Pärnu maakond
![]() |
See artikkel räägib tänapäeva Eesti haldusüksusest; ajaloolisest Pärnu maakonnast vaata artiklit Pärnumaa. |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2006) |
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus. Pärnu maakond hõlmab enamiku ajaloolise Pärnumaa alasid ning osa vanast Läänemaast.
Pärnu maakond | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 5419 km² (2017)[1] ![]() | |
Elanikke: 85 760 (1.01.2021)[2] ![]() | |
Rahvastikutihedus: 15,8 in/km² | |
Maakonnalinn: Pärnu | |
![]() Pärnu maakonna asendikaart |
Pärnu maakond asub Edela-Eestis. Pärnumaa naabermaakondadeks on loodes Lääne maakond, põhjas Rapla maakond, kirdes Järva maakond, idas Viljandi maakond, läänes Saare maakond. Lõunas piirneb Pärnu maakond Lätiga. Kõrgeim koht on Rehemaa mägi (80,8 m).
Kohalikud omavalitsusüksusedRedigeeri
Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Pärnu maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 Saarde vald ja Põhja-Pärnumaa vald, alates 24. oktoobrist 2017 Lääneranna vald ja Häädemeeste vald, alates 1. novembrist 2017 Pärnu linn ning alates 11. novembrist Tori vald. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas Kihnu vald.[3] Pärnu maakonnas on 7 omavalitsusüksust: Häädemeeste vald, Kihnu vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Saarde vald ja Tori vald.
RahvastikRedigeeri
Demograafilised näitajadRedigeeri
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Pärnu maakonnas 88 466 elanikku. Neist 46,33% olid mehed ning 53,67% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,56‰, suremuse üldkordaja 12,12‰ ja loomulik iive −0,55‰. 87,63% elanikest olid eestlased ja 9,11% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,79%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,69% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,52%. Töötuse määr[4] oli 6,2%. Elanike tihedus oli 18,4 in/km².[5]
AsustusüksusedRedigeeri
Pärnu maakonnas on 4 linna, 5 alevit, 9 alevikku ja 395 küla.
Linnad: Kilingi-Nõmme, Lihula, Pärnu, Sindi
Alevid: Lavassaare – Paikuse – Pärnu-Jaagupi – Tootsi – Vändra
Alevikud: Are – Audru – Häädemeeste – Paikuse – Sauga – Tihemetsa – Tori – Tõstamaa – Virtsu – Võiste
Külad: Aasa – Aesoo – Ahaste – Alaküla - Allika – Allikõnnu – Altküla – Alu – Aluste – Anelema – Arase – Aruküla – Arumetsa – Aruvälja – Eametsa (Põhja-Pärnumaa) – Eametsa (Tori) – Eassalu – Eavere – Eense – Eerma – Elbi – Elbu – Emmu – Enge – Ermistu – Ertsma - Esivere – Haapsi – Halinga – Helenurme – Helmküla – Hõbeda – Hõbesalu – Ikla – Ilvese – Irta – Iska – Jaagupi – Jaamaküla – Joonuse – Jõesuu – Jõeääre - Jõõpre – Jänistvere – Järise - Järve – Jäärja – Kaansoo – Kabli – Kablima – Kabriste – Kadaka – Kadjaste – Kaelase – Kaisma – Kalda – Kalita – Kalli – Kalmaru – Kamali – Kanaküla – Kanamardi – Kangru – Karinõmme – Karuba – Karuse - Kaseküla - Kastna – Kavaru – Kergu – Kibura – Kidise – Kihlepa – Kiisa – Kiisamaa – Kikepera – Kildemaa – Kilgi – Kilksama – Kiraste – Kirikumõisa – Kobra – Kodesmaa – Koeri – Koonga – Korju – Kose – Krundiküla – Kuhu – Kuiaru – Kulli – Kullimaa – Kuninga – Kurena – Kurese – Kurgja – Kõima (Lääneranna) – Kõima (Pärnu) – Kõnnu – Kõpu – Kõrsa – Kõveri – Kärbu – Kärsu – Käru – Laadi – Laiksaare – Langerma – Lanksaare – Lao – Leetva – Lehtmetsa – Lehu – Leina – Leipste – Lemmetsa – Lemsi – Lepaküla – Lepplaane – Levi – Libatse – Liiva – Linaküla – Lindi – Liu – Lodja – Loomse – Luuri – Lõpe – Lõuka – Lähkma – Lüüste – Maade – Maikse – Maima – Majaka – Malda – Manija – Mannare – Marana – Marina – Marksa – Massiaru – Massu – Matsi – Mereäärse – Metsaküla (Häädemeeste) – Metsaküla (Põhja-Pärnumaa) – Metsapoole – Metsavere – Metsaääre – Mihkli – Muraka – Muriste – Murru – Mustaru – Mustla – Muti – Mõisaküla – Mõtsu – Mädara – Mäeküla – Mäliküla – Männikuste – Naartse – Naissoo – Nedrema – Nepste – Niidu – Nurme – Nõmme – Nätsi – Oara – Oese – Oidrema – Oissaare – Oore – Orajõe – Oriküla – Paadrema – Paatsalu – Paimvere – Palatu – Pallika – Papisilla – Papsaare – Parasmaa – Parisselja – Peantse – Peerni – Penu – Pereküla – Piha – Pihke – Piirumi – Piistaoja – Piisu – Pikavere – Pitsalu – Pootsi – Pulgoja – Pulli – Põhara – Põldeotsa – Põlendmaa – Päraküla – Pärivere – Pärnjõe – Pööravere – Rabaküla – Rabavere – Rae – Raespa – Raheste – Rahkama – Rahnoja – Rammuka – Randivälja – Rannaküla – Rannametsa – Ranniku – Rauksi – Reinu – Reinumurru – Reiu – Ridalepa – Riisa – Ristiküla – Roodi – Rootsiküla – Rukkiküla – Rõusa – Rädi – Rätsepa (Põhja-Pärnumaa) – Rätsepa (Tori) – Räägu – Rütavere – Saarde – Saare – Saari – Salavere – Salu – Samliku – Saulepa – Saulepi – Saunametsa – Seliste – Selja (Lääneranna) – Selja (Tori) – Seljametsa – Sepaküla – Sigaste – Sikana – Silla – Soeva – Sohlu – Sookalda – Sookatse – Sooküla – Soometsa – Soomra – Soosalu – Suigu – Surju – Suurejõe – Sõõrike – Sääre – Säästla – Taali – Tabria – Tagassaare – Tahkuranna – Tali – Tamba – Tamme – Tammiste – Tammuru – Tarva (Lääneranna) – Tarva (Põhja-Pärnumaa) – Tiilima – Tohera – Treimani – Tuuliku – Tuuraste – Tõhela – Tõitse – Tõlla – Tõlli – Tõrdu – Tõusi – Täpsi – Tühjasma – Ura – Urge – Urissaare – Urita – Urumarja – Uuemaa – Uulu – Vahenurme – Vainu – Vaiste – Vakalepa – Vaki – Valgeranna – Valistre – Varbla – Vaskrääma – Vastaba – Vee – Veelikse – Veltsa – Venekuusiku – Veskisoo – Vihtra – Viisireiu – Viluvere – Võidu – Võidula – Võiera – Võitra – Võlla – Võlli – Võrungi – Väljaküla – Värati – Õepa – Õhu – Ännikse – Ünnaste
AjaluguRedigeeri
- Pikemalt artiklites Pärnumaa ja Pärnu kreis
Pärnumaal ajaloolist maakonda ei eksisteerinud.[6] Asehalduskorra likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond ning uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati 1888. aastal. Pärnu maakonna identiteet hakkas kujunema alles pärast maakonna järjekordset ümberjagamist 1888. aastal. Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu Pärnu kreis ehk maakond koosnes Audru, Halliste, Häädemeeste, Karksi, Mihkli, Pärnu, Pärnu-Jakobi, Saarde, Tori ja Tõstamaa kihelkonnast.
1922. aasta lõpus oli Pärnu maakonna territooriumi suurus 5228 ruutkilomeetrit ja elanikke 94 014, enne 1939. aastat oli maakonna pindala 5231 ruutkilomeetrit. 1939. aastani oli Pärnu maakonnas 41 valda ja aastatel 1939–1950 22 valda.
1939. aasta vallareformiga likvideeriti Pärnu maakonnas: Jõõpre, Jäärja, Kaelase, Kilingi, Koonga, Laatre vald, Pati, Penuja, Polli, Pornuse, Pöögle, Suigu, Taali, Talli, Uue-Kariste, Uue-Vändra, Uulu, Vana-Kariste, Vana-Vändra, Vee, Viluvere, Volveti, Võlla, Änge vald ning moodustati: Abja, Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kaisma, Kihnu, Laiksaare, Lelle, Orajõe, Paikuse, Rajangu, Saarde, Sauga, Seliste, Soontaga, Tahkuranna, Tali, Soontaga, Tori, Tõstamaa, Vändra vald.
1950. aastal jagati Pärnu maakond Kilingi-Nõmme ja Pärnu rajooniks ning osa maad said Abja, Lihula, Pärnu-Jaagupi ja Vändra rajoon. 1957. aastal ühendati Pärnu rajoon vabariikliku alluvusega Pärnu linnaga. 1959. aastal liideti Pärnu linnapiirkonnaga Pärnu-Jaagupi, Häädemeeste ja Ikla ümbrus ning 1961. aastal Koonga ja Varbla külanõukogu. 1962. aastal taastati Pärnu rajoon.
Pärnu rajoon nimetati 1990. aastal, seoses maakondade taastamisega Pärnu maakonnaks.
2011. aastal olid Pärnu maakonnas järgmised omavalitsusüksused: Pärnu linn, Sindi linn, Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kihnu vald, Koonga vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra vald ja Vändra alev.
Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Pärnu maakonna Lääneranna valla koosseisu nüüd ka endised Lihula ja Hanila vallad Lääne maakonnast.[7]
Pärnu maavalitsuse töö lõpetati 1. jaanuarist 2018. aastal seoses Eesti omavalitsuste haldusreformiga,[8] samuti kaotati Pärnu maavanema institutsioon kooskõlas maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse korraldusega [9].
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 8.06.2021.
- ↑ Pärnumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
- ↑ 2007.-2009. libisev keskmine
- ↑ Statistikaameti koduleht
- ↑ Olaf Esna, Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 1., Pärnu Postimees, nr. 18, 26 jaanuar 2017
- ↑ Pärnumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
- ↑ Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse, Postimees, 14.06.2017
- ↑ Maavanemate teenistusest vabastamine, RT III, 26.09.2017, 2
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pärnu maakond |
- Pärnumaa infovärav
- Pärnu maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis