Liivimaa atlas
"Liivimaa atlas" (originaalpealirjaga "Atlas von Liefland") oli aastatel 1791–1810 eraldi lehtedena Riias ja Leipzigis Ludwig August Mellini eestvõttel avaldatud asehalduskorra aegse haldusjaotusega Riia asehaldurkonna Liivimaad ja Tallinna asehaldurkonna Eestimaad kujutav atlas.[1][2]
Atlas on mõeldud täienduseks August Wilhelm Hupeli teosele "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland". Atlas koosnes ühest üldkaardist ja 14 maakonnakaardist (asehalduskorra aegsetes piirides, sisaldades näiteks Paldiski maakonna), mille mõõtkava oli umbes 1:200 000[1].[2] Atlas sisaldas umbes 7000 (või umbes 7100)[2] Eesti alal kasutatud kohanime.[1] Atlase vinjetid on joonistanud Johann Wilhelm Krause. Atlasest on hiljem tehtud uustrükke.[3]
Kaardilehed
muuda- Tallinna asehaldurkond
-
-
-
-
-
- Riia asehaldurkond
-
-
-
-
-
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 http://www.ra.ee/ehaest/krahv-ludwig-august-mellin/[alaline kõdulink] (vaadatud 01.04.2013)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 293.
- ↑ "Mellini Atlas (köitmata kaardikomplekt)". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2013. Vaadatud 2. aprillil 2013.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Liivimaa atlas |
- Kongressi raamatukogu: Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel : entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen Beobachtungen und nach sorgfaeltiger Untersuchung und Kentnis der Gegenden : das Ganze besteht aus einer Generalkarte und vierzehn Kreiskarten
- Endel Varep. L.A. Mellini Liivimaa atlas ning selle tähtsus Eesti NSV territooriumi geograafilise uurimise ajaloos. Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised 1955, IV kd, nr 2, lk. 300–316.