Ava peamenüü

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km).

Pärnu jõgi
Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt
Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt
Lähe Roosna-Alliku Allikajärv
59° 1′ 35″ N, 25° 41′ 48″ E
Suubub Pärnu laht
58° 22′ 38″ N, 24° 28′ 34″ E
Valgla maad Eesti Eesti
Läti Läti
Valgla pindala 6920 km²
Pikkus 144 km
Langus 76,2 m
Lang 0,53 m/km
Parempoolsed lisajõed Reopalu jõgi, Lintsi jõgi, Mädara jõgi, Käru jõgi, Vändra jõgi, Sauga jõgi
Vasakpoolsed lisajõed Vodja jõgi, Esna jõgi, Prandi jõgi, Aruküla jõgi, Navesti jõgi, Kurina jõgi, Reiu jõgi

Pärnu jõe suurde valglasse kuulub umbes 16% Eesti pindalast.

Sisukord

LoodusRedigeeri

Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.

Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu.

Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).

Pärnu jõe möödumisel Türi linnast asub Pärnu jõe saare kaitseala.

Pärnu jõgi saavutab oma suurima laiuse Pärnu linnas, olles kuni 320 meetri laiune.[viide?](mõõtmiskoht?)

 
Sindi pais 2016. aastal

Jõel asus Sindi pais, mis valmis 1834. aastal. Mitmel korral ümber ehitatud paisu lammutamisega tehti algust 2018. aastal ning selle asemel rajatakse tehiskärestik.[1]

AjaluguRedigeeri

Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.

Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 8900 eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid. Samuti on jõe äärest leitud Reiu asulakoht, mis on umbes 1500 aastat noorem kui Pulli.

Jõge on esmakordselt mainitud kuulsa Araabia geograafi Muḩammad al-Idrīsī poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil Tabula Rogeriana kui nahr bernu (araabia keeles 'Bernu jõgi').

Keskajal nimetati Pärnu jõe alamjooksu Emajõeks (1227 Mater Aquarum, Embeke), 1627 Pernaw. Asjaolu, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on muinas- ja keskajal kandnud ühte ja sedasama nime, on peetud üheks tõendiks sellest, et keskajal võis eksisteerida Pärnu–Viljandi–Tartu veetee.

PilteRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri