Võhma
|
See artikkel on Võhma linnast; teiste samanimeliste kohtade kohta vaata lehekülge Võhma (täpsustus). |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
Võhma on linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Ta asub maakonna põhjapiiril vastu Järvamaad.
| Võhma | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
1,9 km² (2016)[1]  |
| Elanikke |
1274 (1.01.2023)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
9500[3] |
| Koordinaadid | 58° 38′ N, 25° 33′ E |
  | |
 | |
Võhmat läbivad põhja–lõunasuunalised magistraalid: Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Tallinna–Viljandi maantee (Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee).
Ajalugu muuda
Võhma tekkeloost räägitakse legendi – kui kõigevägevam Sakala kõrgustikku voolis, väsis ta väga ära. Et mägede ja orgude tegemisel ülejäänud prahti kuhugi panna polnud, siis võttis ta viimase võhma (jõu) kokku ning virutas mulla ja mättad konnadele sohu küljealuseks. Saigi rabade keskele soosaareke, see tähendab Võhma. Nii püütakse ilmselt ära seletada Võhma tasase reljeefiga ümbrust.
Võhmat on esimest korda mainitud ajalooürikutes aastal 1583 Wechma nime all. Ta kuulus Pilistvere kihelkonna koosseisu.
1887. aastal alustas tegevust Võhma Algkool, praegune Võhma Kool.
Korrapärane raudteeühendus liinil Viljandi–Tallinn algas aastal 1900, jaamahoone avati 1901. Pärast raudtee valmimist kujunes Võhma jaama juurde Võhma küla maadele asula, mis peagi muutus tähtsaks raudteesõlmeks ja töölisasulaks Viljandimaa põhjaosas.
Võhma oli eesrindlik ühistegevuse piirkond. 1908. aastal alustas tegevust Majandusühisus. 06.08.1908 loodi Võhma Vabatahtlik Tuletõrje Ühing. 1912. aasta märtsiks valmis Ühispiimatalitus. 1917. sai valmis kolm aastat kestnud jahuveski ehitus.
15.04.1928 loodi ühisus Võhma Eksporttapamaja. 05.08.1928 paigaldati tapamaja nurgakivi ja maja avati 10.02.1929. Selleks olid aeg ja koht soodsad: Võhma asub raudtee ja kaubateede ristumiskohal, ümbruskonnas oli heal järjel sea- ja veisekasvatus. Sõjaeelsel ajal tegutses linnas Võhma Ühispank, kust käis läbi suur osa Põhja-Viljandimaa põllumajandusettevõtete rahast.
Võhma rahvamaja avati 21.10.1934. 1939. aastaks oli Võhma alevik, mis valdade reformi järel jäi edasi Kõo valla alla, on kiiresti kasvanud. Elanike arv oli tousnud Võhmas juba 800-le. Ja kuna Võhmas asus terve rida elujõulisi tööstust ja asutusi, nagu Eesti Lihaekspordi Võhma Eksporttapamaja, mehaaniline turbatööstus jne., oli Võhmal küllalki eeldusi linnaks saamiseks.[4]
1940 juunis tapamaja natsionaliseeriti nõukogude võimu poolt ja põles sõja ajal maha.
Teises maailmasõjas sai Võhma tugevalt kannatada, hävis hulgaliselt elumaju.
1945. aastal sai Võhma alevi õigused. Algasid toonase alevi taastamistööd.
1972–1975 ehitati Võhmasse uus lihakombinaat, mitu korruselamut, uus koolimaja jpm. 1980. aastatel töötas Võhma Lihakombinaadis üle 800 töötaja, ning Võhma raudteejaamast käis läbi pidevalt loomavaguneid. Võhmast kujunes monofunktsionaalne asula.
1996. aastal Võhma Lihakombinaat pankrotistus, tuues linna suure tööpuuduse. Samal aastal ostis Võhma linnavalitsus Võhma Majandusühisuselt vana kaubamaja esimese korruse, et mahapõlenud kultuurimaja asemele ehitada uus kultuurikeskus. Vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jäi üle 357 000 krooni. See oleks tulnud seaduse järgi tagastada reservfondile, kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajärjel töötuks jäänud inimeste küttevõlgu. Et tol aastal laekus linnaeelarvesse loodetust vähem tulumaksu, ei õnnestunudki seda summat reservfondi tagasi maksta. Riigikontroll avastas selle 1997. aastal. 1998. aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks.
Praeguseks on tööpuudusest üle saadud ja linn elab oma elu edasi. Tööstuse moodustab linnas kolm ettevõtet (Eesti Valguse küünlavabrik, Largo mahlatööstus, saeveski), kus töötab kokku 23 töötajat ja mille käive on 2,7 miljonit eurot aastas. Lisaks Tallinna trükiettevõtte Emerson Ten tootmisüksus Eazzy Digital (üle viie töötaja).
21. oktoobril 2017 moodustati Võhma linna kui haldusüksuse ning Suure-Jaani, Kõo ja Kõpu valla liitumisel Põhja-Sakala vald.[5]
Struktuur ja linnapead muuda
Omavalitsuseks sai Võhma 10. oktoobril 1991, linnaks sai Võhma alev 10. augustil 1993.
Võhma linnapead on olnud:
- Heino Tiidla (1991–1993)
- Enno Plaks (1993–1998)
- Jaak Aab (1998–2003)
- Ants Pärna (2003–2005)
- Avo Põder (2005–2013)
- Anneli Siimussaar (2013–2017)[6]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.01.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Wõhma tahab linnaks, Postimees (1886-1944), nr. 183, 12 juuli 1939
- ↑ "Uudised". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017. Vaadatud 21. novembril 2017.
- ↑ Viljandimaa Omavalitsuste Liit: Maakonna omavalitsused ja juhid alates 1992
Välislingid muuda
 |
Vikisõnastiku artikkel: Võhma |