Pärnu maakond

maakond Eestis
 See artikkel räägib tänapäeva Eesti haldusüksusest; ajaloolisest Pärnu maakonnast vaata artiklit Pärnumaa.

Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus. Pärnu maakond hõlmab enamiku ajaloolise Pärnumaa alasid ning osa vanast Läänemaast.

Pärnu maakond
Pindala: 5419 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 87 418 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 16,1 in/km²
Maakonnalinn: Pärnu

Pärnu maakond asub Edela-Eestis. Pärnumaa naabermaakondadeks on loodes Lääne maakond, põhjas Rapla maakond, kirdes Järva maakond, idas Viljandi maakond, läänes Saare maakond. Lõunas piirneb Pärnu maakond Lätiga. Kõrgeim koht on Rehemaa mägi (80,8 m).

Kohalikud omavalitsusüksused

muuda
 
Pärnu maakonna omavalitsusüksused

Pärnu maakonnas on seitse omavalitsusüksust: Häädemeeste vald, Kihnu vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Saarde vald ja Tori vald.

Rahvastik

muuda

Demograafilised näitajad

muuda

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2023 oli Pärnu maakonnas 87 418 elanikku. Neist 47,0% olid mehed ja 53,0% olid naised. Sündimuse üldkordaja 2022. aastal oli 8,50‰, suremuse üldkordaja 15,19‰ ja loomulik iive −6,69‰. 87,30% elanikest olid eestlased, 5,59% venelased, 3,16% ukrainlased ja muud rahvused 3,95%. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 16,18%, tööealisi (vanuses 15–64) 61,42% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 22,40%. Rahvastiku tihedus oli 16,1 in/km².[3]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Pärnu maakonnas 88 466 elanikku. Neist 46,3% olid mehed ja 53,7% olid naised. Sündimuse üldkordaja 2009. aastal oli 11,56‰, suremuse üldkordaja 12,12‰ ja loomulik iive −0,55‰. 87,63% elanikest olid eestlased ja 9,11% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,79%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,69% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,52%. Töötuse määr[4] oli 6,2%. Rahvastiku tihedus oli 18,4 in/km².[5]


Asustusüksused

muuda

Pärnu maakonnas on 4 linna, 5 alevit, 9 alevikku ja 395 küla.

Linnad: Kilingi-Nõmme, Lihula, Pärnu, Sindi

Alevid: LavassaarePaikusePärnu-JaagupiTootsiVändra

Alevikud: AreAudruHäädemeestePaikuseSaugaTihemetsaToriTõstamaaVirtsuVõiste

Külad: AasaAesooAhasteAlaküla - AllikaAllikõnnuAltkülaAluAlusteAnelemaAraseArukülaArumetsaAruväljaEametsa (Põhja-Pärnumaa)Eametsa (Tori)EassaluEavereEenseEermaElbiElbuEmmuEngeErmistuErtsma - EsivereHaapsiHalingaHelenurmeHelmkülaHõbedaHõbesaluIklaIlveseIrtaIskaJaagupiJaamakülaJoonuseJõesuuJõeääre - JõõpreJänistvereJärise - JärveJäärjaKaansooKabliKablimaKabristeKadakaKadjasteKaelaseKaismaKaldaKalitaKalliKalmaruKamaliKanakülaKanamardiKangruKarinõmmeKarubaKaruse - Kaseküla - KastnaKavaruKerguKiburaKidiseKihlepaKiisaKiisamaaKikeperaKildemaaKilgiKilksamaKirasteKirikumõisaKobraKodesmaaKoeriKoongaKorjuKoseKrundikülaKuhuKuiaruKulliKullimaaKuningaKurenaKureseKurgjaKõima (Lääneranna)Kõima (Pärnu)KõnnuKõpuKõrsaKõveriKärbuKärsuKäruLaadiLaiksaareLangermaLanksaareLaoLeetvaLehtmetsaLehuLeinaLeipsteLemmetsaLemsiLepakülaLepplaaneLeviLibatseLiivaLinakülaLindiLiuLodjaLoomseLuuriLõpeLõukaLähkmaLüüsteMaadeMaikseMaimaMajakaMaldaManijaMannareMaranaMarinaMarksaMassiaruMassuMatsiMereäärseMetsaküla (Häädemeeste)Metsaküla (Põhja-Pärnumaa)MetsapooleMetsavereMetsaääreMihkliMurakaMuristeMurruMustaruMustlaMutiMõisakülaMõtsuMädaraMäekülaMälikülaMännikusteNaartseNaissooNedremaNepsteNiiduNurmeNõmmeNätsiOaraOeseOidremaOissaareOoreOrajõeOrikülaPaadremaPaatsaluPaimverePalatuPallikaPapisillaPapsaareParasmaaParisseljaPeantsePeerniPenuPerekülaPihaPihkePiirumiPiistaojaPiisuPikaverePitsaluPootsiPulgojaPulliPõharaPõldeotsaPõlendmaaPärakülaPäriverePärnjõePööravereRabakülaRabavereRaeRaespaRahesteRahkamaRahnojaRammukaRandiväljaRannakülaRannametsaRannikuRauksiReinuReinumurruReiuRidalepaRiisaRistikülaRoodiRootsikülaRukkikülaRõusaRädiRätsepa (Põhja-Pärnumaa)Rätsepa (Tori)RääguRütavereSaardeSaareSaariSalavereSaluSamlikuSaulepaSaulepiSaunametsaSelisteSelja (Lääneranna)Selja (Tori)SeljametsaSepakülaSigasteSikanaSillaSoevaSohluSookaldaSookatseSookülaSoometsaSoomraSoosaluSuiguSurjuSuurejõeSõõrikeSääreSäästlaTaaliTabriaTagassaareTahkurannaTaliTambaTammeTammisteTammuruTarva (Lääneranna)Tarva (Põhja-Pärnumaa)TiilimaToheraTreimaniTuulikuTuurasteTõhelaTõitseTõllaTõlliTõrduTõusiTäpsiTühjasmaUraUrgeUrissaareUritaUrumarjaUuemaaUuluVahenurmeVainuVaisteVakalepaVakiValgerannaValistreVarblaVaskräämaVastabaVeeVeelikseVeltsaVenekuusikuVeskisooVihtraViisireiuViluvereVõiduVõidulaVõieraVõitraVõllaVõlliVõrungiVäljakülaVäratiÕepaÕhuÄnnikseÜnnaste

Ajalugu

muuda
  Pikemalt artiklites Pärnumaa ja Pärnu kreis

Pärnumaal muinasmaakonda ei eksisteerinud.[6] Asehalduskorra likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond ning uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati 1888. aastal. Pärnu maakonna identiteet hakkas kujunema alles pärast maakonna järjekordset ümberjagamist 1888. aastal. Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu Pärnu kreis ehk maakond koosnes Audru, Halliste, Häädemeeste, Karksi, Mihkli, Pärnu, Pärnu-Jakobi, Saarde, Tori ja Tõstamaa kihelkonnast.

12. aprillil (30. märts vkj) 1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega seni Liivimaa kubermangu kuulunud Pärnu maakond liideti autonoomse Eestimaa kubermanguga.

 
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

1934. aastal oli Pärnu maakonna pindala 5228 km², elanikke 70 906 (1922) ja 68 798 (1934), enne 1939. aastat oli maakonna pindala 5231 ruutkilomeetrit. 1939. aastani oli Pärnu maakonnas 41 valda ja aastatel 1939–1950 22 valda.

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Pärnu maakonnas Jõõpre, Jäärja, Kaelase, Kilingi, Koonga, Laatre vald, Pati, Penuja, Polli, Pornuse, Pöögle, Suigu, Taali, Talli, Uue-Kariste, Uue-Vändra, Uulu, Vana-Kariste, Vana-Vändra, Vee, Viluvere, Volveti, Võlla, Änge vald ning moodustati Abja, Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kaisma, Kihnu, Laiksaare, Lelle, Orajõe, Paikuse, Rajangu, Saarde, Sauga, Seliste, Soontaga, Tahkuranna, Tali, Soontaga, Tori, Tõstamaa, Vändra vald.

 
Pärnu maakonna omavalitsusüksused 2009. aasta oktoobrini

1950. aastal jagati Pärnu maakond Kilingi-Nõmme ja Pärnu rajooniks ning osa maad said Abja, Lihula, Pärnu-Jaagupi ja Vändra rajoon. 1957. aastal ühendati Pärnu rajoon vabariikliku alluvusega Pärnu linnaga. 1959. aastal liideti Pärnu linnapiirkonnaga Pärnu-Jaagupi, Häädemeeste ja Ikla ümbrus ning 1961. aastal Koonga ja Varbla külanõukogu. 1962. aastal taastati Pärnu rajoon.

1990. aastal 1. jaanuarist moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Pärnu rajooni piires Pärnu maakond[7].

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Pärnu maakonda järgmised haldusüksused:[8]

1995. aastal ühines Pärnu-Jaagupi vald Halinga vallaga, 2005. aastal Kilingi-Nõmme linn ja Tali vald Saarde vallaga, 2009. aastal Kaisma vald Vändra vallaga ning 2013. aastal Lavassaare vald Vändra vallaga. Eesti omavalitsuste haldusreformiga moodustati Pärnu maakonnas Häädemeeste vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Saarde vald ja Tori vald. Haldusreformieelsetes piirides säilis Kihnu vald.[9] Haldusreformi järel kuuluvad Lääneranna valla koosseisus Pärnu maakonda ka varem Lääne maakonda kuulunud Lihula ja Hanila valla alad.[10]

Pärnu maavalitsuse töö lõpetati 1. jaanuarist 2018. aastal seoses Eesti omavalitsuste haldusreformiga,[11] samuti kaotati Pärnu maavanema institutsioon.[12]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 12.07.2023.
  3. "Statistika rahvastiku andmebaas". Statistikaamet. Vaadatud 16. mail 2023.
  4. 2007.-2009. libisev keskmine
  5. "Statistikaameti koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2012. Vaadatud 28. märtsil 2012.
  6. Olaf Esna, Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 1., Pärnu Postimees, nr. 18, 26 jaanuar 2017
  7. Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest, ENSV Teataja 1989, nr. 40, art. 614
  8. Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567.
  9. Pärnumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
  10. Pärnumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
  11. Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse, Postimees, 14.06.2017
  12. Maavanemate teenistusest vabastamine, RT III, 26.09.2017, 2

Välislingid

muuda