Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; rahaühiku kohta vaata artiklit Sair (rahaühik)

Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga.

Kongo Demokraatlik Vabariik


prantsuse République démocratique du Congo
Kongo Demokraatliku Vabariigi lipp Kongo Demokraatliku Vabariigi vapp
Kongo Demokraatliku Vabariigi lipp Kongo Demokraatliku Vabariigi vapp
Kongo Demokraatliku Vabariigi asendikaart
Riigihümn Debout Kongolaise
Pealinn Kinshasa
Pindala 2 345 410 km²
Riigikeel prantsuse
Rahvaarv 86 790 567 (2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 37 in/km²
President Félix Tshisekedi
Peaminister Sylvestre Ilunga
Iseseisvus 30. juuni 1960
SKT 42,74 mld $ (2004)
SKT elaniku kohta 700 $ (2004)
Rahaühik frank (CDF)
Ajavöönd maailmaaeg +1 kuni +2
Tippdomeen .cd
ROK-i kood COD
Telefonikood 243

Sisukord

Asend, piirid ja suurusRedigeeri

Kongo DV paikneb Kesk-Aafrikas. Kolmandik maast on põhja pool ekvaatorit.

Riik piirneb Kesk-Aafrika Vabariigi (piiri pikkus 1577 km) ja Lõuna-Sudaaniga (628 km) põhjas, Uganda (765 km), Rwanda (217 km), Burundi ja Tansaaniaga (473 km) idas, Sambia (1930 km) ja Angolaga lõunas ning Kongo Vabariigiga (2410 km) läänes.

Riigil on 37 km rannikuriba Atlandi ookeani ääres Angoola ja Kongo Vabariigi vahel. Merepiiriga riikidest on lühem rannajoon ainult Bosnial ja Hertsegoviinal (23 km).

Kongo DV pindala on 2 344 858 km², maapindala 2 267 048 km², veepindala 77 810 km²[2]. See on Alžeeria järel pindalalt teine riik Aafrikas, maailma maade seas on see pindalalt 12. kohal. Endisest metropolist Belgiast on see 76,9 korda suurem ja Saksamaast 6,6 korda suurem.

Rahvaarv on 2018. aasta juuli hinnangu järgi 85 281 024[2]. Rahvaarvult on Kongo DV Aafrika riikide seas neljas.

LoodusRedigeeri

PinnamoodRedigeeri

 
Ruwenzori massiivi Margherita mäetipp, mis on liustikuga kaetud; Kongo DV ja Uganda kõrgeim mäetipp
 
Pidevalt podisev laavajärv Virunga vulkaanirühma kuuluva Nyiragongo vulkaani kraatris. See laavajärv on umbes 200 m läbimõõduga maailma suurim. Selle viimane üleujutus oli 2010. aastal

Kongo DV hõlmab suurema osa Kongo nõost; umbes 60% maast (kesk- ja lääneosa) paikneb 300–400 m kõrguses Kongo nõo madalamas osas (vastab Kongo sünekliisile).

Kongo nõgu on igast küljest ümbritsetud 500–1000 m kõrguste mäeahelikega. Nõo maastik tõuseb amfiteatrikujuliselt astangute ja astangukujuliste platoodena, mis on 400 kuni 1300 m kõrgusel.

Kongo nõost lõunas on Shaba platoo ehk Shaba mägismaa ehk Katanga platoo ja Lunda lavamaa ehk Lunda platoost, mis on Lunda-Katanga platoo osad.

Riigi lõuna- ja idaosas tõusevad mäeahelikud kõrgmäestikeks, mille seas on Kesk-Aafrika lavamaa ja Virunga vulkaanirühm (sealhulgas Nyiragongo vulkaan) idas. Need ulatuvad kuni 4500 m kõrguseni merepinnast. Kõrgeim mäetipp on Ngaliema mäe ehk Stanley mäe Margherita mäetipp ehk Marguerite'i mäetipp Ruwenzori mäestikus (Ruwenzori massiivis) Uganda piiril (5109 m).

Riigi põhjaservas on soklitasandikud (600–900 m) saarmägedega, mis moodustavad Asande kerkeala lõunanõlva.

Kongo DV kirdeosas on osa Lõuna-Guinea kõrgustikust, mis eraldab Kongo nõgu Zaire rannikumadalikust.

Lõunas on Manika platoo ja Kundelungu platoo (Kundelungu mäed).

Kagus ja idas on lamedatipulised Mitumba mäed (kuni 3305 m).

VeestikRedigeeri

Suurim ja pikim jõgi, mis läbi Kongo DV voolab, on 4374 km pikkune Kongo jõgi, mis on Niiluse järel Aafrika pikkuselt teine jõgi. Selle vooluhulk on 39 160 m³/s, mille järgi see on Aafrika suurim jõgi ja suuruselt teine jõgi maailmas. Kongo jõe lähe on riigi lõunaosas Mitumba mägedes ning ta voolab umbes 1000 km põhja poolde, kust ta käändub lääneedelasse. Seal on ka sisedelta. Edasi moodustab ta Kongo DV ja Kongo Vabariigi piiri, kuni suubub Atlandi ookeani. Kongo jõkke suubub arvukalt jõgesid. Neist lisajõgedest kaugelt suurim (vooluhulk 9873 m³/s) on Angolast tulev Kasai jõgi, millel on samuti palju lisajõgesid ja mis lähtub mägedest lõunas. Sama kehtib Lomami jõe kohta, mille lätteala on endises Katanga provintsis. Kongo jõe suurim põhja poolt tulev lisajõgi on Oubangui jõgi, mis moodustab peaaegu kogu oma ulatuses Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo DV piiri.

37 km pikkune rannik põhja pool Kongo jõe suuet on riigi ainus väljapääs Atlandi ookeanile.

ElustikRedigeeri

Kongo nõos on troopilised vihmametsad.

Taimestik ja loomastik on väga rikkalik.

LoodusvaradRedigeeri

Riigis on rikkalikult maavarasid, kuid kodusõdade tõttu on need halvasti kasutatud. Kõrgmägedes on näiteks vaske ja uraani.

RahvastikRedigeeri

Etniline koosseisRedigeeri

Kongo DV-s elab üle 250 etnilise rühma, millest ükski ei ole ülekaalus. Need on peamiselt bantud, on ka hamiidid ja sanid. Suuremad rühmad on lubad 18%, kongod 16,1%, mongod 13,5%, ruandad 10,3%, asanded 6,1%, bangid ja ngaled 5,8%.

ReligioonRedigeeri

94% elanikest on kristlased, peamiselt roomakatoliiklased (55%).

 
Kongo Demokraatlik Vabariik

RahvatervisRedigeeri

Ebola viirushaiguse epideemiadRedigeeri

  Pikemalt artiklis 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia
Ebola viirushaiguse epideemiad Kongo DV-s
Aasta Viiruse liik Haigestunud Surnud Surmavusmäär
1976 EBOV 318 280 88%
1977 EBOV 1 1 100%
1995 EBOV (levis haiglanakkusena[3]) 315 254 81%
2007 EBOV 264 187 71%
2008 EBOV 32 14 44%
2012 BEBOV 57 29 51%
2014 ZEBOV?

26. augustil 2014 teatas Kongo Demokraatliku Vabariigi Tervishoiuministeerium WHO-d Ebola viirushaiguse puhangust Ekvaatori provintsis.[4]

15. oktoobri 2014 seisuga on Kongo DV-s Ebola viirushaigusse nakatunud 68 ja surnud 49 inimest, laboratoorselt on kinnituse saanud kokku 38 haigusjuhtu.[5]

Käimasoleva Ebola viirushaiguse epideemia põhjustajaks võib-olla teistsugune viirusetüvi (Congolese strain).[6][7]

RiikRedigeeri

HaldusjaotusRedigeeri

 
Kongo DV provintsid
  Pikemalt artiklis Kongo Demokraatliku Vabariigi provintsid

Kongo Demokraatlik Vabariik on jagatud 25 provintsiks ja üheks keskalluvusega linnaks ehk pealinna-alaks. Kuni 2015. aastani oli riik jaotatud 10 provintsiks ja üheks pealinna-alaks.

MajandusRedigeeri

Kuigi riigil on ühed Aafrika suurimad maavarade varud, on Kongo DV üks maailma vaesemaid riike. Selle põhjuseks on Mobutu oskamatu majanduspoliitika ja raha kokkuajamine, halb majandamine, korruptsioon ja aastakümnetepikkused relvakokkupõrked. 1990. aastate alguses kukkus majandus kokku. Riigis valitses hüperinflatsioon (1994. aastal 7400%), välisvõlg tõusis rohkem kui 10 miljardi euroni.

2/3 elanikest on hõivatud põllumajanduses. Kodusõdade tõttu on põllumajandus vähem arenenud, kui looduslikud tingimused võimaldaksid.

Maailmapanga iga-aastase "Doing Businessi" raporti kohaselt on Kongo DV halvim riik äri alustamiseks.

Peamised kaubanduspartnerid on Hiina, Belgia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tšiili, USA, Saksamaa ja India.

AjaluguRedigeeri

Vanimad inimasustuse jäljed ulatuvad 80 000 taha.

Esimesed eurooplased saabusid 15. sajandi lõpus. Kongo alal asunud Kongo kuningriik tegeles aktiivse orjakaubandusega portugallastega. Kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena Henry Morton Stanley.

Alates 1877. aastast oli maa allutatud otsesel Belgia kuningale Léopold II-le. Berliini konverentsil 1885. aastal tunnistati Kongo tema eraomandiks (Kongo Vaba Riik). Tema valitsuse all toimus Kongos genotsiid, mille käigus tapeti 3–10 miljonit inimest.

1908. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda haldusse ja Kongost sai Belgia asumaa.

1960. aastal sai Kongo iseseisvaks. 24. novembril 1965 tegi Mobutu Sese Seko eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat.

Aastatel 1996–2003 laastas riiki kaks kodusõda, millesse oli kaasatud ka mitu naaberriiki. 1996. aastal puhkenud Esimese Kongo sõja tagajärjel sai võimule pikaaegne opositsiooniliider Laurent-Désiré Kabila. Pikaaegne president Mobutu oli sunnitud 17. mail 1997 põgenema Togosse.

16. jaanuaril 2001 tehti Laurent Kabilale atentaat, mille tagajärjel ta kaks päeva hiljem suri. Uueks presidendiks sai tema poeg Joseph Kabila.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. United Nations Department of Economic and Social Affairs
  2. 2,0 2,1 CIA Factbook
  3. J. J. Muyembe-Tamfum, M. Kipasa, C. Kiyungu ja R. Colebunders, Ebola Outbreak in Kikwit, Democratic Republic of the Congo: Discovery and Control Measures, J Infect Dis. (1999) 179 (Supplement 1): S259-S262.doi: 10.1086/514302, veebiversioon (vaadatud 20.10.2014) (inglise keeles)
  4. WHO. "Ebola virus disease – Democratic Republic of Congo". Disease Outbreak News, 26. august 2014. Vaadatud 28.08.2014. Inglise.
  5. CDC. "Ebola in Democratic Republic of the Congo". Travelers' Health, 15. oktoober 2014. Vaadatud 20.10.2014. Inglise.
  6. OLIVER LANE. "SECOND STRAIN OF EBOLA IDENTIFIED IN THE CONGO: MORTALITY RATE AT 71 PERCENT". Breitbart, 16. oktoober 2014. Vaadatud 20.10.2014. Inglise.
  7. APF. "DR Congo confirms first Ebola cases in 'new strain' of killer virus". The Telegraph, 25. august 2014. Vaadatud 20.10.2014. Inglise.

VälislingidRedigeeri