1871

1871. aasta (MDCCCLXXI) oli 19. sajandi 71. aasta.

Sündmused Eestis

1. jaanuar (vkj 20. detsember) – Tallinna Kaarli kirik õnnistati sisse^[1].
4. veebruar (vkj 23. jaanuar) – Saaremaal algas õppetöö Kaarma vallakooliõpetajate seminaris^[1].
10. märts (vkj 26. veebruar) – Balti kubermangudes kaotati rüütlimõisate ainuõigus ehitada veskeid^[1]. Sellele lisaks said mitteaadlikest rüütlimõisa omanikud nüüdsest osa võtta maapäevast ja olla valitud omavalitsustesse^[1]. Viimaste seas oli ka mitmeid eesti talupoegi^[viide?].
12. juuni (vkj 31. mai) – asutati vene õppekeelega Tallinna Aleksandri Gümnaasium^[1].
26. september (vkj 14. september) – asutati Tallinna Diakonisside Selts^[1].
26. november (vkj 14. november) – Estonia seltsis mängiti maha esimene Eesti näitemäng, milleks oli Carl Hermann Petenbergi "Valelik, kes tõtt räägib" ^[1]^[2].
7. detsember (vkj 25. november) – kinnitati Eesti Kirjameeste Seltsi põhikiri^[1].
On teada, et Tallinnas elas selle aasta seisuga 29 000 elanikku, kellest 52% olid eestlased^[1].
...

18. jaanuar – Versailles's kuulutati välja Saksa Riik Preisimaaga ühinenud Saksa väikeriikidest ja selle esimeseks keisriks kuulutati Preisi kuningas Wilhelm I.
18. märts – 28. mai – Pariisi kommuun.
8.-10. oktoober – Chicago suures tulekahjus hävines üle 17 500 hoone ning peavarjuta jäi rohkem kui 100 000 inimest.
29. november – Peterburis avati esimene peredvižnikute näitus.

Pikemalt artiklis Surnud 1871

18. märts – Augustus de Morgan, inglise matemaatik
11. mai – John Herschel, Briti astronoom
12. august – Adam August Otto Paul von Krusenstern, baltisaksa päritolu Vene meresõitja ja polaaruurija.
5. oktoober – Aleksandr Afanasjev, vene muinasjutuuurija
18. oktoober – Charles Babbage, inglise matemaatik. filosoof ja leiutaja

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 143
↑ A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 367