Toompuiestee
Toompuiestee on tänav Tallinna kesklinnas.
Toompuiestee algab Tõnismäelt, kulgeb kaarjalt piki Toompea läänekülge, läbib Kelmiküla asumi ja lõpeb Balti jaama ees.
Toompuiestee ristub Tõnismäe, Endla tänava, Luise tänava, Wismari tänava, Amandus Adamsoni tänava, Paldiski maantee, Falgi tee, Sügise tänava, Tehnika tänava ja lõpeb Nunne tänava ristmikul Tornide väljaku ääres.
.jpg)
Redigeeri
- Toompuiestee 3 – Kaitsepolitseiameti hoone;
- Toompuiestee 4 – Tallinna Hambapolikliinik, mis asub Tallinna Kaarli kiriku EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudusele kuuluvas hoones;
- Toompuiestee 5 – äri- ja eluhoone
- Toompuiestee 6 – elamu, esimene funktsionalistlik hoone Eestis, arhitekt Herbert Johanson. Ehitismälestis nr 8228.[1]
- Toompuiestee 7 – Eesti Patendiamet
- Toompuiestee 8 – Hirvepargi kunagine väravavahimaja, renoveeritud kohviku/restorani paviljonihoone[2]
- Toompuiestee 9 – eluhoone
- Toompuiestee 10 – Huhni maja, Eesti Puuetega Inimeste Koda hoone. Algselt Toompea lossifoogti ja Tallinna aselinnapea Johannes Huhni elamu. Arhitekt Rudolf von Knüpffer
- Wismari 11 – Villa Jacoby,[3] arhitekt Erich Jacoby
- Falgi park, Wismari, A. Adamsoni tänava ja Toompuiestee vahelisel alal
- Kristjan Raua monument
- Toompuiestee 11A. Arhitektid Voldemar Herkel, Rein-Mihail Heiduk, valmis 1967. aastal. Hoone ehitati ETKVL Tallinna Spordiklubi kooperatiivile „Olümpia“[4].
- Toompuiestee 12 – eluhoone
- Toompuiestee 13 – Toomresidentsid[5]
- Toompuiestee 13/1 ja Toompuiestee 13/2 – eluhooned
- Toompuiestee 16[6] – endine Maalehe toimetuse hoone[7],
- Toompuiestee 17 - asus toitlustusasutus, tänaseks lammutatud
- Toompuiestee 17a // Adamsoni tänav 2 – äri- ja eluhoone. Hoones kus asus kunagi Teedeministeeriumi Maanteede ja Sisemiste Veeteede Valitsus[8] ja ka TPI ühiselamu
- Falgi õu, Toompuiestee 18 juures, avatud vaatega Falgi teele
- Toompuiestee 18 // Falgi tee 6 – 1880. aastal kaupmees Blumwerki tellimisel ehitatud elamu-ärihoone, arhitekt Rudolf von Knüpffer. Falgi maja[9]
- Toompuiestee 19 – Hotel L'Ermitage
- Toompuiestee 20 – elamu-ärihoone
- Toompuiestee 21 // Kevade 3 – 1878. aastal Nikolai Thamm vanema projekti järgi valminud hoone[10]. Ehitismälestis nr 8229[11]
- Toompuiestee 23 // Paldiski maantee 1 – Von Stackelberg Hotel.
- Toompuiestee 24 - RMK külastuskorraldusosakond, Metsamaja
- Toompuiestee 24A - Snelli staadion
- Toompuiestee 26 - Eesti Loodusmuuseumi Zooloogia osakond
- Toompuiestee 27 // Paldiski maantee 4 – Meriton Grand Conference & Spa hotell
- Toompuiestee 29 – äri- ja eluhoone
- Toompuiestee 30 – äri- ja eluhoone
- Toompuiestee 31 – äri- ja eluhoone
- Toompuiestee 33 – eluhoone
- Toompuiestee 33a – Eesti Posti kandekeskus
- Toompuiestee 35 // Tehnika tänav 16d – AS Eesti Raudtee administratiivhoone
- Toompuiestee 37/1 – Go Hotel Shnelli
- Toompuiestee 37 – Balti jaam
GaleriiRedigeeri
Paviljon Hirvepargis, Toompuiestee 8
Toompuiestee 10
Toompuiestee 12
Toompuiestee 16, Maalehe toimetuse hoone
Toompuiestee 17a ja Toompuiestee 19, hotell L'Ermitage
Toompuiestee 19, hotell L'Ermitage
Toompuiestee 21
Toompuiestee 23, Von Stackelberg Hotel
Toompuiestee 27 // Paldiski maantee 4, Meriton Grand Conference & Spa hotell
Toompuiestee 31 ja Toompuiestee 33, Tehnika tänava nurgal
Toompuiestee 35 // Tehnika tänav 16d, AS Eesti Raudtee administratiivhoone
Toompuiestee 37/1, Go Hotel Shnelli
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
AjaluguRedigeeri
_(14578696217).jpg)
Toompuiesteed nimetati algul Kastani promenaadiks (sks Kastanienpromenade). Alles 1882. aastal kinnistus Toompuiestee (Dom-Promenade) nimi. Aastatel 1961–1989 kandis Toompuiestee Juri Gagarini auks Gagarini puiestee nime.
Balti raudtee Balti jaama vaksal avati 1870. aastal (arhitekt Rudolf von Knüpffer), kuid ehitustööd lõppesid alles 1871. 1941. aastal pani taganev Punaarmee jaamahoone põlema, ent hoone taastati 1945. aastal osaliselt. Aastail 1965–1967 ehitati jaamahoone täielikult ümber.
1958. aasta sügisel asus Luise tänav 1 hoonesse Tallinna Kalandustehnikum ning 1962. aastal anti Toompuiestee 3 maja kalandustehnikumi käsutusse.
Hoone Toompuiestee 4 ehitamiseks omandas Tallinna Toompea Kaarli kogudus 1. aprillil 1939 kinnistu, millel asus varem Ado Tõllassepa maja. Uue hoone projekti tegi arhitekt Artur Pärn ja 7. septembril 1939 pandi pidulikult nurgakivi ning maja valmis 1. jaanuaril 1940. Pärast 1940. aasta juunipööret hoone natsionaliseeriti ja baaside lepingu alusel paigutati hoonesse nõukogude sõjaväeasutused. Pärast II maailmasõja algust asus majja Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Tallinna prefektuur ning Eesti julgeolekupolitsei ja SD.
1993 tagastati hoone Toompea Kaarli kogudusele ning hoones alustasid tegevust koguduse laulukoorid, pühapäevakool, noored ja diakooniarühm. Suuremat osa hoonest kasutab Tallinna Hambapolikliinik.[12]
ViitedRedigeeri
- ↑ Elamu Toompuiestee 6, 1929. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Arupärimine 13.06.02 Linnavolikogu istungil
- ↑ Ringkäik eestiaegses Villa Jakobys, IRLi müükipandud peakontoris, Delfi 13. november 2010
- ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 46
- ↑ Toomresidentsid
- ↑ Jaak Juske, Toompuiestee 16 maja ja selle lähiümbruse lugu
- ↑ Hüvasti, kollane maja – pereheitmise aeg on käes, Maaleht, 1. oktoober 2009
- ↑ Jõesuu sillaehitus üle Emajõe, Wiljandi maak, Päewaleht, nr. 99, 17 aprill 1921
- ↑ kodu Toompuiestee 18/Falgi 6
- ↑ Toompuiestee 21. Endise linnavilla restaureerimine. Miljööväärtuslikud hooned
- ↑ Elamu Toompuiestee 21, 19. saj. II pool kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Angela Animägi, Koguduse ajalugu. Koguduse maja rõõmud ja valud, Toompea Kaarli koguduse ajakiri Sulane, (vaadatud 25. august 2011)
