1867

Sisukord

1867. aasta (MDCCCLXVII) oli 19. sajandi 67. aasta.

Eriti karm kevad: lumetuiske esineb Tallinna ja Rakvere ümbruses veel 15. mail^[1].
9. mai (vkj 27. aprill) – Hans Erdell ostis päriseks Roobe mõisa, saades esimeseks eesti talupojast rüütlimõisa omanikuks.
13. juuni (vkj 1. juuni) – Venemaa keiser kinnitas keeleedikti, mille kohaselt kõikides Baltimaade riigiasutustes tuli (asjaajamiskeeleks^[viide?]) kehtestada vene keel^[1]. Edikti ellurakendamisega algul ei kiirustatud^[1].
29. detsember (vkj 17. detsember) – Tallinna Jaani kiriku, esimese Tallinna eesti kirikuks ehitatud kiriku sisseõnnistamine.
29. detsember (vkj 17. detsember) – Tallinnas asutati näljahädaliste abistamiseks Hädaabi Keskkomitee^[1].

Taastati uuesti Iisaku kihelkond Jõhvi ja Alutaguse kihelkonna jagunemisega.
Baltimaades tehti talupoegadele kohustuslikuks kindlustada hoone tule vastu^[2]. Ühtlasi hakati tulekahjudega toime tulemiseks valdades asutama vastastikuse abistamise seltse^[2].
Pariisi maailmanäituselt läks Eestisse kaks kuldauraha: Sindi kalevivabriku toodangu eest ja Tori hobusekasvanduse täkk Vapsikase eest^[2].
Ilmus Lydia Koidula "Emajõe ööbik"^[2].
Tartus lõppes aastast 1812 kehtestatud avaliku teatritegevuse keeld^[1].
Selle aasta karmi kevade tõttu on suur viljaikaldus kogu Eestis.
...

1. märts - Nebraska sai USA 37. osariigiks.
30. märts - Venemaa müüs oma koloonia Alaska USAle.
29. mai - ratifitseeriti Austria-Ungari kompromiss, mis lõi Austria-Ungari kaksikmonarhia, taastades Ungari kuningriigi suveräänsuse, eraldades eristaatusega selle Austria keisririigist.
1. juuli – Kanada sai Briti Põhja-Ameerika Aktiga dominiooni õigused.
14. juuli – lõhkeainetootja Alfred Nobel demonstreeris esimest korda oma värsket leiutist dünamiiti.

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 139
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 140