Ava peamenüü

Järva-Jaani kihelkond (lühend JJn; sks Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Järva-Jaani kihelkond

saksa keeles Kirchspiel St. Johannis

kihelkonnakirik: Järva-Jaani Ristija Johannese kirik
Eestimaa kubermangu Järva kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Sisukord

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel varasema Loppegunde muinaskihekonna põhjal.[1]

Kihelkond oli tihedasti asustatud. Liivimaa kroonikas on mainitud (seoses eestlaste ristimisega 1220) Kettise ja Jalgsema küla. Esimese kiriku ehitasid Kettise külla (arvatavasti 1221–1223) taanlased. Esimene teade kirikukihelkonna (Keytingen, hiljem Sankt Johannis) kohta pärineb aastast 1253. Pastor Christian Kelch asutas arvatavasti 1685. aastal talurahvakooli (Põhja-Eesti esimesi). 19. sajandil oli kihelkonnas mitmel korral talurahvarahutusi. Talud osteti Järva-Jaanis päriseks mõnevõrra varem kui enamikus Põhja-Eesti kihelkondades.[2]

Järva-Jaani kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonnas paiknes 16 mõisat – 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis ja 4 karjamõisat.[1]

Järva-Jaani kihelkonna valladRedigeeri

  • Aavere vald (1866–1893)
  • Einmanni vald (Korps) (1866–1892)
  • Einmanni vald (1895–1917)
  • Karinu vald (Kardina) (1866–1892)
  • Kuie vald (Kui (Kuy)) (1866–1892)
  • Kuksema vald (Jürgensberg) (1866–1917)
  • Kuusna vald (Kusna) (1866–1892)
  • Kurisoo vald (1866–1893)
  • Metstaguse vald (Metztacken) (1866–1892)
  • Orina, Järva-Jaani kirikuvald (Orgena und Pastorat St. Johannis) (1866–1892)
  • Pähu vald (Pähho) (1866–1892)
  • Rava vald (Rawaküll) (1866–1892)
  • Roosna-Alliku (Alliku) vald (Kaltenbrun) (1866–1892)
  • Seliküla vald (Selliküll) (1866–1892)
  • Võhmuta vald (Wechmuth) (1866–1893)
  • Võhmuta vald (Wechmuth) (1893–1896)
  • Võhmuta (Jaani, Ivanovi) vald (1896–1917)[3]

Järva-Jaani kihelkonna kalmistudRedigeeri

Järva-Jaani kihelkonna pärandRedigeeri

Eesti Rahva Muuseumis on Järva-Jaani kihelkonnast esemekogus 387 eset, fotokogus ligi 300 fotot, etnograafiliste jooniste kogus 34 joonist, topograafilises arhiivis 9 välitööpäevikut, etnograafilises arhiivis 6 etnograafilist kirjeldust. Esimene ese Järva-Jaani kihelkonnast kingiti muuseumile 1910. aastal, selleks oli latern Einmanni vallast.[4]

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Järva-Jaani kihelkonna alad jagunevad tänapäeval Järva ja Lääne-Viru maakonna vahel. Kihelkonna ala põhiosa moodustab Järva valla keskosa. Läänepoolsed kihelkonna alad ulatuvad Paide linna Roosna-Alliku piirkonnas. Kihelkonna idapoolne osa kuulub Tapa valda tänapäeva Lääne-Virumaal.[1]

30. maist 24. juunini 2010 toimusid I Järva-Jaani kihelkonnapäevad.[5]

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Järva-Jaani kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 3. märts 2012)
  2. Järva-Jaani vald eestigiid.ee (vaadatud 3. märts 2012)
  3. Järva-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
  4. Järva-Jaani kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 3. märts 2012)
  5. I Järva-Jaani kihelkonnapäevad 30.mai – 24.juuni 2010 Järvamaa infoportaal (vaadatud 3. märts 2012)