Saarde vald (2005)

endine vald Pärnumaal (2005–2017)
 See artikkel räägib 2017. aastani eksisteerinud vallast, praeguse valla kohta vaata artiklist Saarde vald, 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Saarde vald (1939)

Saarde vald oli vald Pärnumaa kaguosas.

Saarde vald
Pindala: 707 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 3733 (1.01.2015)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,3 in/km²
EHAKi kood: 0710[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kilingi-Nõmme
Saarde kirik.
Ankrus parvsaun Rahumere järves Väljaküla külas Saarde vallas
Lodja postijaama postipoiste elamu maanteepoolne ots
Lodja postijaama kelder

Vald moodustati 1991. aasta 10. oktoobril.[4] 16. oktoobril 2005 ühinesid Saarde ja Tali vald ning Kilingi-Nõmme linn ühtseks omavalitsusüksuseks. 2017. aasta haldusreformi käigus liideti Saarde vald ja Surju vald ning mooduststi uus Saarde vald.

Saarde kuulus territooriumi poolest Eesti suurimate valdade hulka.

Naabriteks olid Surju ja Häädemeeste vald Pärnumaal, Kõpu, Halliste ja Abja vald Viljandimaal ning lõunas Läti. Kaugus Pärnust on 40 km, Viljandist 50 km ja Mõisakülast 17 km (mööda maanteid).

Saarde vallavanem on Andres Annast.[5]

Asulad

muuda

Kilingi-Nõmme

Alevik

muuda

Tihemetsa

Külad

muuda

Saarde vallas on 24 küla: Allikukivi, Jäärja, Kalita, Kamali, Kanaküla, Kärsu, Laiksaare, Lanksaare, Leipste, Lodja, Marana, Marina, Mustla, Oissaare, Pihke, Reinu, Saarde, Sigaste, Tali, Tuuliku, Tõlla, Veelikse, Viisireiu, Väljaküla.

Ajalugu

muuda
  • 1224 – Saarde ala läks Liivimaa ristisõja käigus Mõõgavendade ordu võimu alla.[6]
  • 1233 – leedulaste rüüsteretk läbi Pärnumaa Saare- ja Läänemaale.
  • 1341 – esmamainitud on Jäärjat (Jeiurge).
  • 1442 – esmamainitud on Saardet [Jäärja mõisat] (Gergen, Saren).
  • 1542 – esmamainitud on Veelikset (Felix).
  • 1560 – esmamainitud on Kilingi mõisat (Ovelgunne).
  • 1560 – esmamainitud on Voltvetti (Tignitz), praegust Tihemetsat.
  • 1562 – esmamainitud on Rauliste (Rawles) küla Veeliksel.
  • 1582Jam-Zapolski vaherahuga läks Pärnu Poola valitsuse alla.
  • 1583 – esmamainitud on Kanaküla (Kanakula).
  • 1584 – esmamainitud on Sigaste (Ziggese) ja Urissaare (Urisara) küla.
  • 1588 – esmamainitud on Tali küla.
  • 1599 – Kilingi-Nõmme kohanimi oli Poola revisjonis "ALAKIULA".
  • 1609 – Ristikülas toimus suur lahing poolakate ja venelaste vahel.
  • 1616 – mainitud on Jäärjas asunud Kadrina kirikut.
  • 1621 – Saarde kihelkond läks Rootsi võimu alla.
  • 1630 – Pärnu lään läks Eestimaa kubermangu alt Liivimaa kubermangu alla.
  • 1665 – Kilingi-Nõmme koha ostis Valentin SCHILLING. (Saarde pehmes murrakus muutus Schilling KILLINGIKS.)
  • 1681 – esmamainitud on Patit (Pattenhof).
  • 1687 – Saarde kiriku juurde asutati rahvakool.
  • 1690 – asutati Saarde surnuaed.
  • 16841694 – Kilingi mõisa juurde ehitati Saarde Katariina kirik.
  • 16951697suur nälg, mis tegi eriti tugevat laastamistööd sisemaal.
  • 1702 – Levalohul toimus verine lahing rootslaste ja venelaste vahel. Põhjasõja ajast on Kilingi-Nõmmes ajalooline mälestusmärk – mänd (praeguses keskpargis). Rahvapärimuse järgi olevat selle alla maetud sõja ajal surnud Vene kõrgem sõjaväelane.
  • 1721Uusikaupunki rahulepinguga läksid Eesti- ja Liivimaa kubermang, sh Pärnumaa Vene riigi alla.
  • 1766 – Jäärjas asutati rahvakool.
  • 1770 – talurahvahariduse poolest paistis silma Audru kihelkond, kus tegutses 14 külakooli. Pärnu-Jaagupi kihelkonnas oli 3, Tori ja Pärnu kihelkonnas oli 2 kooli, Mihkli, Saarde, Tõstamaa ja Vändra kihelkonnas kõigis aga 1.
  • 1777 – Volvetis asutati rahvakool.
  • 1779 – asutati Voltveti saeveski.
  • 1780 – asutati Saarde kirikukool.
  • 1789 – Graf Mellini maakaardil esineb kõrts nimega Nõmme.
  • 1797 – Graf Mellin koostas maakaardi "Der Pernausche Kreis".
  • 1800 – ehitati Lodja postijaam.
  • 18021803 – ehitati Voltveti kõrtsihoone.
  • 1819Liivimaa talurahvaseadusega loodi Liivimaal, sealhulgas Pärnumaal mõisate kaupa juriidiliste üksustena talurahvakogukonnad–vallad. Kaotati pärisorjus Liivimaal.
  • 1828 – avati kihelkonnakool Kilingi-Nõmmes, mis 1830. aastal õpilaste vähesuse tõttu suleti.
  • 1829 – avati Lavi algkool.
  • 1830 – valmis Voltveti (Tignitz) mõisa uus härrastemaja.
  • 18451848 – vallandus usuvahetusliikumine. 28% Pärnumaa talupoegadest siirdus õigeusku. Saarde 6258 inimesest astus õigeusku 1741.
  • 1845 – Kilingi-Nõmmes asutati õigeusu kogudus, kellele planeeriti kalmistu Küüdi mäele Pärnu maantee äärde.
  • 1848 – asutati õigeusu kiriku juurde kihelkonnakool, mis tegutses 1917. aastani.
  • 1853 – asutati rahvakool Pati vallas, Saarde kihelkonnas.
  • 18571859Saarde kirik ehitati põhjalikult ümber.
  • 1858 – avati Voltveti kammvillriidevabrik (kalevivabrik).
  • 1860 – rajati Jäärja mõisa värvivabrik (nn tinavalgevabrik).
  • 1861 – Tali (Freyhof) eraldus Jäärjast.
  • 1862 – hakkas tegutsema Tali vallakohus.
  • 1863 – Voltveti vabriku juurde ja Tali valda asutati rahvakool.

Algas talude päriseksostmine Saarde kihelkonnas.

20. aprillil toimus alevi II algkoolis kinoseansil kinofilmi plahvatus. Kohapeal hukkus 1, hiljem suri 16 last.

Saarde kalmistul avati Kilingi-Nõmme kinoplahvatusohvrite mälestussammas, mille oli teinud kujur Paul Horma.

1941–1944 Saksa okupatsioon. Nn saksa-aegsed Kilingi-Nõmme linnapead olid Märt Palge ja Riho Palover.

  • 1944 – Nõukogude okupatsioon jätkus.
  • 1945 – valdade allüksustena loodi külanõukogud. Avati 10 kohaga haigla Kilingi-Nõmmes.
  • 1946 – Kilingi-Nõmme Täitevkomitee planeeris linna Turuplatsi haljastusalaks ja ostis selle korrastamiseks 500 rubla eest ilupuid ja põõsaid.
  • 1948 – kollektiviseerimise algus. Kilingi-Nõmme haigla kolis uude majja Pärnu tänaval.
  • 1949märtsiküüditamine. Kilingi-Nõmmes alustas tööd 8 töölisega limonaaditööstus.
  • 1950 – likvideeriti Pärnu maakond, asemele tuli Pärnu rajoon ja Kilingi-Nõmme rajoon. Vallad likvideeriti. Kilingi-Nõmme sai samanimelise rajooni keskuseks. Linna Pärnu tänava äärde rajati uued korrastatud kõnniteed.
  • 1953 – Kilingi-Nõmmes anti käiku Järve tänava saun.
  • 1955 – pärast 4 väiksema leivatööstuse likvideerimist anti käiku uus moodne leivavabrik Kilingi-Nõmmes.
  • 1957 – Tali kool alustas tööd uues koolihoones.
  • 1958 – Kilingi-Nõmmes hakati ehitama uut keskkoolihoonet. Üheks õppeaastaks oli Talil keskkool.
  • 1959 – likvideeriti Kilingi-Nõmme rajoon. Kilingi-Nõmme keskkooli juures avati staadion.
  • 1960 – Kilingi-Nõmme linn ja Saarde vald liideti vastloodud Abja rajooniga. Valmis esimene ühismaja Kilingi-Nõmmes – Turu tänava 4 korteriga elamu.
  • 1961 – avati uus keskkooli hoone Kilingi-Nõmmes. Valmis linna alajaam.
  • 1962 – Kilingi-Nõmme ja Saarde taas Pärnu rajooni koosseisus.
  • 1969 – Saarde ja Tihemetsa külanõukogu ühendati Saarde külanõukoguks.
  • 1971Nõmme sovhoos ehitas Kilingi-Nõmme klubihoone, mis teenindab kogu piirkonna elanikke siiani.
  • 1981 – avati Pärnu – Kilingi-Nõmme – Mõisaküla – Riia laiarööpmeline raudtee.
  • 1984 – remonditi Saarde kirik ja tähistati selle 300. aastapäeva.
  • 1990 – taastati Pärnu maakond. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega nr 451 sai omavalitsusliku staatuse Kilingi-Nõmme linn.
  • 1991 – Eesti taasiseseisvus.
  • 1995 – valmisid Kilingi-Nõmme linna reovete puhastamiseks kaasaegsed puhastusseadmed.
  • 1997. aasta 26. novembril avati linna raamatukogus Avatud Eesti Fondi poolt finantseeritud avalik internetipunkt (esimene Pärnumaal).
  • 1998. aasta 23. juunil avati Suveaias uus laululava.
  • 2005 – Kilingi-Nõmme on Euroopa Kultuuriküla!
  • 2005. aasta 16. oktoobril ühinesid Saarde ja Tali vald ning Kilingi-Nõmme linn ühtseks omavalitsusüksuseks Saarde vallaks.
  • 2017. aasta haldusreformi ajal liideti Saarde vallaga Surju vald.

Sõprusvald

muuda

Viited

muuda