Koigi vald
See artikkel räägib aastatel 1992–2017 eksisteerinud vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Koigi vald (1939); varasema valla kohta vaata artiklit Koigi vald (Peetri kihelkond) või Koigi vald (Ambla kihelkond) |
Koigi vald oli kohalik omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.
Koigi vald | |
---|---|
Pindala: 204 km² (2016)[1] | |
Elanikke: 938 (1.01.2017)[2] | |
Rahvastikutihedus: 4,6 in/km² | |
EHAKi kood: 0325[3] | |
Keskus: Koigi | |
2017. aastal ühines Koigi vald naabervaldadega Järva maakonnast moodustades Järva valla.
Koigi vald paiknes Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ääres. Koigi vald jäi Pandivere riikliku veekaitseala territooriumile.
Koigi viimane vallavanem oli Margo Hussar .[4]
Asustus
muudaValla territoorium jagunes 15 külaks. Üldplaneeringus eristati Koigi vallas tõmbekeskuste ja tagamaade alusel tinglikult kahte piirkonda. Valla peamisteks tõmbekeskusteks olid Koigi (463 elanikku) ja Päinurme (227 elanikku) (2005. aasta seisuga) küla.
Huuksi – Kahala – Keri – Koigi – Lähevere – Prandi – Päinurme – Pätsavere – Rutikvere – Silmsi – Sõrandu – Tamsi – Vaali – Väike-Kareda – Ülejõe
Loodus
muudaKoigi vallas asusid Eesti ühed viljakamad mullad. Väärtuslikud põllumaad paiknesid mitmel pool vallas, üle 50 hindepunktiga põllumaad peamiselt Koigi-Sõrandu-Väike-Kareda ja Päinurme piirkondades. Suurem osa valla põllumaid oli ühistute ja talupidajate poolt aktiivses kasutuses. Paljud põllud olid välja renditud naabervaldade põllumajandustootjatele.
Koigi vald asus Pandivere kõrgustiku edelanõlval. Kurisuid esineb Koigi, Huuksi, Keri, Sõrandu ja Väike-Kareda küla piirkonnas. Need asuvad tavaliselt põllul sulglohkudes. Kõige karstirohkem on Keri küla ümbrus. Koigi valla allikalistest aladest asub kõige suurem ja veerikkam Prandil, kust saab alguse Prandi jõgi. See piirkond on ka veesäilitusalaks.
Kareda looduskaitseala on 361 ha suurune ja asub Kareda, Ämbra ja Öötla külas, Kahala külas ja Paide vallas Suurpalu külas.
Prandi looduskaitseala Koigi ja Prandi külas ning Paide vallas Nurmsi, Seinapalu ja Veskiaru külas.
Endise valla territooriumil asub 3,2 ha suurune Võlingi oja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on elupaigatüübi, jõgede ja ojade (3260) ning hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse.
Koigi valla põhiliseks maapõuerikkuseks oli kvaliteetne paekivi, mille uuritud varud on väga suured. Valla territoorium asus geoloogiliselt alamsiluri Raikküla lademe avamusalal. Raikküla lade on tuntud oma kõrgekvaliteedilise paekivi poolest. Seda tõendavad ka Koigi valla vanad paeehitused, mis on rajatud kohalikust paest.
Maavaradest leidub endise valla territooriumil ka turvast. Turbavarud on küll suured, kuid tegemist on peamiselt hästilagunenud sooturbaga (varasem nimetus soo- ja väetisturvas), vähelagunenud kõrgsooturvast (varasem nimetus alusturvas) valla aladel praktiliselt ei leidu[viide?].
Ajalugu
muudaKoigi vald moodustati 1992. aasta 30. jaanuaril.[5]
Vaatamisväärsused
muudaTähtsamatest vaatamisväärsustest asuvad Koigi piirkonnas Huuksi mõis ja kaksikpärn, Koigi mõis, Maagiallikad, Prandi allikad, Silmsi mõis, Väike-Kareda mõis ja lehis. Päinurme piirkonnas on tähtsamad vaatamisväärsused Päinurme park ja tamm, Riiussaar, Rutikvere mõis, Vaali küla.
Viited
muuda- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 24.03.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. aasta jaanuari seisuga, vaadatud 17.10.2014
- ↑ Järva maakonna Koigi ja Türi valla ning Valga maakonna Tõrva linna ja Karula valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 30.01.1992)