Margaret Brown

Ameerika aktivist ja filantroop

Margaret Brown (neiupõlvenimega Tobin; 18. juuli 1867, Hannibal Missouri osariik26. oktoober 1932, New York New Yorgi osariik) oli Ameerika Ühendriikide üks tuntumaid seltskonnadaame, uusrikkaid ja filantroope. Eluajal kutsuti teda hüüdnimega Maggie, hiljem postuumselt Molly.

Margaret Brown
Margaret Brown, 3qtr view, with chair.jpg
Margaret Brown 1909. aastal
Sündinud 18. juuli 1867
Surnud 26. oktoober 1932 (vanus 65)

TaustRedigeeri

Ta pärines Metsiku Lääne vaesest iiri immigrantide perest ning sai Kullatud ajastul kaevandusärimehe J. J. Browniga abielludes kiiresti rikkaks ja omandas mõjuka ühiskondliku positsiooni. Nad kolisid Colorado osariigi pealinna Denverisse, kus Brownist sai kohaliku naisteklubi eriõigustega liige. Samuti õppis ta prantsuse, itaalia, saksa ja vene keelt, eriti tekkis tal sümpaatia prantsuse kultuuri vastu. Pärast lahutust 1909. aastal oli tal võimalus reisida nii Euroopasse kui ka Egiptusesse, tegeleda naisaktivistina ühiskondlikult kasuliku töö ja filantroopiaga, korraldada rahakogumiskampaaniaid ja hilisemas eas ka näidelda. Lahutuse aastal kandideeris ta esimese naisena senaatoriks, kuid edutult, sest naistel ei olnud Ameerika Ühendriikides tol ajal veel valimisõigust.

Titanicu huku üleelamineRedigeeri

 
Päästepaat nr 6, milles istub Margaret Brown (pildistajaks oli Carpathia reisija)

1912. aasta 15. aprilli öösel pääses ta ookeaniliiniauriku Titanic laevahukust. Atlandi-ülese merereisiga Suurbritanniast New Yorki liitus ta Prantsusmaa vahepeatuses Cherbourgi sadamas. Pariisist saabus ta erirongiga sadamakohta 10. aprillil, kus pärast päikeseloojangut aidati koos pagasiga tenderaurikult Nomadic Titanicu pardale. Ta oli üks viimaseid laevasõidule pileti ostnud inimesi, tema esimese klassi pilet PC 17610 oli ostetud 9. aprillil ning maksis tollase valuuta eest £27 14s 5d. Kuna ta oli nn new money, siis kõigile kõrgklassi reisijatele laeva I klassis ta ei meeldinud. Margaret oli üks neist, kes veenis ja aitas inimesi päästepaatidesse, jõudes ise päästepaati nr 6. Ta oli abiks aerutamisel ning olevat paadi varustusülemalt Robert Hichensilt nõudnud õnnetuspaigale naasmist ja uppujatele appi minemist (viimase kohta küll täpsemad andmed puuduvad).

Esimene maailmasõdaRedigeeri

1914. aastal proovis teist korda Ameerika Ühendriikide Senatisse kandideerida, kuid katkestas oma kampaania sõja tõttu. Esimese maailmasõja ajal juhatas Prantsusmaal ühingut American Committee for Devastated France, mis aitas taastada rindejoonetaguseid alasid ning kandis hoolt haavata saanud prantsuse ja ameerika sõdurite eest. Heategevuse eest sai ta kohalikult valitsuselt kõrgeima teenetemärgi – Auleegioni ordeni (Légion d'Honneur).

Hilisem eluRedigeeri

Margaret Brown suri une pealt suure depressiooni ajal ainult naistele mõeldud Manhattani hotellis Barbizon, kus oli aastaid elanud. Surres oli ta 65-aastane. Ta on maetud oma endise abikaasa kõrvale Long Islandi saarel asuvale Holy Roodi kalmistul Westbury külas Nassau maakonnas. Nii tema lapsepõlvekodus Hannibalis kui ka Denveri linnas asuvad talle pühendatud majamuuseumid.[1]

PortreteerimineRedigeeri

 
Margaret Brown aastal 1915

Tema eluloost valmis 1964. aastal muusikalfilm "Uppumatu Molly Brown" ("The Unsinkable Molly Brown"), mis põhineb neli aastat varem etendunud samanimelisel Broadway lavastusel.[2]

Teda portreteerinud näitlejadRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli John Tobin, ema Laura Collins, lapsed Helen Benzinger ja Lawrence Brown.

ViitedRedigeeri

  1. The State Historical Society of Missouri. "Margaret “Molly” Tobin Brown".
  2. Encyclopedia Titanica. "Mrs Margaret Brown (Molly Brown) (née Tobin)".

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri