Türi

vallasisene linn Türi vallas Järvamaal
Perekonnanime kohta vaata artiklit Türi (perekonnanimi).

Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres. Türi linna läbib Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee, pealinnaga ühendab teda Tallinna–Rapla–Türi maantee.

Türi

Pindala: 9,8 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 4981 (1.01.2019)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 8595[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 49′ N, 25° 26′ E
Türi (Eesti)
Türi

Tänapäevane Türi kui aedlinn on kuulus igal aastal toimuva Türi Lillelaada järgi. 2019. aastal toimus juba 42. lillelaat. Türi on ka Eesti kevadpealinn.

Türil asub Eesti Ringhäälingumuuseum.

Aastast 1990 tegutseb Türi Muusikakool.

Eesti jalgpalliliigas osaleb klubi Türi Ganvix.

AjaluguRedigeeri

 
Türi kirik

Türi kihelkond rajati 13. sajandil.

1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi (Turgel) küla kohta.

1899. aastal hakati ehitama puupapivabrikut, millest hiljem sai paberivabrik. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema.

1901. aastal sai valmis kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee (1896. aastal valminud Valga–Ruhja–Pärnu raudtee haru), mis oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; Tallinna–Viljandi raudteelõik asendati laiarööpmelise raudteega aastatel 1971–1973.

1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 linnaks.

1926. aastal oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. Töötas tellise- ja keraamikavabrik.

 
Türi linn (1929)

Kuna 1934. aastal valitud Türi linnavolikogu sattus makseraskustesse, pandi tema tegevus Vabariigi Valitsuse otsusega 4. jaanuaril 1935 seisma. Linnavolikogu tegevus taastati alles pärast uue linnavolikogu valimist, 1. detsembril 1939. 9. detsembril 1939 pidas uus linnavolikogu esimese koosoleku ja valis senise linnavanema Ants Viirmaa ainsa kandidaadina ametisse tagasi (8 häälega poolt, 3 vastu, 1 erapooletu), jättes tema palgaks endiselt 150 krooni kuus[4].

1936. aastal oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent. 1936. aastal hakati Türil rajama raadiosaatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest see asus enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas Türi raadiosaatejaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd.

Raadiosaatejaama õhkis Nõukogude hävituspataljon 1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti.

Aastatel 19151972 oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi Paide Tamsaluga (Türi–Paide–Tamsalu raudtee, 61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil 3. mail 1972.

1950. aastal sai Türist Türi rajooni keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama kultuurimaja.

Aastatel 19591991 kuulus Paide rajooni. Elanikele andsid tööd Pärnu Õmblusvabriku Türi tsehh, Türi Metsakombinaat, Türi Piimakombinaat ja Türi Leivakombinaat.

20. detsembril 1990 taastati Türi omavalitsusliku linna staatus.

 
Türi kultuurimaja 2012 sügisel

Aastal 2004 liitus Türi Euroopa Liidu linnade ühendusega Douzelage.

23. oktoobril 2005 moodustati Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald.

HaridusRedigeeri

Türil on töötanud talurahvakool (alates 1715), koolmeistrite seminar (alates 1834), kihelkonnakool (alates 1872), tütarlaste ministeeriumikool (alates 1900), kroonu algkool (alates 1913), aiandusgümnaasium (alates 1924) ja gümnaasium (alates 1938).

Kuni 2011. aastani oli Türil kaks gümnaasiumi: Türi Gümnaasium ja Türi Majandusgümnaasium; ning kõrgkool: Tartu Ülikooli Türi Kolledž.

2017. aasta seisuga tegutseb Türil üks gümnaasium, põhikool, lasteaed, erikool ja muusikakool.

RahvastikRedigeeri

Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011Redigeeri

Rahvus 1970[5] 1979[6] 1989[7] 2000[8] 2011[9]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 6275 100 6629 100 6862 100 6324 100 5410 100
eestlased 5482 87,36 5989 90,39 6236 90,88 5885 93,06 5125 94,73
venelased 385 6,14 397 5,99 316 4,61 229 3,62 137 2,53
ukrainlased 90 1,43 66 1,00 136 1,98 87 1,38 68 1,26
soomlased 69 1,10 68 1,03 73 1,06 57 0,90 31 0,57
valgevenelased 5 0,08 14 0,21 11 0,16 6 0,09 4 0,07
leedulased 19 0,30 13 0,20 11 0,16 6 0,09 4 0,07
poolakad ... ... 0 0 3 0,04 1 0,02 1 0,02
tatarlased ... ... 2 0,03 2 0,03 0 0 0 0
lätlased 7 0,11 8 0,12 4 0,06 5 0,08 5 0,09
sakslased ... ... 56 0,84 47 0,68 17 0,27 9 0,17
juudid 5 0,08 8 0,12 2 0,03 0 0 0 0
muud 200 3,19 5 0,08 21 0,31 32 0,51 26 0,48

Tuntud inimesiRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.12.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. Türi linnavanem A. Viirmaa valiti tagasi. Rahvaleht, 11. detsember 1939, nr 291, lk 3.
  5. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  6. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  8. Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. Päring Statistikaameti andmebaasist

VälislingidRedigeeri