1867
aasta
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1830. aastad |
1840. aastad |
1850. aastad |
1860. aastad
| 1870. aastad
| 1880. aastad
| 1890. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1863 |
1864 |
1865 |
1866 |
1867
| 1868
| 1869
| 1870
| 1871
| ►
| ►►
1867. aasta (MDCCCLXVII) oli 19. sajandi 67. aasta.
Sündmused EestisRedigeeri
- Eriti karm kevad: lumetuiske esineb Tallinna ja Rakvere ümbruses veel 15. mail[1].
- 9. mai (vkj 27. aprill) – Hans Erdell ostis päriseks Roobe mõisa, saades esimeseks eesti talupojast rüütlimõisa omanikuks.
- 13. juuni (vkj 1. juuni) – Venemaa keiser kinnitas keeleedikti, mille kohaselt kõikides Baltimaade riigiasutustes tuli (asjaajamiskeeleks[viide?]) kehtestada vene keel[1]. Edikti ellurakendamisega algul ei kiirustatud[1].
- 29. detsember (vkj 17. detsember) – Tallinna Jaani kiriku, esimese Tallinna eesti kirikuks ehitatud kiriku sisseõnnistamine.
- 29. detsember (vkj 17. detsember) – Tallinnas asutati näljahädaliste abistamiseks Hädaabi Keskkomitee[1].
- Taastati uuesti Iisaku kihelkond Jõhvi ja Alutaguse kihelkonna jagunemisega.
- Baltimaades tehti talupoegadele kohustuslikuks kindlustada hoone tule vastu[2]. Ühtlasi hakati tulekahjudega toime tulemiseks valdades asutama vastastikuse abistamise seltse[2].
- Pariisi maailmanäituselt läks Eestisse kaks kuldauraha: Sindi kalevivabriku toodangu eest ja Tori hobusekasvanduse täkk Vapsikase eest[2].
- Ilmus Lydia Koidula "Emajõe ööbik"[2].
- Tartus lõppes aastast 1812 kehtestatud avaliku teatritegevuse keeld[1].
- Selle aasta karmi kevade tõttu on suur viljaikaldus kogu Eestis.
- Eestis loendati 304 lubjaahju.
Sündmused maailmasRedigeeri
- 1. märts - Nebraska sai USA 37. osariigiks.
- 30. märts - Venemaa müüs oma koloonia Alaska USAle.
- 29. mai - ratifitseeriti Austria-Ungari kompromiss, mis lõi Austria-Ungari kaksikmonarhia, taastades Ungari kuningriigi suveräänsuse, eraldades eristaatusega selle Austria keisririigist.
- 1. juuli – Kanada sai Briti Põhja-Ameerika Aktiga dominiooni õigused.
- 14. juuli – lõhkeainetootja Alfred Nobel demonstreeris esimest korda oma värsket leiutist dünamiiti.
SündinudRedigeeri
- 29. jaanuar – Vicente Blasco Ibáñez, hispaania kirjanik
- 3. veebruar – Tõnis Vilbing ("Filip"), Riigivanema teener
- 2. aprill – Kaarlo Julius Kalpa, soome vaimulik
- 4. juuni – Carl Gustaf Emil Mannerheim, Soome sõjaväelane ja riigimees
- 19. juuni – Gustav Boesberg, eesti raskejõustiklane
- 29. juuli – Berthold Oppenheim, rabi
- 13. september – Hans Lohk, Eesti diplomaat
- 7. november – Marie Curie, Poola/Prantsuse füüsik ja keemik
- 19. november – Juhan Mei, eesti merendustegelane ja hüdrograaf
- 1. detsember – Ignacy Mościcki, Poola president
SurnudRedigeeri
- 19. juuni – Maximilian, Mehhiko keiser
- 28. juuni – Friedrich Günther, Schwarzburg-Rudolstadti vürst
- 25. august – Michael Faraday, inglise füüsik ja keemik
- 31. august – Charles Baudelaire, prantsuse luuletaja
- 23. oktoober – Franz Bopp, Saksa keeleteadlane