Järva maakond

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Järvamaa.

---

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Järva maakond
Järvamaa lipp Järvamaa vapp
Pindala: 2674 km² (2017)
Elanikke: 30 174 (1.01.2020)
Rahvastikutihedus: 11,3 in/km²
Maakonnalinn: Paide

Maakond asub Eesti keskosas ning piirneb läänes Harju ja Rapla, põhjas ja kirdes Lääne-Viru, kagus Jõgeva, lõunas Viljandi ning edelas Pärnu maakonnaga.

Loodus

Järva maakond asub Pandivere kõrgustiku alal, kus tasandikud vahelduvad voortega. Maakonna loodeosa ulatub soostunud tasandikega Kõrvemaale, kus asub ka 106 meetri kõrgune Valgehobusemägi. Järvamaa kõrgeim punkt on Reinevere küla põhjapiiril Reinevere–Tapa maanteest 0,4 km läänes asuv 136 m kõrgune Tõrevere mägi.

Pinnakate on suhteliselt õhuke.

Rohkem kui poole Järvamaast hõlmavad kaitsealad, millest suurim on Pandivere veekaitseala. Maakond on tuntud allikate ja soode poolest.

Kohalikud omavalitsused

Järvamaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi

Järvamaa omavalitsusüksused enne 2005. aastat

Järva maakonnas on 3 omavalitsusüksust:

Linn

Paide

Vallad

Järva vald – Türi vald

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Järva maakonnas 36 130 elanikku. Neist oli 46,43% mehi ja 53,57% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,83‰, suremuse üldkordaja 11,93‰ ja loomulik iive −2,10‰. 93,56% elanikest oli eestlased ja 3,33% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,20%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,85%. Töötuse määr oli 7,2%. Elanike tihedus oli 14,7 in/km².

Asustusüksused

Järva maakonnas on 2 linna, 1 alev, 10 alevikku ja 192 küla.

Linnad

Paide, Türi

Alev

Järva-Jaani

Alevikud

Ambla – Aravete – Käravete – Käru – Koeru – Oisu – Peetri – Roosna-Alliku – Särevere – Väätsa

Külad

Aasuvälja – Abaja – Ageri – Ahula – Albu – Allikjärve – Ammuta – Anna – Arkma – Aruküla – Ataste – Eistvere – Eivere – Ervita – Esna – Esna – Huuksi – Imavere – Jalalõpe – Jalametsa – Jalgsema – Jõeküla (Järva) – Jõeküla (Türi) – Jõgisoo – Jändja – Järavere – Järva-Madise – Kaalepi – Kaaruka – Kabala – Kagavere – Kahala (Järva) – Kahala (Türi) – Kalitsa – Kapu – Kareda – Karinu – Karjaküla – Keri – Kihme – Kiigevere – Kirila – Kirisaare – Kirna – Kodasema – Koidu-Ellavere – Koigi – Kolu – Koordi – Korba – Kriilevälja – Kukevere – Kuksema – Kullimaa – Kurisoo – Kurla – Kuusna – Kõdu – Kädva – Kändliku – Kärevere – Käsukonna – Köisi – Küti – Laaneotsa – Laimetsa – Laupa – Lauri – Lehtmetsa – Liusvere – Lokuta – Lungu – Lõõla – Lähevere – Meossaare – Merja – Metsla – Metsaküla – Metstaguse – Mustla – Mustla-Nõmme – Mõnuvere – Mäeküla (Paide) – Mäeküla (Türi) – Mägede – Mägise – Mäo – Märjandi – Mündi – Müüsleri – Neitla – Norra – Nurme – Nurmsi – Näsuvere – Oeti – Ojaküla – Ollepa – Orgmetsa – Otiku – Pala – Peedu – Pibari – Piiumetsa – Pikaküla – Poaka – Prandi – Preedi – Prääma – Puhmu – Puiatu (Järva) – Puiatu (Paide) – Pullevere – Purdi – Põikva – Päinurme – Pällastvere – Pätsavere – Raka – Ramma – Rassi – Raukla – Rava – Reinevere – Reopalu – Retla – Rikassaare – Roosna – Roovere – Rutikvere – Rõhu – Röa – Saareotsa – Sagevere – Salutaguse – Santovi – Sargvere – Saueaugu – Seidla – Seinapalu – Seliküla – Sillaotsa – Silmsi – Sonni – Soosalu – Sugalepa – Suurpalu – Sõmeru – Sõrandu – Sääsküla – Taadikvere – Taikse – Tammeküla – Tammiku – Tamsi – Tarbja – Tori – Tudre – Tännapere – Tännassilma – Türi-Alliku – Udeva – Vaali – Vahuküla – Valasti – Valgma (Paide) – Valila – Vao – Vedruka – Veskiaru – Vetepere – Viisu – Vilita – Villevere – Viraksaare – Vissuvere – Visusti – Vodja – Vuti – Võrevere – Võõbu – Väike-Kareda – Väinjärve – Väljaotsa – Väljataguse – Õle – Äiamaa – Ämbra – Änari – Öötla – Ülejõe (Järva) – Ülejõe (Türi)

• 

  Seidla mõisa tuuleveski

• 

  Esna allikajärv

• 

  Albu mõisa sild

• 

  Roosna-Alliku mõisa peahoone

• 

  Järva-Peetri kirik

• 

  Laupa mõisa peahoone

Ajalugu

 Pikemalt artiklites Tallinna kubermang, Järva distrikt, Paide kreis ja Järva kreis

Eesti haldusjaotus 1925

Järva kreis taasmoodustati 1783. aastal. Harju kreis jaotus Ida- ja Lääne-Järvamaaks. Ida-Järvamaal asusid: Ambla kihelkond, Järva-Madise kihelkond,Järva-Jaani kihelkond, Koeru kihelkond ja Lõuna-Järvamaal: kreisilinn Paide, Peetri kihelkond, Paide kihelkond, Anna kihelkond, Türi kihelkond.

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Järva maakonnas: Anna vald, Aru vald, Esna vald, Kirna vald, Kuksema vald, Mäo vald, Nõmküla vald, Vahastu vald ning moodustati: Albu vald,Ambla vald, Kareda vald, Koigi vald, Käru vald, Lehtse vald, Paide vald, Rakke vald, Särevere vald, Vajangu vald, Võhmuta vald, Väinjärve vald, Väätsa vald.

 Pikemalt artiklites 1939. aasta vallareform, Eestis 1939 kaotatud valdade loend ja Eesti valdade loend (1939)

26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega muudeti endine halduskorraldus ning likvideeriti maakonnad ja vallad.

Vaata ka

• Järvamaa
• Paide rajoon
• Järvamaa vapimärk
• Järvamaa teenetemärk

Välislingid

• Järvamaa infoportaal
• Järva maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis