Eesti Lihaeksport

Eesti Lihaeksport oli Eestis aastatel 19371940 tegutsenud äriühing, mille osanikeks olid mitmesugused põllumajandusühingud ja mis koondas ekspordile suunatud tapamajad Tallinnas, Tartus ja Võhmas üheks äriühinguks. “Eesti Lihaekspordi” majandustegevuses ja juhtorganites olid aktiivsemad Abel Käbin, Artur Tupits, Ott Arundi[1], A. Anderson, I. Voltri jt.

1937. aasta vabariigi valitsuse koosolekul 21. veebruaril määrati Põllutööministri ettepanekul „Eesti Lihaekspordi" esimeheks end. „Uus Eesti" peatoimetaja Artur Tupits. Juhatuse liikmeteks määrati põllutöökoja nõuandetalituse juhataja Abel Käbin ja end. Põllumajandusliku Keskühistu "Estonia" sekretär A. Anderson. Peale juhatuse määrati sama „Eesti Lihaekspordi" nõukogu liikmeteks: seakasvatuse seltsi eriteadlane J. Velitar, Harjumaalt Raiküla põllumees Joh. Võmma, agr. A. Ehrlich, Porkuni valla sekretär ja Väike-Maarja põllumeeste konvendi esimees August Malla, Tartumaalt Mäksa valla põllumees August Ahmann, Laius-Tähkvere valla kohapidaja Otto Kask, Pärnumaa põllumeeste konvendidi esimees Chr. Arro, Võhmast põllumees Jaan Talur ja Järvamaalt Väinjärve vallavanem Aleks. Aas[2].

"Eesti Lihaekspordi", ühing juhtis mainitud kolme tapamaja ja Tallinnas Koplis asuva konservitööstuse tööd, korraldas elusloomade, liha ja lihasaaduste, peamiselt peekoni väljavedu ning sisekaubandust. Paljudes linnades ja asulates paiknevad jaemüügikauplused kandsid Lihatsentraalide nimetust. Tallinnas asusid Estonia Eksporttapamaja Lihatsentraali kauplused: Estonia puiestee 27, Suur-Pärnu maantee 57, Vaksali puiestee 8, Suur-Tartu maantee 52, Suur-Tartu maantee 101, Vabriku tänav 3, Turuplats 1 Nõmmel, Vee tänav 9 Pärnus.

Esimene ühistegelik tapamaja asutati 6. detsembril 1922. aastal Tallinnas Põllumajandusliku Keskühisuse Estonia ettevõttel, kuid suleti 1924. aastal. P.K. "Estonia" piimaäri ja vorstivabrik asusid Tallinnas Jakobsoni tn 4. 1924. aasta teisel poolel alustas tegevust Tallinnas osaühisus Estonia Eksporttapamaja, millesse kaasati ka teisi ühistegelikke ettevõtteid. Estonia Eksporttapamaja juhtimine ja osakute kontrollpakett jäi PK Estonia kätte. 1926. aastal reorganiseeriti osaühisus, ühistuks Estonia Eksporttapamajad. 1928. aastal ehitati veel tapamaja Tapale ja 1929. aastal Võhma Eksporttapamaja. 1931. aastal jagunes aga ühistu kaheks ja Tartusse asutati ühistu Lõuna-Eesti Eksporttapamajad.

1937. aastal ühendati kõik neli eksporttapamaja riigivanem Konstantin Pätsi eriseaduse alusel moodustatud ühistuga “Eesti Lihaeksport”. Sellega koondati ühte kõik tapamajad ja lihaühistud[3].

"Eesti Lihaeksport" natsionaliseeriti 1940. aasta augustis, allutati ENSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadile ja nimetati hiljem ENSV Lihakombinaadiks[4].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. „Eesti Lihaekspordi" direktoriks senine „Lihaekspordi" kaupluste ja eksporttapamajade-vahelise kesklao juhataja Ott Arundi (endise nimega Ottomar Anderson)., Päewaleht, nr. 258, 23 september 1937
  2. Liha- ja munaekspordile määrati uued juhid., Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 21, 22 veebruar 1937
  3. Jaan Leetsar, ÜHISTEGEVUSE ARENG JA PERIOODID EESTIS II vihik Konspektiivne ülevaade. EESTI ÜHISTEGELINE LIIT, Tallinn 1999, lk 38-39
  4. Ühing Eesti Lihaeksport, 1923-1944, The National Archives of Estonia