Paide kihelkond
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Paide kihelkond (lühend Pai; saksa keeles Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Piirkonna ajaluguRedigeeri
Paide kihelkond rajati 1636. aastal mõnedest Peetri ja Türi kihelkonna aladest.
Kihelkonnas paiknes ka maakonnakeskus Paide.
Paide kihelkonna mõisadRedigeeri
- Lasputre mõis (Flaschenfutter) – Mäo mõisa karjamõis
- Luua mõis (Bärenshof) – Mäo mõisa karjamõis
- Mäo mõis (Mexhof) – rüütlimõis
- Mündi mõis (Müntenhof) – rüütlimõis – kuulus hiljem Türi kihelkonda
- Paide kirikumõis (Weissenstein) – kirikumõis
- Prääma mõis (Bremerfeld) – rüütlimõis
- Tülba mõis (Tülp) – rüütlimõis – Mündi mõisa kõrvalmõis
- Viraksaare mõis (Wiraksare) – Prääma mõisa karjamõis[1]
Paide kihelkonna mõisavalladRedigeeri
Paide kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:
- Mäo mõisavald (Gemeinde Mexhof) – vallas said 125 peret perenime
- Mündi mõisavald (Gemeinde Müntenhof) – vallas said 41 peret perenime
- Paide kirikuvald (Gemeinde Weissenstein) – vallas said 11 peret perenime
Paide kihelkonna valladRedigeeri
Paide kihelkonna vallad alates 1866. aastast:[2]
- Mäo, Prääma ja Paide vald, Paide kirikuvald (Mexhof mit Bremerfeldt und Pastorat Weissenstein) – muudeti 1892: eraldati Prääma mõis ja liideti Türi kihelkonna Väätsa vallaga, samal ajal eraldati Paide kirikumõis ja liideti Türi kihelkonna Kirna vallaga
- 1892 moodustatud
- Mäo vald – 1892 liideti Türi kihelkonna Mündi vald, 1906 liideti vallaga Peetri kihelkonna Sargvere vald
Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri
Tänapäevase haldusjaotuse järgi asusid kihelkonna maad Paide linna territooriumil.
ViitedRedigeeri
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 93.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - ↑ Paide kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
KirjandusRedigeeri
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 517–519.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 93.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Hilda Kõrge. Ajalooline traditsioon Paide ja Anna kihelkondadest 1930. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2008.