AIDS

Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom
	syndroma immunodefectus acquisiti
	Punane lint sümboliseerib solidaarsust HIV-positiivsete inimestega.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10	BB.24
RHK-9	042
DiseasesDB	5938
MedlinePlus	000594
eMedicine	emerg/253
MeSH	D000163

AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.

HIVi/AIDSi surmade arv riigiti (2012)

██ 0

██ 1-4

██ 5-12

██ 13-34

██ 35-61

██ 62-134

██ 135-215

██ 216-458

██ 459-1,402

██ 1,403-5828

NimetusRedigeeri

AIDS on lühend ingliskeelsest nimetusest acquired immune deficiency syndrome või acquired immunodeficiency syndrome.

Lühend AIDS võeti terminina kasutusele 1982. aastal.

Kaasuvad haiguslikud seisundidRedigeeri

Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.

Vähiseisundite tekke põhjused pole seni selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HIV-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esilekutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.

Oportunistlikud mükoosidRedigeeri

AIDS-i haigetel esinevad sageli oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas (põhjustateks Candida sp.), dermatofütoosid (Trichophyton'i liigid, Epidermopythin floccosum), pneumotsüstis-pneumoonia (Pneumocystis jiroveci), kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (Cryptococcus neoformans), süsteemne histoplasmoos (Histoplasma capsulatum), mikrosporidioos (Enterocytozoon bieneusi), kopsuaspergilloos (Aspergillus fumigatus) jt.^[1]

AjaluguRedigeeri

HI-viiruse erinevad tüved on primaatidelt inimestele kandunud vähemalt 13 korda. Üle maailma on neist suutnud levida vaid üks – HIV-1 M. Selle laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel Belgia Kongos. Pärast maa iseseisvumist 1960. aastal (Kongo Demokraatlik Vabariik) ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatumisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja HI-viirus isoleeriti 1983. aastal.^[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

↑ Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008
↑ "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014

VälislingidRedigeeri

[1] Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008

[2] "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014

[1]

[2]