kui nahr bernu (araabia keeles 'Bernu jõgi').

Keskajal nimetati Pärnu jõe alamjooksu Emajõeks (1227 Mater Aquarum, Embeke), 1627 Pernaw. Asjaolu, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on muinas- ja keskajal kandnud ühte ja sedasama nime, on peetud üheks tõendiks sellest, et keskajal võis eksisteerida Pärnu–Viljandi–Tartu veetee.

Pärnu jõe sulges veeteena aastal 1834 valminud Sindi pais. Aastal 2018 pais lammutati^[1] ja 2020. aastal valmis selle asemele tehiskärestik.^[2]

Aastail 1923–1924 loeti Pärnu jõel laevatatavaks veeteeks viie kilomeetri pikkune jupp jõesuudme juures. Toona pidi veetee nõuetele vastav jõgi olema teatava laiuse ja sügavusega (mitte alla 0,5 meetri), kärestikuvaba ja piisavalt sirge. Suurt osa jõest loeti parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks).^[3]

Piirangud

Pärnu jões ja selle lisajõgedes lõhe ning meriforelli püük.Kalapüük on keelatud Pärnu jõe lõigul, mis paikneb punktide 58º24.667’N, 24º39.562’E ja 58º24.765’N, 24º39.519’E ühendavast sirgest (vana Sindi paisu asukoht) allavoolu kuni punktide 58º24.429’N, 24º38.945’E ja 58º24.423’N, 24º38.834’E ühendava sirgeni, on 1. jaanuarist 31. detsembrini kalapüük keelatud.

Uurimisest

2019. aastal avaldas rühm teadlasi kirjutise, mille peateemaks on jõe vana säng suubumisel Pärnu lahte.^[4]^[5]

Galerii

Päikesetõus Pärnu jõel
Jändja puumassivabriku tamm Pärnu jõel
Pärnu jõgi Toris
Jõgi Tori põrgu juures
Pärnu jõgi Toris
Pärnu jõgi Kurgjal
Jõgi Laupa külas
Veskisilla
Pärnu jõgi Sindis
Pärnu jõgi Pärnus
Mädara jõgi suubumas Pärnu jõkke
Pärnu jõgi, Ülejõe kaldalt Pärnus
Skuuter ja sõudjad Pärnu jõel
Kalurid Pärnu jõel
Kalurid Pärnu jõel
Vaade Pärnu jõele Vana-Sauga sadamast

Vaata ka

Viited

↑ Algasid Sindi paisu lammutustööd. ERR, 8. oktoober 2018.
↑ Sindi kärestik sai valmis. ERR, 11. august 2020.
↑ Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit 1923/1924, lk. 17
↑ Triine Nirgi, Alar Rosentau, Hando-Laur Habicht, Tiit Hang, Tõnno Jonuks, Argo Jõeleht, Kersti Kihno, Aivar Kriiska, Mario Mustasaar, Jan Risberg, Sten Suuroja, Peeter Talviste, Hannes Tõnisson, First Published August 7, 2019, Holocene relative shore-level changes and Stone Age palaeogeography of the Pärnu Bay area, eastern Baltic Sea
↑ 26. august 2019, Triine Nirgi, Pärnu jõe saladus

Välislingid

Pärnu jõgi keskkonnaportaalis
Pärnu jõe jõgikond ja üleujutusalad Estonica
Urmas Lekk, Toomas Kalda: Pärnu jõgi, 2007, Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus, keskkonnaamet.ee
10. aprill 1868, Perno Postimees ehk Näddalileht, Koddosed sõnnumed, digar.ee

[1] Algasid Sindi paisu lammutustööd. ERR, 8. oktoober 2018.

[2] Sindi kärestik sai valmis. ERR, 11. august 2020.

[3] Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit 1923/1924, lk. 17

[DOI_ORG_0959683619865603-4] Triine Nirgi, Alar Rosentau, Hando-Laur Habicht, Tiit Hang, Tõnno Jonuks, Argo Jõeleht, Kersti Kihno, Aivar Kriiska, Mario Mustasaar, Jan Risberg, Sten Suuroja, Peeter Talviste, Hannes Tõnisson, First Published August 7, 2019, Holocene relative shore-level changes and Stone Age palaeogeography of the Pärnu Bay area, eastern Baltic Sea

[2019_08_26_EESTIGEOLOOG-5] 26. august 2019, Triine Nirgi, Pärnu jõe saladus

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

Pärnu jõgi
Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt
Lähe	Roosna-Alliku Allikajärv 59° 1′ 35″ N, 25° 41′ 48″ E
Suubub	Pärnu laht 58° 22′ 38″ N, 24° 28′ 34″ E
Valgla maad	Eesti, Läti
Valgla pindala	6836,5 km²
Pikkus	144,6 km
Langus	76,2 m
Lang	0,53 m/km
Vooluhulk	65 m/s (suudmes)
Parempoolsed lisajõed	Reopalu jõgi, Lintsi jõgi, Mädara jõgi, Käru jõgi, Vändra jõgi, Sauga jõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Vodja jõgi, Esna jõgi, Prandi jõgi, Aruküla jõgi, Navesti jõgi, Kurina jõgi, Reiu jõgi