Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen[2]; vene keeles Йервенский, Эрвенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917.
| Järva kreis Paide kreis | |
|---|---|
|
saksa keel Kreis Jerwen Der Weissensteinsche Kreis | |
|
vene keel Йервенский уезд Эрвенский уезд Вейсенштейнский уезд | |
 | |
| Pindala: 2340 km² | |
Elanikke: 52 673 (1897)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 22,5 in/km² | |
| maakonnalinn: Paide | |
 |
Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд.
Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn.
Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond.
Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.
Järva kreisi haldusjaotus
muuda
_Befehl_i._J._1783.jpeg)
Paide ehk Järva kreis jaotus Ida-Järvamaa ja Lõuna-Järvamaaks, 19. sajandi alguses kaheks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn, 8 kirikukihelkonda Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Paide (Kreis-Stadt Weissenstein)
Territoorium 1331 ruutversta, territooriumil:
|
Territoorium 1009 ruutversta, territooriumil:
|
Järva kreisi kiriklik jaotus
muudaKreisi territooriumil asusid järgmised 1627. aastal moodustatud Järva praostkonna kirikukihelkonnad: Ambla kihelkond, Järva-Madise kihelkond, Järva-Jaani kihelkond, Koeru kihelkond, Peetri kihelkond, Paide kihelkond, Anna kihelkond, Türi kihelkond.
Adrakohturingkonnad
muudaEnne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:
- Ida-Järvamaa adrakohtunik (Ost-Jerwenscher Hakenrichter) Ambla, Järva-Jaani, Järva-Madise ja Koeru kihelkond
- Lõuna-Järvamaa adrakohtunik (Süd-Jerwenscher Hakenrichter) Järva-Peetri, Paide-Anna ja Türi kihelkond
1889. aastal Eestimaa kubermangus teostatud kohtureformiga tegutses Paide kreisis Paide ülemtalurahvakohus (kohtu eesistuja Jossif Kaminski).
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Järva kreis |
Taristu
muudaPaide kreisi läbis Balti raudtee ja kreisi Ambla kihelkonna Tapa alevikus asus Tapa raudteejaam, kust Tallinna–Narva raudteelt alates 1876. aastast hargnes ka Tapa–Tartu raudtee, mille tulemusel sai seni tagasihoidlikust Tapa jaamast oluline raudtee sõlmjaam.
Kreisiülemate loend
muudaNB! Loend on mittetäielik"
- ...1787... Friedrich Johann von Paykull, kreisiülem ehk kreisi Politseivalitsuse ülem
- ...1813... Otto Hermann von Mohrenschildt
- enne 1893–1905 Nikolai Denissovitš Stankevitš
- 1905–1912 Ernst von Grünewaldt
- 1912–... Narkiss Feliksovitš Senko-Popovski
Viited
muuda- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=49.
- ↑ Järvamaa [järva‿`maa ‹-le› = Järva maakond – maakond Kesk-Eestis, u 1720 Järwa-Ma; sks Kreis Jerwen, Kreis Weißenstein, vn Вейсенштейнскій уѣздъ], Dictionary of Estonian Place names, eki.ee
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 86-95.
Kirjandus
muuda- Land-Rolle des Hertzogthums Ehstland nach der Revision von 1765. Oder Verzeichniss zu dem Hertzogthume Ehstland gehörigen Güter, deren Grösse nebst den Namen der Familien welche dieselben im Besitze haben. Revall 1766, seite 26-32, District Jerwen
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 500–525.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 86-95.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 100.
- Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года.