Ava peamenüü

Vändra kihelkond (lühend Vän; sks Kirchspiel Fennern) on kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vändra kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Fennern, Kirchspiel Fennern in Kreis Pernau


kihelkonnakirik: Vändra Püha Martini kirik
Liivimaa kubermangu, Pärnu kreis. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Sisukord

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Vändra kihelkond asutati 17. sajandi keskpaigas. Kihelkond oli pindalalt väga suur, kuid asustuselt hõre.[1]

Kihelkonna alad võisid muinasajal kuuluda valdavalt Alempoisi muinaskihelkonda, mis polnud maakondadega ühinenud. Teisalt arvatakse, et Vändra alad võisid muinasajal olla liitunud Sakala maakonnaga ning Viluvere piirkond jäi hoopis Läänemaale Kõrve muinaskihelkonna alla.[2]

Vändra nime on ürikutes eri keeltes esinenud mitmel kujul, nagu Wenders-kulle, Wennier, Fendern, Fennern, mis tähendab eesti keeles soo- ja rabamaad.[2]

Kihelkonnakirik oli Vändra Püha Martini kirik, 1860. aastal ehitati Käru abikirik.

Vändra kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonnas paiknes 13 mõisat – 1 kirikumõis, 5 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga, 1 poolmõis, 1 linnamõis ja 4 karjamõisat.[1]

Vändra kihelkonna valladRedigeeri

Vändra kihelkonna kalmistudRedigeeri

Vändra kihelkonna pärandRedigeeri

Esimesed Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogujad jõudsid Vändra kihelkonda 1912. aastal. Muuseumisse on kogutud piirkonnast üle 1200 eseme, lisaks on fotosid ja kirjalikke materjale.[4]

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Kihelkonna lõunapoolne osa jääb tänapäeval Pärnu maakonna Põhja-Pärnumaa valda, kus Vändra on eraldi alev. Loodepoolne osa jääb Rapla maakonna Kehtna valla ja kirdepoolne osa Järva maakonna Türi valla aladele.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal jäi kihelkonnast kaks kolmandikku Pärnu maakonda, moodustades Vändra alevi ja endise Vändra valla.[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Vändra kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 4. märts 2012)
  2. 2,0 2,1 "Vändra kihelkonna juured peituvad muinasajas" Pärnu Postimees, 4. aprill 2010
  3. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Õpetatud Eesti Selts
  4. Vändra kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 4. märts 2012)

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri