Koeru kihelkond
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Piirkonna ajalugu
muudaKoeru kihelkonda on esimest korda kirjalikult mainitud 1282. aastal. Varem kuulus ala Lõpekunna (Loppegunde) muinaskihelkonda. Koeru kirik ja kihelkond pühitseti 1288. aastal Maarja-Magdaleenale. Juba 1727. aastast tegutses Koeru kihelkonnas kool.
Koeru kihelkonna mõisad
muudaAjaloolisele Järvamaale kuulunud kihelkonnas paiknes 23 mõisat: 1 kirikumõis, 13 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga, 2 poolmõisat ja 6 karjamõisat.
- Koeru kirikumõis (Pastorat St. Marien-Magdalenen)
- Aavere mõis (Afer) rüütlimõis
- Ao mõis (Hackeweid) endine rüütlimõis, hiljem minetas mõisa staatuse
- Aruküla mõis (Arroküll) rüütlimõis
- Ervita mõis (Erwita) rüütlimõis
- Kapu mõis (Kappo) rüütlimõis
- Karlsruue mõis (Karlsruh) poolmõis, eraldati Aruküla mõisast
- Liigvalla mõis (Löwenwolde) rüütlimõis
- Norra mõis (Kaltenborn) rüütlimõis
- Pedaniku mõis (Peddanik) Aruküla kõrvalmõis
- Piibe mõis (Piep) rüütlimõis
- Preedi mõis (Wredensitz, Sitz) rüütlimõis
- Raigu mõis (Raik) rüütlimõis
- Ramma mõis (Ramma) rüütlimõis
- Rõhu mõis (Rehho) Preedi kõrvalmõis
- Tammiku mõis (Tammik) Aruküla kõrvalmõis, eraldati Ervita mõisast
- Udeva mõis (Uddewa) Norra kõrvalmõis
- Vaali mõis (Wahlhof) rüütlimõis
- Vahu mõis (Wöhho) poolmõis, eraldati Preedi mõisast 1823. aastal
- Vao mõis (Waoküll) rüütlimõis
- Varangu mõis (Warrang) Liigvalla kõrvalmõis
- Vägeva mõis (Wäggewa) Liigvalla kõrvalmõis
- Väinjärve mõis (Weinjerwen) rüütlimõis[1]
- Imukvere mõis (Immokfer), poolmõis, eraldati Vao mõisast
- Santovi mõis (Sandhof), poolmõis, eraldati Väinjärve ja Ramma mõisast 1850. aastal
- Sültsamäe mõis (Sültsamäe), poolmõis, eraldati Ervita mõisast[2].
Koeru kihelkonna vallad
muuda- Aavere vald (Afer) (1866–1882)
- Aruküla vald (Arroküll) (1866–1892)
- Ervita vald (Erwita) (1866–1892)
- Kapu vald (Kappo) (1866–1895)
- Kapu vald (1895–)
- Liigvalla vald (Löwenwolde) (1866–)
- Piibe vald (Piep) (1866–1892)
- Preedi vald (Sitz und Rehho) (1866–1892)
- Raigu vald (Raick) (1866–1893)
- Ramma vald (Ramma) (1882–1892)
- Udeva-Norra vald (Uddewa, Kaltenborn (1866–1912)
- Vao vald (Waoküll) (1866–1892)
- Varangu vald (Warrang) (1866–1893)
- Väinjärve vald (Koeru kihelkond) (Weinjerwen) (1866–1882)
- Väinjärve vald (1882–1895)[3]
Koeru kihelkonna kalmistud
muudaKülad
muudaKoeru kihelkonna külad (1935. aasta seisuga): Aavere, Abaja, Ao, Aruküla, Ellavere, Ervita, Jõeküla, Kaarli, Kalitsa, Kapu, Koidu-Ellavere, Koidu, Kuusna, Kõpsta, Laaneotsa, Lahu, Liigvalla, Liusvere, Merja, Metsanurga, Metsla, Nahkanuia, Norra, Nõmmküla, Paemurru, Piibe, Pikevere, Preedi, Puhmu, Puivere, Pädaniku, Raigu, Rakke, Ramma, Rodeviku, Rõhu, Salutaguse, Sandhofi, Tammiku, Tudre, Udeva, Udeva-Aru, Vaali, Vahu, Valila, Vao, Varangu, Visusti, Vuti, Väinjärve, Ällivere ja Koeru alevik.
Kihelkonna alad tänapäeval
muudaTiheda asustusega kihelkonna põhiosa asub kaasaegsel Järvamaal Järva vallas.
Ajaloolisele Järvamaale kuulunud kihelkonna põhja- ja idaalad kuuluvad Lääne-Virumaa Tapa ja Väike-Maarja valla koosseisu, kagunurk Vägeval on Jõgevamaa Jõgeva valla koosseisus.
Kihelkonna rikkuseks on puhas vesi, mille kaitseks on loodud Endla looduskaitseala. Seal asub ka Baltikumi sügavaim, Sopa allikas (4,8 m). Koeru alevikust 5 km kaugusele jääb Järvamaa suurim veekogu Väinjärv.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 89-91.
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Koeru kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Kirjandus
muuda- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 510–513.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 89-91.
- Linda Vilmre. Ajaloolist traditsiooni Koeru kihelkonnast 1929. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2006.