Vändra
See artikkel räägib Vändra alevist; samanimelise küla kohta vaata artiklit Vändra (Veriora). |
Vändra on alev Pärnu maakonna kirdeosas Põhja-Pärnumaa vallas.
Vändra | |
---|---|
Vändra jaamahoone | |
Pindala: 3,3 km² (2016)[1] | |
Elanikke: 2148 (31.12.2021)[2] | |
EHAK-i kood: 9663[3] | |
Koordinaadid: 58° 39′ N, 25° 2′ E | |
Vändra oli alevvald kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal, mil vald liitus naabervaldadega Põhja-Pärnumaa vallaks.
Vändra alevis oli 2011. aasta 1. jaanuaril 2312 elanikku.[4] 2006. aasta 1. jaanuaril oli Vändras 2528 elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse aegu aga 2662.[5]
Vändrast voolab läbi Vändra jõgi.
Vändra Gümnaasium on Pärnumaa suurim maagümnaasium.[6]
Vändra viimane alevivanem oli Toomas Sonts.
Vändra järgi on nime saanud siluri ladestu Vändra kihid.[7]
Elanikkond
muudaAasta | Elanikke |
---|---|
1934 | 977 |
1959 | 1720 |
1970 | 2095 |
1979 | 2354 |
1989 | 2959 |
2000 | 2662 |
2010 | 2492 |
Vaatamisväärsused
muudaVanakirikumäel on maa-alune kalmistu Kabeliase, mida kasutati 15.–18. sajandil ning mis on tänapäeval muinsuskaitse all.[8]
Alevis Kirikumäel asub pühale Martinile pühitsetud Vändra kirik, mis kuulub EELK Vändra Martini kogudusele. 1787. aastal ehitatud kirik on ühelööviline, torn lisati sellele 1841. aastal.[8]
Kunagise puukiriku ja mõisa kohale on püstitatud mälestuskivi.[9] Vana-Vändra mõisahoone on varemeis, pargis seisab alevi laululava.[8]
Paide maantee veeres Käru jõe kaldal asus Uue-Vändra mõisahoone, mis põletati 1905. aasta revolutsiooni ajal ning pärast ülesehitust hävis Teises maailmasõjas. Mõisa endist asupaika ümbritseb eakas ja liigirohke Rõusa park, kus on ka Vändra metskonna keskusehoone.[8]
Koolimaja ees seisab Vändra karu kuju, mille annetas koolile Vändra gümnaasiumi vilistlaskogu.[10]
Tähelepanuväärne on ka 1924. aastal rajatud kooliaed. Selles on peenarde ja viljapuude kõrval ka kiviktaimla, suve- ja püsilillede näidispeenrad ning köetav kasvuhoone. 2004. aastal ehitati kooliaeda selle 80. aastapäeva puhul purskkaev.[11]
Oma viimased eluaastad Vändras veetnud ja Vändra kalmistule maetud helilooja Mihkel Lüdigit mälestab kunagise kurttummade kooli hoonete vastas majaseinal seisev memoriaaltahvel.[8]
Arhitektuur
muudaVändras asub Baltimaade suurim puitehitis – 1866. aastal pastor Ernst Sokolowsky rajatud kurttummade kooli hoone. Teistel andmetel on Eesti suurimaks puithooneks peetud Tartus Staadioni 48 tegutsenud psühhiaatriahaigla hoonet.[12] Kitsaks jäänud Vändra kurttummade kooli hoonele tehti juurdeehitis 1889. ja 1893. aastal. Vändras oli kurttummade kool aastatel 1866–1924, seejärel viidi kool üle Porkunisse. Vändra koolihoone oli edaspidi pikka aega kasutuses Vändra gümnaasiumi algklasside majana ja internaadina, lõpuks täiskasvanute õhtukoolina.[8][13]
Alevivalitsus, kultuurimaja ja politseijaoskond paiknevad Malle Penjami tüüpprojekti järgi rajatud kunagises kolhoosikeskuses; sama projekti alusel on ehitatud näiteks Aruküla vallamaja. Eesti 1970. aastate arhitektuuri hästi säilinud esindajana on soovitatud hoone riikliku kaitse alla võtta (seni alevi ainsa majana).[14]
Ajast, mil Vändras asus raudteejaam, on alevisse jäänud 1928. aastal ehitatud raudteejaamahoone, mille projekteeris Leon Johanson. Raudteejaam on Vändra üks esinduslikumaid puithooneid. Selle kõrval seisab samast ajast pärit raudteetööliste maja.[14]
Vändra gümnaasiumi vana õppehoone rajas 1913. aastal Vändra Rahva Hariduse Selts, mis kogus selleks korjandusega 53 000 kuldrubla.[15] Kool ehitati Kirikaru talu maadele; taluperemees Mats Tõnisson oli tuntud kirjamees, kes koostas ka tähtraamatuid. Toona kooli asutamine siiski ei õnnestunud ja maja jäi kohalike seltside käsutusse. Kool rajati alles 1922 erareaalgümnaasiumina ning riigistati 1924.[8]
19. sajandist pärinevast kirikumõisa magasiaidast on ajapikku saanud kõrtsihoone. Pika maakividest hoone fassaadil on viis kaart, mida kannavad massiivsed piilarid.[8]
Pärnu–Paide maantee ääres on Toomas Reinu projekteeritud galeriielamu.
Ajalugu
muudaVändrat on külana esmamainitud 1515. aastal kui Wenderskulle. 16. sajandi teisel poolel rajati Vändra mõis. 1844. aastast, mil kohalikud mõisnikud Ditmarid mõisa poolitasid, jaguneb Vändra Vana-Vändra mõisaks ja Uue-Vändra mõisaks.[16][8]
Vändrast kagu pool Suurejõel paiknes Pärnu jõe ääres väike tööstuskeskus, kus asus vesiveski ja varem ka vasekoda. 19. sajandi algul rajati praegusse Võidula mõisa Vändra klaasivabrik, mis lõpetas töö alles Eesti Vabariigi päevil. Raudtee jõudis Vändrasse 1928. aastal. Eesti Vabariigi ajal kujunes Vändrast Kirde-Pärnumaa majandus- ja kultuurikeskus. Ligi 1000 elanikuga oli see üks suuremaid kirikualevikke Eestis.[8]
13. septembril 1945. aastal sai Vändra alevi staatuse. 1950–1962 oli Vändra rajoonikeskus, mistõttu elanikkond kasvas kiiresti.[8]
Vändra sai valla (alevvald) staatuse 1993. aastal.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 12.10.2018.
- ↑ Eesti 2021. aasta rahvaloendus, vaadatud 28.05.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Omavalitsusüksuste võrdlus, Statistikaameti piirkondlik portaal (vaadatud 8. juunil 2011)
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 14.06.2019.
- ↑ Vändra Gümnaasiumi filosoofia" Vändra Gümnaasiumi koduleht (vaadatud 8. juunil 2011)
- ↑ "Stratigraafia terminoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2021. Vaadatud 14. septembril 2020.
- ↑ 8,00 8,01 8,02 8,03 8,04 8,05 8,06 8,07 8,08 8,09 8,10 "Vändra alev" eestigiid.ee (vaadatud 8. juunil 2011)
- ↑ Ilmar Palli "Maaleht esitleb — ainus naine, kes on Vändras karu näinud!" Maaleht, 4. juuni 2010
- ↑ "Vilistlaskogu toetas Vändra kooli". Pärnu Postimees, 19.09.2007.
- ↑ Anneli Banner "Kooliaiad – kas kaovad või jäävad?" Õpetajate Leht, 13. mai 2011
- ↑ Rebane, Aet. Eesti suurim puitmaja läheb oksjonile. Postimees, 28. september 2020.
- ↑ Metsalood, Leili. Täispuidust ehitistel on vägi. Maaleht, 26. mai 2017.
- ↑ 14,0 14,1 Tõnu Kann. "Vändra korporatiivne arhitektuur on väärtus". Pärnu Postimees, 29.11.2008.
- ↑ "Vändra Gümnaasium" Vändra Gümnaasiumi koduleht (vaadatud 8. juunil 2011)
- ↑ J. Holsting, O. Niinemäe. Vändra. Eesti Raamat, Tallinn, 1986