Vikipeedia

Pärnu maakond

maakond Eestis
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tänapäeva Eesti haldusüksusest; ajaloolisest Pärnu maakonnast vaata artiklit Pärnumaa.

Pärnu maakond[3] ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus. Pärnu maakond hõlmab enamiku ajaloolise Pärnumaa alasid ning osa vanast Läänemaast.

Pärnu maakond
Pindala: 5419 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 85 760 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 15,8 in/km²
Maakonnalinn: Pärnu
Pärnu County in Estonia.svg
Pärnu maakonna asendikaart

Pärnu maakond asub Edela-Eestis. Pärnumaa naabermaakondadeks on loodes Lääne maakond, põhjas Rapla maakond, kirdes Järva maakond, idas Viljandi maakond, läänes Saare maakond. Lõunas piirneb Pärnu maakond Lätiga. Kõrgeim koht on Rehemaa mägi (80,8 m).

Kohalikud omavalitsusüksusedRedigeeri

 
Pärnu maakonna omavalitsusüksused

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Pärnu maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 Saarde vald ja Põhja-Pärnumaa vald, alates 24. oktoobrist 2017 Lääneranna vald ja Häädemeeste vald, alates 1. novembrist 2017 Pärnu linn ning alates 11. novembrist Tori vald. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas Kihnu vald.[4] Pärnu maakonnas on seitse omavalitsusüksust: Häädemeeste vald, Kihnu vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Saarde vald ja Tori vald.

RahvastikRedigeeri

Demograafilised näitajadRedigeeri

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Pärnu maakonnas 88 466 elanikku. Neist 46,33% olid mehed ja 53,67% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,56‰, suremuse üldkordaja 12,12‰ ja loomulik iive −0,55‰. 87,63% elanikest olid eestlased ja 9,11% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,79%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,69% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,52%. Töötuse määr[5] oli 6,2%. Elanike tihedus oli 18,4 in/km².[6]

AsustusüksusedRedigeeri

Pärnu maakonnas on 4 linna, 5 alevit, 9 alevikku ja 395 küla.

Linnad: Kilingi-Nõmme, Lihula, Pärnu, Sindi

Alevid: Lavassaare – Paikuse – Pärnu-Jaagupi – Tootsi – Vändra

Alevikud: Are – Audru – Häädemeeste – Paikuse – Sauga – Tihemetsa – Tori – Tõstamaa – Virtsu – Võiste

Külad: Aasa – Aesoo – Ahaste – Alaküla - Allika – Allikõnnu – Altküla – Alu – Aluste – Anelema – Arase – Aruküla – Arumetsa – Aruvälja – Eametsa (Põhja-Pärnumaa) – Eametsa (Tori) – Eassalu – Eavere – Eense – Eerma – Elbi – Elbu – Emmu – Enge – Ermistu – Ertsma - Esivere – Haapsi – Halinga – Helenurme – Helmküla – Hõbeda – Hõbesalu – Ikla – Ilvese – Irta – Iska – Jaagupi – Jaamaküla – Joonuse – Jõesuu – Jõeääre - Jõõpre – Jänistvere – Järise - Järve – Jäärja – Kaansoo – Kabli – Kablima – Kabriste – Kadaka – Kadjaste – Kaelase – Kaisma – Kalda – Kalita – Kalli – Kalmaru – Kamali – Kanaküla – Kanamardi – Kangru – Karinõmme – Karuba – Karuse - Kaseküla - Kastna – Kavaru – Kergu – Kibura – Kidise – Kihlepa – Kiisa – Kiisamaa – Kikepera – Kildemaa – Kilgi – Kilksama – Kiraste – Kirikumõisa – Kobra – Kodesmaa – Koeri – Koonga – Korju – Kose – Krundiküla – Kuhu – Kuiaru – Kulli – Kullimaa – Kuninga – Kurena – Kurese – Kurgja – Kõima (Lääneranna) – Kõima (Pärnu) – Kõnnu – Kõpu – Kõrsa – Kõveri – Kärbu – Kärsu – Käru – Laadi – Laiksaare – Langerma – Lanksaare – Lao – Leetva – Lehtmetsa – Lehu – Leina – Leipste – Lemmetsa – Lemsi – Lepaküla – Lepplaane – Levi – Libatse – Liiva – Linaküla – Lindi – Liu – Lodja – Loomse – Luuri – Lõpe – Lõuka – Lähkma – Lüüste – Maade – Maikse – Maima – Majaka – Malda – Manija – Mannare – Marana – Marina – Marksa – Massiaru – Massu – Matsi – Mereäärse – Metsaküla (Häädemeeste) – Metsaküla (Põhja-Pärnumaa) – Metsapoole – Metsavere – Metsaääre – Mihkli – Muraka – Muriste – Murru – Mustaru – Mustla – Muti – Mõisaküla – Mõtsu – Mädara – Mäeküla – Mäliküla – Männikuste – Naartse – Naissoo – Nedrema – Nepste – Niidu – Nurme – Nõmme – Nätsi – Oara – Oese – Oidrema – Oissaare – Oore – Orajõe – Oriküla – Paadrema – Paatsalu – Paimvere – Palatu – Pallika – Papisilla – Papsaare – Parasmaa – Parisselja – Peantse – Peerni – Penu – Pereküla – Piha – Pihke – Piirumi – Piistaoja – Piisu – Pikavere – Pitsalu – Pootsi – Pulgoja – Pulli – Põhara – Põldeotsa – Põlendmaa – Päraküla – Pärivere – Pärnjõe – Pööravere – Rabaküla – Rabavere – Rae – Raespa – Raheste – Rahkama – Rahnoja – Rammuka – Randivälja – Rannaküla – Rannametsa – Ranniku – Rauksi – Reinu – Reinumurru – Reiu – Ridalepa – Riisa – Ristiküla – Roodi – Rootsiküla – Rukkiküla – Rõusa – Rädi – Rätsepa (Põhja-Pärnumaa) – Rätsepa (Tori) – Räägu – Rütavere – Saarde – Saare – Saari – Salavere – Salu – Samliku – Saulepa – Saulepi – Saunametsa – Seliste – Selja (Lääneranna) – Selja (Tori) – Seljametsa – Sepaküla – Sigaste – Sikana – Silla – Soeva – Sohlu – Sookalda – Sookatse – Sooküla – Soometsa – Soomra – Soosalu – Suigu – Surju – Suurejõe – Sõõrike – Sääre – Säästla – Taali – Tabria – Tagassaare – Tahkuranna – Tali – Tamba – Tamme – Tammiste – Tammuru – Tarva (Lääneranna) – Tarva (Põhja-Pärnumaa) – Tiilima – Tohera – Treimani – Tuuliku – Tuuraste – Tõhela – Tõitse – Tõlla – Tõlli – Tõrdu – Tõusi – Täpsi – Tühjasma – Ura – Urge – Urissaare – Urita – Urumarja – Uuemaa – Uulu – Vahenurme – Vainu – Vaiste – Vakalepa – Vaki – Valgeranna – Valistre – Varbla – Vaskrääma – Vastaba – Vee – Veelikse – Veltsa – Venekuusiku – Veskisoo – Vihtra – Viisireiu – Viluvere – Võidu – Võidula – Võiera – Võitra – Võlla – Võlli – Võrungi – Väljaküla – Värati – Õepa – Õhu – Ännikse – Ünnaste

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklites Pärnumaa ja Pärnu kreis

Pärnumaal ajaloolist maakonda ei eksisteerinud.[7] Asehalduskorra likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond ning uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati 1888. aastal. Pärnu maakonna identiteet hakkas kujunema alles pärast maakonna järjekordset ümberjagamist 1888. aastal. Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu Pärnu kreis ehk maakond koosnes Audru, Halliste, Häädemeeste, Karksi, Mihkli, Pärnu, Pärnu-Jakobi, Saarde, Tori ja Tõstamaa kihelkonnast.

12. aprillil (30. märts vkj) 1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega Liivimaa kubermangu Saare maakond, Pärnu maakond, Tartu maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond liideti Autonoomse Eestimaa kubermanguga, mille koosseisus olid Lääne maakond, Harju maakond, Järva maakond, Viru maakond.

 
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi
  Pikemalt artiklites Pärnu Maakonnanõukogu, Pärnu Maavolikogu ja Pärnu Maavalitsus

1934. aastal oli Pärnu maakonna pindala 5228 km2, elanikke 70906 (1922) ja 68798 (1934), enne 1939. aastat oli maakonna pindala 5231 ruutkilomeetrit. 1939. aastani oli Pärnu maakonnas 41 valda ja aastatel 1939–1950 22 valda.

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Pärnu maakonnas Jõõpre, Jäärja, Kaelase, Kilingi, Koonga, Laatre vald, Pati, Penuja, Polli, Pornuse, Pöögle, Suigu, Taali, Talli, Uue-Kariste, Uue-Vändra, Uulu, Vana-Kariste, Vana-Vändra, Vee, Viluvere, Volveti, Võlla, Änge vald ning moodustati Abja, Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kaisma, Kihnu, Laiksaare, Lelle, Orajõe, Paikuse, Rajangu, Saarde, Sauga, Seliste, Soontaga, Tahkuranna, Tali, Soontaga, Tori, Tõstamaa, Vändra vald.

 
Pärnu maakonna omavalitsusüksused 2009. aasta oktoobrini

1950. aastal jagati Pärnu maakond Kilingi-Nõmme ja Pärnu rajooniks ning osa maad said Abja, Lihula, Pärnu-Jaagupi ja Vändra rajoon. 1957. aastal ühendati Pärnu rajoon vabariikliku alluvusega Pärnu linnaga. 1959. aastal liideti Pärnu linnapiirkonnaga Pärnu-Jaagupi, Häädemeeste ja Ikla ümbrus ning 1961. aastal Koonga ja Varbla külanõukogu. 1962. aastal taastati Pärnu rajoon.

Pärnu rajoon nimetati 1990. aastal, seoses maakondade taastamisega Pärnu maakonnaks.

22. veebruaril 1995 võeti Riigikogus vastu "Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus", millega on sätestatud Eesti haldusjaotus ning haldusjaotuse üksuste piiride ja nimede muutmise kord Eestis[8]. Eesti territooriumi haldusüksuste nimistusse kuulusid Pärnu maakonnas:

2011. aastal olid Pärnu maakonnas järgmised omavalitsusüksused:

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Pärnu maakonna Lääneranna valla koosseisu nüüd ka endised Lihula ja Hanila vallad Lääne maakonnast.[9]

Pärnu maavalitsuse töö lõpetati 1. jaanuarist 2018. aastal seoses Eesti omavalitsuste haldusreformiga,[10] samuti kaotati Pärnu maavanema institutsioon kooskõlas maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse korraldusega [11].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 8.06.2021.
  3. ↑ Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta, Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288
  4. ↑ Pärnumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
  5. ↑ 2007.-2009. libisev keskmine
  6. ↑ "Statistikaameti koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2012. Vaadatud 28. märtsil 2012.
  7. ↑ Olaf Esna, Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 1., Pärnu Postimees, nr. 18, 26 jaanuar 2017
  8. ↑ Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567
  9. ↑ Pärnumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
  10. ↑ Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse, Postimees, 14.06.2017
  11. ↑ Maavanemate teenistusest vabastamine, RT III, 26.09.2017, 2

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pärnu_maakond&oldid=6209945"