Albu

küla Järva vallas Järvamaal

Albu on küla Järva maakonnas Järva vallas Ambla jõe ääres.

Albu
Albu mõisa peahoone ja Albu Põhikooli hoone
Pindala 13,9 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 241 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 1188[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 9′ N, 25° 40′ E
Albu (Eesti)
Albu
Kaart

Kaugus suurematest linnadest: Tallinnast 70 km, Paidest 28 km, Tapalt 30 km, Rakverest 62 km.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Albu valda.

Külas asub Albu mõisa süda. Mõisa peahoone, ait, sild ja park on võetud muinsuskaitse alla.

Mõisa peahoones tegutseb tänapäeval Albu Põhikool. Külas tegutsevad ka Albu rahvamaja ja Albu Raamatukogu.

Ajalugu muuda

Albut on esmamainitud 1282. aastal (Alp). Liivi sõjani asus Albus ordumõis.

Okupatsiooniajal oli küla A. H. Tammsaare kolhoosi keskasulaks.

Vaatamisväärsused muuda

Albu mõis on vanim ordumõis Järvamaal ja üks vanematest Eestis. Mõisaansambel ei ole säilinud hoonete poolest eriti rikkalik (ait, kaarsild, magasiait, viinaköök, park). Mõisa peahoone kuulub arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla.

Albu oli nii rahvaarvult kui ka põllumaa suuruselt Järvamaa suuremaid mõisaid. Albu mõis kuulus koos küladega põliste Liivi ordu valduste hulka. Mõisahoone restaureerimise käigus selgus, et hoone on selles kohas paiknenud juba vähemalt 14. sajandil. Keldrikorruselt leitu viitas sellele, et mõis on kahel korral põlenud. Ehituse käigus avastati ka 16. sajandist pärinev reljeefse lillornamendiga kahhelahi. Hästi on säilinud barokilik monumentaalmaaling vestibüülis.

Vanimad kirjalikud andmed mõisa hoonestuse kohta pärinevad 1742. aastast. Praegune, arvult kolmas mõisahoone, on kõrge soklikorrusega ühekorruseline ja kahe tahapoole ulatuva tiibehitusega ning liigendatud kelpkatusega barokilik hoone. Esifassaadi kesktelge rõhutab kolmnurkse viiluga risaliiditaoline pealeehitus. Arvatavasti on mõisahoone praegusel kujul olnud olemas juba 18. sajandi algul või isegi 17. sajandi lõpul.

Aastatel 1717–1740 töötas Albus nn vaeslastekool, kus anti haridust ning rüütlikasvatust orbunud ja vaesunud aadlilastele. Koolis õppis ka aadliseisusse mittekuulunud eesti ja vene lapsi. Kool on ajalooürikutes esinenud ka "rüütliakadeemia" nime all. Õpiti vanu keeli, prantsuse ja saksa keelt, vehklemist, tantsimist, ajalugu, arhitektuuri, geograafiat ja sõjaasjandust.

1921. aastast tegutseb mõisas kool.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 27.02.2024.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.