Vikipeedia

Türi

linn Järvamaal Türi vallas
Perekonnanime kohta vaata artiklit Türi (perekonnanimi).

Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres. Türi linna läbib Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee, pealinnaga ühendab teda Tallinna–Rapla–Türi maantee.

Türi
Pindala 6,9 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 5129 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 8594[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 49′ N, 25° 26′ E
Türi (Eesti)
Türi
Map

Tänapäevane Türi kui aedlinn on kuulus igal aastal toimuva Türi Lillelaada järgi. 2019. aastal toimus juba 42. lillelaat. Türi on ka Eesti kevadpealinn.

Türil asub Eesti Ringhäälingumuuseum.

AjaluguRedigeeri

 
Türi kirik, 2012

Türi kihelkond rajati 13. sajandil.

1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi (Turgel) küla kohta.

1899. aastal hakati ehitama puupapivabrikut, millest hiljem sai paberivabrik. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema.

1901. aastal sai valmis kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee (1896. aastal valminud Valga–Ruhja–Pärnu raudtee haru), mis oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; Tallinna–Viljandi raudteelõik asendati laiarööpmelise raudteega aastatel 1971–1973.

1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 sai Türi linnaks. Türi Linnavalitsus tegutses Paide tänav 7 hoones.

  Pikemalt artiklites Türi linnapea, Türi Linnavalitsus ja Türi Linnavolikogu.
  Pikemalt artiklis Türi alevivolinike loend 1924[4], Türi linnavolinike loend 1930, 1934, 1939

1926. aastal oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. Töötas Türi tellise- ja keraamikavabrik.

 
Türi linn (1929)

Kuna 1934. aastal valitud Türi linnavolikogu sattus makseraskustesse, pandi tema tegevus Vabariigi Valitsuse otsusega 4. jaanuaril 1935 seisma. Linnavolikogu tegevus taastati alles pärast uue linnavolikogu valimist, 1. detsembril 1939. 9. detsembril 1939 pidas uus linnavolikogu esimese koosoleku ja valis senise linnavanema Ants Viirmaa ainsa kandidaadina ametisse tagasi (8 häälega poolt, 3 vastu, 1 erapooletu), jättes tema palgaks endiselt 150 krooni kuus[5].

 
Türi raudteejaama peahoone, kus alates 1997. aastast tegutseb ka Türi bussijaam

1936. aastal oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent. 1936. aastal hakati Türil rajama raadiosaatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest see asus enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas Türi raadiosaatejaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd.

Raadiosaatejaama õhkis Nõukogude hävituspataljon 1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti.

Aastatel 1915–1972 oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi Paide Tamsaluga (Türi–Paide–Tamsalu raudtee, 61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil 3. mail 1972.

1950. aastal sai Türist Türi rajooni keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama kultuurimaja.

Aastatel 1959–1991 kuulus Paide rajooni. Elanikele andsid tööd Pärnu Õmblusvabriku Türi tsehh, Türi Metsakombinaat, Türi Piimakombinaat ja Türi Leivakombinaat.

 
Türi kultuurimaja 2012 sügisel

20. detsembril 1990 taastati Türi omavalitsusliku linna staatus.

Aastal 2004 liitus Türi Euroopa Liidu linnade ühendusega Douzelage.

23. oktoobril 2005 moodustati Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald.

HaridusRedigeeri

Türil on töötanud talurahvakool (alates 1715), koolmeistrite seminar (alates 1834), kihelkonnakool (alates 1872), tütarlaste ministeeriumikool (alates 1900), kroonu algkool (alates 1913), aiandusgümnaasium (alates 1924) ja gümnaasium (alates 1938).

Türi Muusikakool alustas tegevust 1990. aastal.

Kuni 2011. aastani oli Türil kaks gümnaasiumi: Türi Gümnaasium (Nõukogude ajal nimega Türi 1. Keskkool / Türi Keskkool) ja Türi Majandusgümnaasium; ning kõrgkool: Tartu Ülikooli Türi Kolledž.

2017. aasta seisuga tegutses Türil üks gümnaasium, põhikool, lasteaed, erikool ja muusikakool.

RahvastikRedigeeri

Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011.

Rahvus 1970[6] 1979[7] 1989[8] 2000[9] 2011[10] 2021
arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 6275 100 6629 100 6862 100 6324 100 5410 100 5129 100
eestlased 5482 87,36 5989 90,39 6236 90,88 5885 93,06 5125 94,73 4839 94,35
venelased 385 6,14 397 5,99 316 4,61 229 3,62 137 2,53 122 2,38
ukrainlased 90 1,43 66 1,00 136 1,98 87 1,38 68 1,26 69 1,35
soomlased 69 1,10 68 1,03 73 1,06 57 0,90 31 0,57 30
valgevenelased 5 0,08 14 0,21 11 0,16 6 0,09 4 0,07 5
leedulased 19 0,30 13 0,20 11 0,16 6 0,09 4 0,07 4
poolakad ... ... 0 0 3 0,04 1 0,02 1 0,02 0 0
tatarlased ... ... 2 0,03 2 0,03 0 0 0 0 0 0
lätlased 7 0,11 8 0,12 4 0,06 5 0,08 5 0,09 12
sakslased ... ... 56 0,84 47 0,68 17 0,27 9 0,17 8
juudid 5 0,08 8 0,12 2 0,03 0 0 0 0 0 0
armeenlased ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... 3
muud 200 3,19 5 0,08 21 0,31 32 0,51 26 0,48 24 0,47

SportRedigeeri

Türi spordihoone avati 2020. aastal.[11] Linnas on ka Türi Linnastaadion ja ujula.[12]

Alates 1982. aastast toimub sügiseti Paide-Türi Rahvajooks.

Türi Ganvix JK mängib Eesti klubijalgpalli tugevuselt neljandas liigaastmes (II liiga).

Tuntud inimesiRedigeeri

Türiga seotud objektid ja üritusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Eesti 2021. aasta rahvaloendus
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 19.06.2020.
  4. ↑ Türi alewiwolinikkude nimekiri., Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924
  5. ↑ Türi linnavanem A. Viirmaa valiti tagasi. Rahvaleht, 11. detsember 1939, nr 291, lk 3.
  6. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  7. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  8. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  9. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  11. ↑ "Reedel avati uus Türi põhikooli ja spordihoone kompleks" ERR, 28. august 2020
  12. ↑ Türi spordirajatised Türi vald

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Türi&oldid=6371275"