Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km).

Pärnu jõgi
Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt
Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt
Lähe Roosna-Alliku Allikajärv
59° 1′ 35″ N, 25° 41′ 48″ E
Suubub Pärnu laht
58° 22′ 38″ N, 24° 28′ 34″ E
Valgla maad Eesti, Läti
Valgla pindala 6920 km²
Pikkus 144 km
Langus 76,2 m
Lang 0,53 m/km
Parempoolsed lisajõed Reopalu jõgi, Lintsi jõgi, Mädara jõgi, Käru jõgi, Vändra jõgi, Sauga jõgi
Vasakpoolsed lisajõed Vodja jõgi, Esna jõgi, Prandi jõgi, Aruküla jõgi, Navesti jõgi, Kurina jõgi, Reiu jõgi

Pärnu jõe suurde valglasse kuulub umbes 16% Eesti pindalast.

LoodusRedigeeri

Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.

Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu.

Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).

Pärnu jõe möödumisel Türi linnast asub Pärnu jõe saare kaitseala.

Pärnu jõgi saavutab oma suurima laiuse Pärnu linnas, olles kuni 320 meetri laiune.[viide?](mõõtmiskoht?)

 
Sindi pais 2016. aastal

Jõel asus Sindi pais, mis valmis 1834. aastal. Mitmel korral ümber ehitatud paisu lammutamisega tehti algust 2018. aastal ning selle asemel rajatakse tehiskärestik.[1]

AjaluguRedigeeri

Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.

Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 8900 eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid. Samuti on jõe äärest leitud Sindi-Lodja asulakohad, mis on umbes 1500 aastat nooremad kui Pulli.

Jõge on esmakordselt mainitud kuulsa Araabia geograafi Muḩammad al-Idrīsī poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil Tabula Rogeriana kui nahr bernu (araabia keeles 'Bernu jõgi').

Keskajal nimetati Pärnu jõe alamjooksu Emajõeks (1227 Mater Aquarum, Embeke), 1627 Pernaw. Asjaolu, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on muinas- ja keskajal kandnud ühte ja sedasama nime, on peetud üheks tõendiks sellest, et keskajal võis eksisteerida Pärnu–Viljandi–Tartu veetee.

PiirangudRedigeeri

Pärnu jõestikus on lõhe ja meriforelli püük keelatud 2019 aastal 31.detsembrini.

UurimisestRedigeeri

2019. aastal avaldas rühm teadlasi kirjutise, mille peateemaks on jõe vana säng suubumisel Pärnu lahte.[2][3]

PilteRedigeeri

  • Päikesetõus Pärnu jõel

  • Jändja puumassivabriku tamm Pärnu jõel

  • Pärnu jõgi Toris

  • Jõgi Tori põrgu juures

  • Pärnu jõgi Toris

  • Pärnu jõgi Kurgjal

  • Jõgi Laupa külas

  • Veskisilla

  • Pärnu jõgi Sindis

  • Pärnu jõgi Pärnus

  • Mädara jõgi suubumas Pärnu jõkke

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ "Algasid Sindi paisu lammutustööd" ERR, 8. oktoober 2018
  2. ↑ Triine Nirgi, Alar Rosentau, Hando-Laur Habicht, Tiit Hang, Tõnno Jonuks, Argo Jõeleht, Kersti Kihno, Aivar Kriiska, Mario Mustasaar, Jan Risberg, Sten Suuroja, Peeter Talviste, Hannes Tõnisson, First Published August 7, 2019, Holocene relative shore-level changes and Stone Age palaeogeography of the Pärnu Bay area, eastern Baltic Sea
  3. ↑ 26. august 2019, Triine Nirgi, Pärnu jõe saladus

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pärnu_jõgi&oldid=5774420"