Navesti jõgi

Navesti jõgi (vana nimega Pala või Paala jõgi) on jõgi Eesti edelaosas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.

Navesti jõgi
Lähe	Kesk-Eesti tasandik 58° 48′ 9″ N, 25° 47′ 15″ E
Suubub	Pärnu jõkke 58° 29′ 37″ N, 24° 53′ 59″ E
Valgla maad	Eesti, Läti
Valgla pindala	3004 km²
Pikkus	102 km
Langus	55 m
Lang	0,55 m/km
Vooluhulk	27 m³/s
Parempoolsed lisajõed	Jalametsa kraav, Järavere oja, Kihusoo kraav, Kõo oja, Arussaare jõgi, Räpu jõgi, Kabala peakraav, Põleniku oja, Naela oja, Määrasmaa oja, Maltsaare oja, Saarjõgi, Kaansoo oja, Tõkkeoja, Tondinõmme peakraav, Veneoja, Mäelta oja, Siberi oja, Viira oja
Vasakpoolsed lisajõed	Taadikvere peakraav, Lauka peakraav, Räsna oja, Paenasti peakraav, Oe oja, Tääksi oja, Luha oja, Paasioja, Tipina oja, Lõhavere oja, Rääka kraav, Arjadi oja, Toonoja, Halliste jõgi, Puista oja

Navesti jõgi on Pärnu jõe veerohkeim lisajõgi (oma suudmes, ühinemiskohas, suuruselt umbes võrdväärne Pärnu jõega). Navesti on Eesti viies suuruselt jõgi vooluhulga poolest (27 m³/s). Jõgi on suudmes 60 meetrit lai. Jõe pikkus 102 km, valgla 3004 km², langus 55 m ja lang 0,55 m/km.

Jõgi saab alguse Järvamaal Jalametsa ja Käsukonna küla piiril 69,5 m kõrgusel ja suubub Pärnumaal Muraka ja Jõesuu küla piiril 14,5 m kõrgusel vasakult poolt Pärnu jõkke 38 km kaugusel selle suudmest.

Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul, ühtlasi läbib ta kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Keskjooksul voolab jõgi läbi Maalasti looduskaitseala ja Lepakose hoiuala ning alamjooksul läbi Soomaa rahvuspargi ja Navesti hoiuala.

Halliste jõgi suubub Navesti jõkke terava nurga all ja kui suurvee ajal veetase tõuseb, on Halliste jõe voolu suund suudmes peaaegu vastassuunaline Navesti vooluga. Seetõttu ei suuda Halliste jõgi enam Navestisse piisavalt vett ära anda, jõe tase tõuseb märgatavalt ja põhjustab alamjooksul ulatuslikke üleujutusi (Soomaa suurvesi).

Enne Ürg-Võrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks.

Navesti jões võib leiduda kuni 18 kalaliiki, nende seas jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, latikas, luts, ahven ja kiisk.

Navesti jõe alamjooks on osa oletatavast Pärnu–Viljandi–Tartu veeteest.

XX sajandi alguses loeti suurt osa Navesti jõest parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks).

• 

  Navesti (vaataja seljataga) suue Pärnu jõkke.

• 

  Navesti jõgi Jõesuu külas Jõesuu rippsilla juures, kus Navesti jõgi ühineb Pärnu jõega.

• 

  Navesti jõgi Pärnumaal Aesoo küla juures, vaade ülesvoolu.

• 

  Navesti jõgi Pärnumaal, vaade allavoolu.

Vaata ka

• Navesti maastikukaitseala

Välislingid

 Navesti jõgi – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Navesti jõgi Eesti looduse infosüsteemis
• Navesti jõgi keskkonnaportaalis