Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km).

Pärnu jõgi
Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt
Lähe	Roosna-Alliku Allikajärv 59° 1′ 35″ N, 25° 41′ 48″ E
Suubub	Pärnu laht 58° 22′ 38″ N, 24° 28′ 34″ E
Valgla maad	Eesti Läti
Valgla pindala	6920 km²
Pikkus	144 km
Langus	76,2 m
Lang	0,53 m/km
Parempoolsed lisajõed	Reopalu jõgi, Lintsi jõgi, Mädara jõgi, Käru jõgi, Vändra jõgi, Sauga jõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Vodja jõgi, Esna jõgi, Prandi jõgi, Aruküla jõgi, Navesti jõgi, Kurina jõgi, Reiu jõgi

Pärnu jõe suurde valglasse kuulub umbes 16% Eesti pindalast.

Sisukord

Loodus

Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.

Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu.

Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).

Pärnu jõe möödumisel Türi linnast asub Pärnu jõe saare kaitseala.

Pärnu jõgi saavutab oma suurima laiuse Pärnu linnas, olles kuni 320 meetri laiune.(mõõtmiskoht?)

Sindi pais 2016. aastal

Jõel asus Sindi pais, mis valmis 1834. aastal. Mitmel korral ümber ehitatud paisu lammutamisega tehti algust 2018. aastal ning selle asemel rajatakse tehiskärestik.

Ajalugu

Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.

Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 8900 eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid. Samuti on jõe äärest leitud Reiu asulakoht, mis on umbes 1500 aastat noorem kui Pulli.

Jõge on esmakordselt mainitud kuulsa Araabia geograafi Muḩammad al-Idrīsī poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil Tabula Rogeriana kui nahr bernu (araabia keeles 'Bernu jõgi').

Keskajal nimetati Pärnu jõe alamjooksu Emajõeks (1227 Mater Aquarum, Embeke), 1627 Pernaw. Asjaolu, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on muinas- ja keskajal kandnud ühte ja sedasama nime, on peetud üheks tõendiks sellest, et keskajal võis eksisteerida Pärnu–Viljandi–Tartu veetee.

Pilte

• 

  Päikesetõus Pärnu jõel

• 

  Jändja puumassivabriku tamm Pärnu jõel

• 

  Pärnu jõgi Tori põrgu juures

• 

  Pärnu jõgi Toris

• 

  Pärnu jõgi Kurgjal

• 

  Pärnu jõgi Laupa külas

• 

  Pärnu jõgi Sindis

• 

  Pärnu jõgi Pärnus

Vaata ka

• Pärnu
• Pärnu laht
• Reiu asulakoht
• Sindi pais
• Soomaa

Välislingid

• Pärnu jõe jõgikond ja üleujutusalad Estonica
• Urmas Lekk, Toomas Kalda: Pärnu jõgi, 2007, Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus, keskkonnaamet.ee^{[katkine link]}