Rapla maakond

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Rapla maakond


Pindala: 2765 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 33 116 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12 in/km²
Maakonnalinn: Rapla
Rapla County in Estonia.svg

Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga.

Kohalikud omavalitsusüksusedRedigeeri

 
Raplamaa omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi

2017. aasta haldusreformist alates kuulub Rapla maakonda neli omavalitsusüksust: Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla vald.

LoodusRedigeeri

Raplamaad hõlmab neli maastikurajooni: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurim osa Raplamaast jääb Põhja-Eesti lavamaale.

Suurem osa Raplamaast on siluri karbonaatsete kivimite avamusalal, maakonna põhjaosas avaneb ka ordoviitsiumi ladestu.

Maakonna kõrgeim koht on Paluküla Hiiemägi.

VeestikRedigeeri

Raplamaal asuv tähtsaim veelahe on Paluküla hiiemägi, kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. Rapla maakond on Eesti üks karstirohkemaid piirkondi.[3] Tähtsaim karstiala on rahvusvahelise tähtsusega Kuimetsa karstiala.

Järvi on maakonnas vähe.

RahvastikRedigeeri

Demograafilised näitajadRedigeeri

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Rapla maakonnas 36 678 elanikku. Neist 47,63% oli mehed ning 52,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,04‰, suremuse üldkordaja 12,68‰ ja loomulik iive −1,64‰. 93,34% elanikest oli eestlased ja 3,93% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,54%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,11%. Töötuse määr[4] oli 9,2%. Elanike tihedus oli 12,3 in/km².[5]

AsustusüksusedRedigeeri

Rapla maakonnas on üks linn, kolm alevit, 13 alevikku ja 259 küla.

Linn: Rapla

Alevid: JärvakandiKohilaMärjamaa

Alevikud: AespaAluEidapereHageriHagudiJuuruKaerepereKaiuKeavaKehtnaKuusikuLellePrillimäe

Külad: AanduAdilaAhekõnnuAlakülaAltkülaAlu-MetskülaAngerjaArankülaArasteAravereArukülaAtlaAvasteEllamaaHaaklaHageriHagudiHaimreHeldaHertuHiieHiietseHõredaHärglaIiraIndaInglisteJaaniveskiJalaseJaluseJuulaJõeääreJädivereJärlepaKabalaKadakaKaerepereKaguvereKaigepereKalbuKaldaKaleviKangruKaritsaKastiKastnaKasvanduKausiKehtna-NurmeKelbaKenniKeoKeskkülaKesuKiilaspereKilgiKirnaKivi-VigalaKodilaKodila-MetskülaKohatuKohtruKoigiKoikseKojastuKolutaKonnapereKonuvereKoogimäeKoogisteKuimetsaKukuKummaKunsuKurevereKuusiku-NõmmeKõrbjaKõrguKõrtsuotsaKõrvetaguseKäbikülaKäbikülaKäriseljaKärplaLaesteLalliLauLauknaLeevreLeibreLellapereLellapere-NurmeLestimaLinnaalusteLipaLipametsaLipstuLoeLohuLokutaLokutaLoodnaLooneLuisteLõiuseLõpemetsaLätiLümanduLümanduMahlamäeMahtraMaidlaMaidlaManniMastiMetsaääreMetsaääreMetskülaMetskülaMokaMukriMõisaasemeMõisamaaMõrasteMälisteMälivereMälluMännikuNadalamaNaistevallaNapanurgaNaravereNurmeNurtu-NõlvaNõlvaNõmmeNõmmemetsaNõmmeotsaNõmmkülaNääriObluOelaOeseOhekatkuOhukotsuOhulepaOjapereOjaäärseOolaOrgitaOrgusePaaduotsaPaePaekülaPahklaPaisumaaPajakaPalamullaPalasePalasiPaljasmaaPallikaPalukülaPihaliPirguPukamäePurgaPurilaPurkuPõikmaPõlliPõllikuPõlluPõlmaPõrsakuPäädevaPäärduPühatuRabivereRaelaRaikkülaRakaRanguRassiotsaReondaRidakülaRiidakuRingutaRisu-SuurkülaRootsiRussaluRõueRääskiRöaSaarepõlluSadalaSaksaSalutaguseSaunakülaSeliSeli-NurmeSeljaSikeldiSipaSooalusteSoonisteSoosaluSuluSulupereSutlemaSuurekiviSuurkülaSõmeruSõtkeSäälaTamsiTapupereTeenuseTiduvereTollaTolliToomjaTutiTõnumaaTõrmaUmmaruUrevereUrgeUuskülaVagujaVahakõnnuVahastuVaimõisaValguValgu-VanamõisaValliValtuValtu-NurmeVana-AespaVana-KaiuVana-NurtuVana-VigalaVankseVaopereVarbolaVastjaVeliseVelisemõisaVelise-NõlvaVeskiVigala-VanamõisaVilivereViltaVõevaVäljataguseVänglaÄherdiÜlejõeÜlejõe

MajandusRedigeeri

Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu. Tööstustoodangu maht üle 20 töötajaga ettevõtetes oli 2005. aastal 1,6...2,1 miljardit krooni. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik.

SõprussuhtedRedigeeri

Sõprusmaakond on Kaiserslautern Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

AjaluguRedigeeri

 
Raplamaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

Rapla maakond hõlmab enamiku Eesti NSV aegse Rapla rajooni alast, mis moodustati ajaloolise Harjumaa lõunaosast, Läänemaa idaosast, Järvamaa edelaosast ja väiksemast Pärnumaa alast.

Rapla maakond moodustati 1. jaanuarist 1990. aastal Rapla rajooni halduspiirides.

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Rapla maakonda järgmised haldusüksused:[6]

2002. aastal ühines Rapla linn Rapla vallaga, Kohila alev Kohila vallaga ning Loodna vald ja Märjamaa alev Märjamaa vallaga. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Rapla maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Kehtna, Märjamaa ja Rapla vald. Haldusreformieelsetes piirides säilis Kohila vald. Haldusreformi järel kuulub seni Rapla maakonda kuulunud Käru valla ala Türi valla koosseisus Järva maakonda.[7]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.06.2021.
  3. Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 56
  4. 2007.–2009. aasta libisev keskmine
  5. Statistikaameti koduleht
  6. Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567
  7. Raplamaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri