Rapla maakond

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Rapla maakond


Pindala: 2765 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 33 116 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12 in/km²
Maakonnalinn: Rapla
Rapla maakonna asendikaart

ÜldandmedRedigeeri

Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga.

Sõprusmaakond Kaiserslautern.

Kohalikud omavalitsusedRedigeeri

 
Raplamaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Rapla maakonna koosseisu alates 20. oktoobrist 2017 Kehtna vald ning alates 21. oktoobrist 2017 Rapla vald ja Märjamaa vald. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas Kohila vald[3]. Rapla maakonnas on neli omavalitsusüksust (valda):

Kehtna valdKohila valdMärjamaa valdRapla vald

LoodusRedigeeri

Raplamaad hõlmab neli Eesti maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale.

Suurem osa Raplamaast on siluri karbonaatsete kivimite avamusalal, maakonna põhjaosas avaneb ka ordoviitsiumi ladestu.

Maakonna kõrgeim koht on Paluküla Hiiemägi.

VeestikRedigeeri

Raplamaal asuv tähtsaim veelahe on Paluküla hiiemägi, kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. Rapla maakond on Eesti üks karstirohkemaid piirkondi[4]. Tähtsaim karstiala on rahvusvahelise tähtsusega Kuimetsa karstiala.

Järvi on maakonnas vähe.

RahvastikRedigeeri

Demograafilised näitajadRedigeeri

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Rapla maakonnas 36 678 elanikku. Neist 47,63% oli mehed ning 52,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,04‰, suremuse üldkordaja 12,68‰ ja loomulik iive −1,64‰. 93,34% elanikest oli eestlased ja 3,93% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,54%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,11%. Töötuse määr[5] oli 9,2%. Elanike tihedus oli 12,3 in/km².[6]

AsustusüksusedRedigeeri

Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla.

Linn
Rapla
Alevid
JärvakandiKohilaMärjamaa
Alevikud
AespaAluEidapereHageriHagudiJuuruKaerepereKaiuKäruKeavaKehtnaKuusikuLellePrillimäe
Külad
AanduAdilaAhekõnnuAlakülaAltkülaAlu-MetskülaAngerjaArankülaArasteAravereArukülaAtlaAvasteEllamaaHaaklaHageriHagudiHaimreHeldaHertuHiieHiietseHõredaHärglaIiraIndaInglisteJaaniveskiJalaseJaluseJuulaJõekülaJõeääreJädivereJärlepaKadakaKaerepereKaguvereKaigepereKalbuKaldaKaleviKangruKaritsaKastiKastnaKasvanduKausiKehtna-NurmeKelbaKenniKeoKeskkülaKesu (Vigala)KiilaspereKilgiKirnaKivi-VigalaKodilaKodila-MetskülaKohatuKohtruKoigiKoikseKojastuKolutaKonnapereKonuvereKoogimäeKoogisteKuimetsaKukuKullimaaKummaKunsuKurevereKuusiku-NõmmeKõduKõrbjaKõrguKõrtsuotsaKõrvetaguseKäbiküla (Kehtna)Käbiküla (Märjamaa)KädvaKändlikuKäriseljaKärplaLaesteLalliLauLauknaLauriLeevreLeibreLellapereLellapere-NurmeLestimaLinnaalusteLipaLipametsaLipstuLoeLohuLokutaLokutaLoodnaLooneLuisteLunguLõiuseLõpemetsaLätiLümandu (Kohila)Lümandu (Märjamaa)MahlamäeMahtraMaidla (Märjamaa)Maidla (Juuru)ManniMastiMetsaääreMetsaääreMetskülaMetskülaMokaMukriMõisaasemeMõisamaaMõrasteMälisteMälivereMälluMännikuNadalamaNaistevallaNapanurgaNaravereNurmeNurtu-NõlvaNõlvaNõmmeNõmmemetsaNõmmeotsaNõmmkülaNääriObluOelaOeseOhekatkuOhukotsuOhulepaOjapereOjaäärseOolaOrgitaOrgusePaaduotsaPaePaekülaPahklaPaisumaaPajakaPalamullaPalasePalasiPaljasmaaPallikaPalukülaPihaliPirguPukamäePurgaPurilaPurkuPõikmaPõlliPõllikuPõlluPõlmaPõrsakuPäädevaPäärduPühatuRabivereRaelaRaikkülaRakaRanguRassiotsaReondaRidakülaRiidakuRingutaRisu-SuurkülaRootsiRussaluRõueRääskiRöaSaarepõlluSadalaSaksaSalutaguseSaunakülaSeliSeli-NurmeSeljaSikeldiSipaSonniSooalusteSoonisteSoosaluSuluSulupereSutlemaSuurekiviSuurkülaSõmeruSõtkeSäälaTammeTamsiTapupereTeenuseTiduvereTollaTolliToomjaTutiTõnumaaTõrmaUmmaruUrevereUrgeUuskülaVagujaVahakõnnuVahastuVaimõisaValguValliValtuValtu-NurmeVana-AespaVana-KaiuVanamõisa (Märjamaa)Vanamõisa (Vigala)Vana-NurtuVana-VigalaVankseVaopereVarbolaVastjaVeliseVelisemõisaVelise-NõlvaVeskiVilivereViltaVõevaVäljataguseVänglaÄherdiÜlejõe (Märjamaa)Ülejõe (Rapla)

MajandusRedigeeri

Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu. Tööstustoodangu maht üle 20 töötajaga ettevõtetes oli 2005. aastal 1,6...2,1 miljardit krooni. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik.

GaleriiRedigeeri

AjaluguRedigeeri

 
Raplamaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi
  Pikemalt artiklites Harjumaa, Harju kreis ja Harju maakond#Ajalugu
  Pikemalt artiklis Rapla rajoon

Hõlmab enamiku nõukogudeaegse Rapla rajooni alast, mis moodustati ajaloolise Harjumaa lõunaosast, Läänemaa idaosast, Järvamaa edelaosast ja väiksemast Pärnumaa alast.

Rapla maakond moodustati 1. jaanuarist 1990. aastal Rapla rajooni halduspiirides.

2011. aastal oli Rapla maakonnas: Juuru vald, Järvakandi vald, Kaiu vald, Kehtna vald, Kohila vald, Käru vald, Märjamaa vald, Raikküla vald, Rapla vald, Vigala vald.

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub endine Käru vald arvati alates 22. oktoobrist 2017 Järva maakonna Türi valla koosseisu.[7].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.06.2021.
  3. Raplamaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
  4. Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 56
  5. 2007.–2009. aasta libisev keskmine
  6. Statistikaameti koduleht
  7. Raplamaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri