Suurbritannia

(Ümber suunatud leheküljelt Ühendkuningriik)
 See artikkel räägib Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist; Suurbritannia saare kohta vaata artiklit Suurbritannia saar; Inglismaast, Šotimaast ja Walesist koosneva piirkonna kohta vaata artiklit Suurbritannia (piirkond); varasema kuningriigi kohta vaata artiklit Suurbritannia kuningriik.

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast. Riik asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ja hulgal väiksematel saartel Euraasia mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Riigi ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik


  • inglise United Kingdom of Great Britain
    and Northern Ireland
  • gaeli Rìoghachd Aonaichte na Breatainne Mòire
    is Èireann a Tuath
  • iiri Ríocht Aontaithe na Breataine Móire agus Thuaisceart Éireann
  • korni Rywvaneth Unys Breten Veur
    ha Kledhbarth Iwerdhon
  • kõmri Teyrnas Unedig Prydain Fawr
    a Gogledd Iwerddon
  • šoti Unitit Kinrick o Great Breetain
    an Northren Irland
Suurbritannia asendikaart
Riigihümn God Save the King
Pealinn London
Pindala 242 495 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Riigikeel puudub (de facto inglise keel)
Ametlikud keeled inglise ning piirkonniti korni, iiri, šoti, gaeli ja kõmri
Rahvaarv 67 326 569 (2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 277,6 in/km²
Kuningas Charles III
Peaminister Keir Starmer
Iseseisvus 1. mai 1707
SKT 2622,434 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 39 953 $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Suurbritannia naelsterling (GBP)
Ajavöönd maailmaaeg 0
Tippdomeen .uk
ROK-i kood GBR
Telefonikood 44

2017. aasta seisuga oli Suurbritannia hinnanguline elanike arv 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 2022. aastast kuningas Charles III.

Briti saarte põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaid keldi keeli. Tänapäeval on keldi keeltest kogu riigis de jure tunnustatud ainult kõmri keel. Suurbritannia de facto riigikeel on germaani keelte hulka kuuluv inglise keel.

Riigi tavanimi eesti keeles on Suurbritannia. Ametlikes tekstides peetakse sobivaks kasutada ka lühinime Ühendkuningriik[5] (lühend ÜK), mis vastab sõna-sõnalt inglise keeles kasutatavale tavanimele United Kingdom (UK). Suurbritannia ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ingl United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland).

Suurbritannia kitsamas mõttes hõlmab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi osa, mille põhiosa jääb Suurbritannia saarele. Need on Inglismaa, Šotimaa ja Wales.

Mõnikord kasutatakse nüüdse riigi nimena ka nime Inglismaa, kuigi Inglismaa ei ole tänapäeval omaette riik, vaid üks Suurbritannia ajaloolisi osi. Sellist nimekasutust peetakse mööndavaks mitteametlikes tekstides.[5][6]

Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Šotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks Suurbritannia kuningas. Lepingus "Treaty of Union" (1706) ja seaduses "Act of Union" (1707), mille põhjal Inglismaa ja Šotimaa ühendati, anti uuele ülesaarelisele riigile nimeks Suurbritannia (Great Britain). Samades dokumentides esineb ka sõnaühend United Kingdom ('ühendkuningriik'), kuid seda peetakse pigem kirjelduseks. Seetõttu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel 17071800 eksisteerinud riigi kohta nime Kingdom of Great Britain ('Suurbritannia Kuningriik').[viide?]

1801. aastal ühines see kuningriik uue seaduse "Act of Union" põhjal Iirimaa Kuningriigiga, mida Suurbritannia monarh juba valitses. Uut kuningriiki nimetati sellest ajast Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks (United Kingdom of Great Britain and Ireland).

1922. aastal said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vaba Riigi dominiooni õigustes; ülejäänud krahvkonnad (Põhja-Iirimaa) jäid Suurbritannia koosseisu. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.

Haldusjaotus

muuda
 WalesPõhja-IirimaaInglismaaŠotimaa
Suurbritannia maad (lingitud)

Suurbritannia jaguneb neljaks ajalooliseks osaks: Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa.

Maa Pindala
(km²)
Rahvaarv
(2010,
arvestuslik)
Pealinn
Inglismaa 130 395 51,6 miljonit London
Šotimaa 78 772 5,2 miljonit Edinburgh
Wales 20 779 3,0 miljonit Cardiff
Põhja-Iirimaa 13 843 1,8 miljonit Belfast
Suurbritannia 243 789 62,1 miljonit London

Rahvastik

muuda
 
Suurbritannia rahvastikupüramiid

Rahvaloendused toimuvad Suurbritannias iga 10 aasta järel. Viimane rahvaloendus leidis aset 2001. aastal ja selle järgi elas Suurbritannias 58 789 194 inimest. CIA järgi oli Suurbritannia 2010. aasta rahvaarv hinnanguliselt 62 348 447 inimest.[7]

90% rahvastikust elab linnades.[7]

Suurbritannia elanike oodatav keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Sündimuskordaja on 12,34 promilli ja suremuskordaja 9,33 promilli.[7]

2007. aasta andmete järgi on AIDSi nakatunud 77 000 inimest.[7]

2021. aasta loenduse andmetel on vähem kui pooled Inglismaa ja Walesi elanikud kristlased.[8]


Linnad

muuda
 
London
 
Birmingham
Suurbritannia suurimad linnad
Koht Linn Elanike arv
(2001)
1 London 7 172 091
2 Birmingham 970 892
3 Glasgow 629 501
4 Liverpool 469 017
5 Leeds 443 247
6 Sheffield 439 866
7 Edinburgh 430 082
8 Bristol 420 556
9 Manchester 394 269
10 Leicester 330 574

Majandus

muuda

Suurbritannias on maailma suuruselt kuues majandus ning Euroopas Saksamaa ja Prantsusmaa järel kolmas.

Suurbritannias oli töötus 2010. aasta andmete järgi 7,9%.[7]

Inflatsioonitase oli 2010. aastal 3,3%.

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[7]
Sektor SKT osakaal
(2009)
Tööjõu osakaal
(2006)
Põllumajandus 0,9% 1,4%
Tööstus 22,1% 18,2%
Teenindus 77,1% 80,4%

Väliskaubandus

muuda

Suurbritannia suurimad ekspordiartiklid on tööstuskaubad, kütused, kemikaalid, toit, joogid ja tubakas. Suurbritannia tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 14,71%, Saksamaa 11,06%, Prantsusmaa 8%, Holland 7,79%, Iirimaa 6,89%, Belgia 4,65% ja Hispaania 4% (2009).[7]

Suurbritannia suurimad impordiartiklid on tööstuskaubad, masinad, kütused ja toidukaubad. Suurbritannia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 12,87%, Ameerika Ühendriigid 9,74%, Hiina 8,88%, Holland 6,94%, Prantsusmaa 6,64%, Belgia 4,86%, Norra 4,84%, Iirimaa 4,01% ja Itaalia 3,99% (2009).[7]

Transport

muuda
 
Londoni Heathrow' lennujaam

Suurbritannias on 505 lennujaama, millest 306 hoovõturajad asfalteeritud. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m, on üheksa. Helikopterite maandumisväljakuid on 11.[7] Suurbritannia suurim lennujaam on Londoni Heathrow' lennujaam, mis 2009. aastal teenindas 66 036 957 reisijat. Rahvusvaheliste reisijate arvu poolest on Heathrow lennujaam maailma suurim. Suurbritannia rahvuslik lennufirma on British Airways, reisijate arvult suurim on easyJet.

Suurbritannias on 16 454 km pikkune raudteevõrk. Suurbritannia teedevõrk on 394 428 km pikk.[7]

Ajalugu

muuda

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik otsustas rahvahääletusega astuda ühepoolselt välja Euroopa Liidust. Väljaastumine jõustus 31. jaanuaril 2020. Üleminekuperiood kehtis 2020. aasta lõpuni. Lahkumist nimetatakse kõnekeeles Brexitiks.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. https://unstats.un.org/unsd/demographic/products/dyb/dyb2012/Table03.pdf
  2. https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL?locations=GB, vaadatud 30.12.2022.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
  4. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  5. 5,0 5,1 ÕS 2018
  6. Mõned autorid (näiteks Lauri Vahtre) kasutavad teadlikult Suurbritannia kohta nime Inglismaa. Inglismaaks on riiki nimetatud ka näiteks raamatus "XIX olümpiamängud: Mexico 1968" (Tallinn 1970).
  7. 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 The World Factbook. CIA, vaadatud 23.01.2011.
  8. Tue 29 Nov 2022 13.07 GMT, Robert Booth, Pamela Duncan, Carmen Aguilar García, England and Wales now minority Christian countries, census reveals, theguardian.com, Data shows Leicester and Birmingham have become UK’s first ‘minority majority’ cities in new age of ‘super-diversity’