Vikipeedia

Viljandi maakond

Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Viljandimaa

Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.

Viljandi maakond
Pindala: 3420 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 45 877 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 13,4 in/km²
Maakonnalinn: Viljandi
Viljandi County in Estonia.svg

Viljandimaa piirneb läänes Pärnu, põhjas Järva, kirdes Jõgeva, idas Tartu ja kagus Valga maakonnaga ning lõunas Lätiga.

Kohalikud omavalitsusedRedigeeri

 
Viljandimaa omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi

2017. aasta haldusreformi tulemusel kuulub Viljandi maakonda neli omavalitsusüksust: Viljandi linn, Mulgi vald, Viljandi vald ja Põhja-Sakala vald.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli Viljandi maakonnas 12 omavalitsusüksust. Neist kolm olid linnad: Mõisaküla, Viljandi ja Võhma. Ülejäänud omavalitsusüksused olid vallad: Abja, Halliste, Karksi, Kolga-Jaani, Kõo, Kõpu, Suure-Jaan, Tarvastu ja Viljandi vald.

LoodusRedigeeri

Suur osa maakonnast asub Sakala kõrgustikul, mille kõrgeim tipp Härjassaare mägi on ka maakonna kõrgeim koht.

RahvastikRedigeeri

Demograafilised näitajadRedigeeri

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Viljandi maakonnas 55 657 elanikku, kellest 46,69% mehed ja 53,31% naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,29‰, suremuse üldkordaja 13,04‰ ja loomulik iive –3,76‰. 94,33% elanikest olid eestlased ja 3,33% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,86%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,76% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,37%. Töötuse määr[3] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 16,3 in/km².[4]

AsustusüksusedRedigeeri

Viljandi maakonnas on kuus linna, kaheksa alevikku ja 254 küla.

Linnad: Abja-Paluoja – Karksi-Nuia – Mõisaküla – Suure-Jaani – Viljandi – Võhma

Alevikud: Halliste – Kolga-Jaani – Kõpu – Mustla – Olustvere – Ramsi – Viiratsi – Õisu

Külad: Abjaku – Abja-Vanamõisa – Aidu – Aimla – Aindu – Ainja – Allaste – Alustre – Anikatsi – Arjadi – Arjassaare – Arussaare – Atika – Auksi – Eesnurga – Epra – Ereste – Heimtali – Hendrikumõisa – Hirmuküla – Holstre – Hõbemäe – Iia – Ilbaku – Intsu – Ivaski – Jakobimõisa – Jaska – Jõeküla – Jälevere – Jämejala – Järtsaare – Järveküla – Kaarli – Kaavere – Kabila – Kalbuse – Kalvre – Kamara – Kangrussaare – Kannuküla – Karjasoo – Karksi – Karula – Kassi – Kerita – Kibaru – Kibeküla – Kiini – Kiisa – Kildu – Kingu – Kirivere – Kivilõppe – Kobruvere – Koidu – Kokaviidika – Koksvere – Kookla – Kootsi – Kuhjavere – Kuiavere – Kulla – Kuninga – Kuressaare – Kurnuvere – Kuudeküla – Kõidama – Kõo – Kõvaküla – Kärevere – Kärstna – Laane – Laanekuru – Laatre – Lahmuse – Lalsi – Lasari – Leeli – Leemeti – Leie – Lemmakõnnu – Lilli – Loime – Lolu – Loodi – Loopre – Luiga – Lõhavere – Lätkalu – Maalasti – Maltsa – Marjamäe – Marna – Maru – Matapera – Meleski – Metsaküla – Metsküla – Metsla – Moori – Morna – Mudiste – Muksi – Mulgi – Munsi – Muri – Mustapali – Mustivere – Mõnnaste – Mõõnaste – Mäeküla – Mäeküla – Mäeltküla – Mähma – Naistevalla – Navesti – Niguli – Nuutre – Odiste – Oiu – Oorgu – Oti – Otiküla – Paaksima – Paelama – Paenasti – Pahuvere – Paistu – Parika – Peetrimõisa – Penuja – Pikru – Pilistvere – Pinska – Pirmastu – Polli – Pornuse – Porsa – Puiatu – Pulleritsu – Punaküla – Põhjaka – Põlde – Põrga – Päidre – Päigiste – Päraküla – Päri – Pärsi – Pärsti – Pöögle – Raamatu – Raassilla – Raja – Raudna – Rebase – Rebaste – Reegoldi – Ridaküla – Rihkama – Riiassaare – Rimmu – Riuma – Roosilla – Ruudiküla – Räägu – Rääka – Saareküla – Saarepeedi – Saate – Saksaküla – Sammaste – Sandra – Sarja – Saviaugu – Savikoti – Seruküla – Sinialliku – Soe – Soomevere – Sooviku – Sudiste – Suislepa – Sultsi – Supsi – Surva – Suuga – Sürgavere – Taari – Taevere – Tagamõisa – Taganurga – Tarvastu – Tilla – Tinnikuru – Tipu – Tobraselja – Tohvri – Toosi – Tuhalaane – Turva – Tusti – Tõnissaare – Tõnuküla – Tõrreküla – Tällevere – Tänassilma – Tääksi – Tömbi – Uia – Umbsoo – Unakvere – Unametsa – Univere – Uue-Kariste – Uusna – Vabamatsi – Vaibla – Valma – Vana-Kariste – Vanamõisa – Vanausse – Vanaveski – Vana-Võidu – Vanavälja – Vardi – Vardja – Vasara – Vastemõisa – Veelikse – Veisjärve – Venevere – Verilaske – Veskimäe – Vihi – Viisuküla – Vilimeeste – Villa – Vissuvere – Vooru – Võhmassaare – Võistre – Võivaku – Võlli – Väike-Kõpu – Välgita – Väluste – Ämmuste – Ängi – Äriküla – Ülde – Ülemõisa – Ülensi

  • Arussaare õigeusu kirik

  • Suure-Kõpu mõisa peahoone

  • Heimtali mõisa meierei

  • Pärsti mõisa peahoone

  • Õisu järv

  • Viljandi ordulinnuse varemed

AjaluguRedigeeri

 
Eesti haldusjaotus (1925)
 
Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad
  Pikemalt artiklis Viljandimaa

12. aprillil (30. märts vkj) 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega seni Liivimaa kubermangu kuulunud Viljandi maakond liideti autonoomse Eestimaa kubermanguga.

1920. aastal moodustati naabermaakondade aladest uus Valga maakond. 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala, Viljandi maakonnast eraldati Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald.[5]

1922. aastal elas Viljandi maakonnas 64 547 inimest. 1934. aastal oli Viljandi maakonna pindala 4057 km² ja 58 622 elanikku.

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Viljandi maakonnas Heimtali, Kaarli, Kurista, Kärstna, Lähtru, Puiatu, Päri, Pärsti, Riidaja, Rutikvere, Soosaare, Suure-Kõpu, Sürgavere, Uue-Põltsamaa, Uue-Võidu, Uusna, Vana-Põltsamaa, Vana-Tänassilma ja Vana-Võidu vald ning moodustati Holstre, Imavere, Kabala, Karksi, Kõo, Kõpu, Lustivere, Olustvere, Paistu, Pajusi, Põltsamaa, Raudna, Rimmu, Suislepa, Taevere, Tarvastu, Tuhalaane, Tänassilma, Vastemõisa , Viljandi ja Võisiku vald.

1950. aastal likvideeriti maakonnad ja vallad ning moodustati Viljandi rajoon. 1990. aastal taastati Viljandi rajooni piirides Viljandi maakond.

 
Viljandimaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Viljandi maakonda järgmised haldusüksused:[6]

1998. aastal ühines Abja-Paluoja linn Abja vallga ning 1999. aastal ühines Karksi-Nuia linn Karksi vallaga. 2013. aastal ühinesid Pärsti, Paistu, Viiratsi ja Saarepeedi vald Viljandi vallaks. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Viljandi maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Mulgi, Viljandi ja Põhja-Sakala vald. Haldusreformieelsetes piirides säilis Viljandi linn.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 13.06.2021.
  3. ↑ 2007.–2009. libisev keskmine
  4. ↑ "Statistikaameti koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2012. Vaadatud 28. märtsil 2012.
  5. ↑ Wabariigi walitsuse poolt 11. weebruaril 1921 a. wastuwõetud määrus Walga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta. Riigi Teataja, nr 13, 25. veebruar 1921.
  6. ↑ Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viljandi_maakond&oldid=6306973"