Surmavusmäär

Surmavusmäär ehk letaalsus ehk surmavuskordaja ehk letaalsuskordaja ehk letaalsusrisk ehk fataalsuskordaja (inglise keeles "case fatality rate" ehk "CFR") on koefitsient, millega väljendatakse näiteks surmaga lõppenud haigusjuhtude arvu haigestunute arvu suhtes protsentides. Surmavusmäära arvutatakse eelkõige selliste haiguste puhul millel on suhteliselt kiire ja teadaoleva ajaga kulg, nt. viirusnakkused.

Surmavusmäär leitakse teadaolevate haigusse surnud patsientide arvu jagamisel teadaolevate haigestunute arvuga ja väljendatakse protsentides.

Ei tasu sassi ajada suremusega, millega väljendatakse surmajuhtude suhtelist hulka rahvastikus, ega ka haigestumusega, millega väljendatakse haigusjuhtude suhtelist hulka rahvastikus.

MeditsiinisRedigeeri

Meditsiinis võidakse terminiga "letaalsus" väljendada mingi kindla vigastuse, näiteks rindkeretrauma saanud ning sellesse surnud inimeste suhet. Näiteks rindkeretrauma letaalsuseks märgitakse kirjanduses 62% ja penetreeriva südamevigastuse letaalsuseks 88%.[1]

EpidemioloogiasRedigeeri

Epidemioloogias võidakse terminiga "surmavusmäär" väljendada teatud kindla haiguse, näiteks Ebola viirushaiguse diagnoosi saanud ning seejärel tervenenute arvu ja surnud patsientide arvu suhet. WHO andmetel on Ebola viirushaiguse surmavusmääraks umbes 50%.[2]

NäidisarvutusRedigeeri

Eeldame, et 100 inimese suuruses grupis suri 9 inimest ühte kindlasse haigusesse. See tähendab, et selle saja inimese hulgast suri 9 ja tervenes 91.

 

Surmavusmäär oleks sellisel juhul 9%. Kui surmavusmäära arvutamise ajal pole mingid juhtumid veel lõpuni kulgenud ehk patsient ei ole tervenenud ega surnud, siis võib tekkida tulemuses kallutatus ja surmavusmäär on alahinnatud.

VälislingidRedigeeri

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Case fatality rate seisuga 14.08.2014.

  1. Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas. "Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat". 2014. Vaadatud 28.04.2020.
  2. WHO. "Ebola Virus Disease". 19.04.2020. Vaadatud 28.04.2020.