Ava peamenüü
2-sendine Kanada postmark 1898. aasta jõuluajast, mis tutvustab Victoria krooni alla kuuluvat Briti impeeriumi kaarti koos märkusega: “Meie impeerium on ulatuslikum kui eales varem”.

Dominioon oli osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik (enamasti emamaa Suurbritannia endine koloonia).

Kanada kasutas dominiooniõigust aastast 1867, Austraalia aastast 1901 ja Uus-Meremaa aastast 1907.[1]

Suurbritannia tunnistas 1923. aastal dominioonide õigust iseseisvale välispoliitikale.[2] Aastal 1926 lisandus sellele Balfouri deklaratsioon, millega kuulutati dominioonid Ühendkuningriigiga staatuselt võrdseteks autonoomseteks riikideks, kuigi säilis Briti impeeriumi koosseis.[3] See deklaratsioon sai seadusliku aluse Westminsteri statuudiga aastal 1931, kuigi spetsiifiliselt viidati juba Briti Rahvaste Ühendusele.[4][5] Dominioonide parlamendid muutusid Briti seadusandlikust kontrollist sõltumatuks ning võisid tühistada Briti seadused. Samuti ei saanud Suurbritannia parlament vastu võtta seadusi nende heakskiiduta.[6] Teise maailmasõja vallandudes 1939. aastal kuulutasid dominioonid sõdu sõltumatuse alusel.[7]

Dominioonidel olid oma parlament, valitsus ja kohtusüsteem.

Sisukord

DominioonidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

ViitedRedigeeri