Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle käigus tuleb jõgi sageli oma sängist välja ja ujutab üle jõeluha.

Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010)
Suurvesi Soomaal (2010)

Suurvett põhjustab kas lume kiire sulamine kevadel (kevadsuurvesi), jää sulamine mägedes suvel või paduvihmad. Jõed, milles suurvesi on suvel, algavad kas kõrgetest mäestikest või voolavad nii kaugel põhjas, kus lumi sulabki suviti, mitte kevaditi. Lõuna-, Ida- ja Kagu-Aasiale on omane mussoonvihmadest põhjustatud suurvesi.

Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnumaa loodust. Soomaal on suurvesi nõndanimetatud viies aastaaeg.

Igal aastal kindlal ajal korduvat veekogu taseme madalseisu nimetatakse madalveeks. See on kõrgvee vastand.

Tõus ja mõõn on Kuu külgetõmbejõust tingitud mere veetaseme perioodiline muutus. Erinevalt suurveest, mis esineb kord aastas, esinevad tõus ja mõõn iga päev.

Tulv on väga lühikese aja jooksul vabanev ebatavaliselt suur veekogus. Tulvad võivad samuti põhjustada üleujutusi. Tulva võib põhjustada loodusliku või tehisliku paisu purunemine. Tulvad ei tule korrapäraselt, tavaliselt ei saa neid ennustada ja veetaseme tõus tulva korral on lühiajaline.

Vaata ka

muuda