Järva maakond

maakond Eestis
 See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Järvamaa.

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Järva maakond
Pindala: 2674 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 30 072 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11,2 in/km²
Maakonnalinn: Paide

Maakond asub Eesti keskosas ning piirneb läänes Harju ja Rapla, põhjas ja kirdes Lääne-Viru, kagus Jõgeva, lõunas Viljandi ning edelas Pärnu maakonnaga.

Loodus

muuda

Järva maakond asub Pandivere kõrgustiku alal, kus tasandikud vahelduvad voortega. Maakonna loodeosa ulatub soostunud tasandikega Kõrvemaale, kus asub ka 106 meetri kõrgune Valgehobusemägi. Järvamaa kõrgeim punkt on Reinevere küla põhjapiiril Reinevere–Tapa maanteest 0,4 km läänes asuv 136 m kõrgune Tõrevere mägi.

Pinnakate on suhteliselt õhuke.

Rohkem kui poole Järvamaast hõlmavad kaitsealad, millest suurim on Pandivere veekaitseala. Maakond on tuntud allikate ja soode poolest.

Kohalikud omavalitsusüksused

muuda
 
Järvamaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi
 
Järvamaa omavalitsusüksused enne 2005. aastat

Järva maakonnas on kolm omavalitsusüksust: üks linn (Paide linn) ja kaks valda: Järva ja Türi vald.

Rahvastik

muuda

Demograafilised näitajad

muuda

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Järva maakonnas 36 130 elanikku. Neist oli 46,43% mehi ja 53,57% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,83‰, suremuse üldkordaja 11,93‰ ja loomulik iive −2,10‰. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,20%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,85%. Töötuse määr[3] oli 7,2%. Rahvastiku tihedus oli 14,7 in/km².[4]

Järvamaa suurim rahvusgrupp oli 2023. aastal eestlased, kes moodustasid 92,7% rahvastikust. Teisel kohal olid ukrainlased, kes moodustasid 3,1% rahvastikust. Venelased, kes moodustasid 2,1% rahvastikust, on kolmandal kohal. Muude rahvuste esindajaid oli 2%[5]

Asustusüksused

muuda

Järva maakonnas on kaks linna, üks alev, 10 alevikku ja 191 küla.

Linnad: Paide, Türi

Alev: Järva-Jaani

Alevikud: AmblaAraveteKäraveteKäruKoeruOisuPeetriRoosna-AllikuSärevereVäätsa

Külad: AasuväljaAbajaAgeriAhulaAlbuAllikjärveAmmutaAnnaArkmaArukülaAtasteEistvereEivereErvitaEsnaHuuksiImavereJalalõpeJalametsaJalgsemaJõeküla (Järva)Jõeküla (Türi)JõgisooJändjaJäravereJärva-MadiseKaalepiKaarukaKabalaKagavereKahala (Järva)Kahala (Türi)KalitsaKapuKaredaKarinuKarjakülaKeriKihmeKiigevereKirilaKirisaareKirnaKodasemaKoidu-EllavereKoigiKoluKoordiKorbaKriileväljaKukevereKuksemaKullimaaKurisooKurlaKuusnaKõduKädvaKändlikuKärevereKäsukonnaKöisiKütiLaaneotsaLaimetsaLaupaLauriLehtmetsaLiusvereLokutaLunguLõõlaLähevereMeossaareMerjaMetslaMetsakülaMetstaguseMustlaMustla-NõmmeMõnuvereMäeküla (Paide)Mäeküla (Türi)MägedeMägiseMäoMärjandiMündiMüüsleriNeitlaNorraNurmeNurmsiNäsuvereOetiOjakülaOllepaOrgmetsaOtikuPalaPeeduPibariPiiumetsaPikakülaPoakaPrandiPreediPuhmuPuiatu (Järva)Puiatu (Paide)PulleverePurdiPõikvaPäinurmePällastverePätsavereRakaRammaRassiRauklaRavaReinevereReopaluRetlaRikassaareRoosnaRoovereRutikvereRõhuRöaSaareotsaSagevereSalutaguseSantoviSargvereSaueauguSeidlaSeinapaluSelikülaSillaotsaSilmsiSonniSoosaluSugalepaSuurpaluSõmeruSõranduSääskülaTaadikvereTaikseTammekülaTammikuTamsiTarbjaToriTudreTännapereTännassilmaTüri-AllikuUdevaVaaliVahukülaValastiValgma (Paide)ValilaVaoVedrukaVeskiaruVetepereViisuVilitaVillevereViraksaareVissuvereVisustiVodjaVutiVõrevereVõõbuVäike-KaredaVäinjärveVäljaotsaVäljataguseÕleÄiamaaÄmbraÄnariÖötlaÜlejõe (Järva)Ülejõe (Türi)

Ajalugu

muuda
  Pikemalt artiklites Järvamaa, Paide kreis ja Järva kreis
 
Eesti haldusjaotus 1925

Järva kreis taasmoodustati 1783. aastal. Harju kreis jaotus Ida- ja Lääne-Järvamaaks. Ida-Järvamaal asusid Ambla kihelkond, Järva-Madise kihelkond,Järva-Jaani kihelkond, Koeru kihelkond ja Lõuna-Järvamaal kreisilinn Paide, Peetri kihelkond, Paide kihelkond, Anna kihelkond, Türi kihelkond.

 
Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Järva maakonnas Albu, Anna, Alliku, Ambla, Esna, Kapu, Kirna, Koigi, Kuksema, Käru, Lehtse, Mäo, Nõmmküla (Nõmküla), Rakke, Särevere, Vajangu, Võhmuta, Väinjärve ja Väätsa vald ning moodustati Albu, Ambla, Kareda, Koigi, Käru, Lehtse, Paide, Rakke, Särevere, Vajangu, Võhmuta, Väinjärve ja Väätsa vald.

1934. aastal oli Järva maakonna pindala 2986 km², elanikke 58 211 (1922) ja 58 954 (1934).

1950. aastal likvideeriti maakonnad ja vallad ning moodustati Paide rajoon.

1. jaanuaril 1990 moodustati senise Paide rajooni piirides Paide maakond,[6] mis nimetati järgmisel kuul ümber Järva maakonnaks.[7]

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Järva maakonda järgmised haldusüksused:[8]

2005. aastast ühines Lehtse vald Lääne-Viru maakonnas asuva Tapa vallaga ning Türi linn, Oisu vald ja Kabala vald ühinesid Türi vallaga. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Järva maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Paide linn ning Järva ja Türi vald. Haldusreformi järel kuuluvad Türi valla koosseisus Järva maakonda ka varem Rapla maakonda kuulunud Käru valla alad.[9]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 2.08.2023.
  3. 2007.–2009. aasta libisev keskmine
  4. Statistikaameti koduleht
  5. "RV0222U: POPULATION BY SEX, ETHNIC NATIONALITY AND COUNTY, 1 JANUARY. ADMINISTRATIVE DIVISION AS AT 01.01.2018". PxWeb (inglise). Vaadatud 20. novembril 2023.
  6. Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest. ENSV Teataja, 1989, 40, 614.
  7. ENSV ÜVT 1990, 5, 95.
  8. Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567
  9. Järvamaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)

Välislingid

muuda