Liverpool

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Inglismaa linnast; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit Liverpool FC; Kanada koha kohta vaata artiklit Liverpool (Nova Scotia).

Liverpool on linn ja linnkrahvkonna linnaosa Suurbritannias Loode-Inglismaal Merseyside'is. Selle rahvaarv 2019. aastal oli ligikaudu 498 042, olles seega kümnes suurim Inglise ringkond rahvaarvu poolest. Liverpooli suurlinnapiirkond, rahvaarvuga 2,24 miljonit, on viies suurim Suurbritannias.

Liverpool

inglise Liverpool
Liverpool-Montage.jpg

Pindala: 111,8 km²
Elanikke: 513 441 (2016) Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 53° 24′ N, 3° 0′ W
Liverpool UK locator map.svg
Liverpooli asend Merseyside'is

Liverpool asub Mersey jõe suudme idakaldal ja ajalooliselt asus West Derby sadakonnas ja Lancashire'i krahvkonnas. Linn sai aleviõigused 1207. aastal, linnaõigused 1880. aastal, ja Lancashire'ist iseseisvaks krahvkond-linnaks 1889. aastal. Linna staatust suursadamana kiirendas tööstusrevolutsioon. Üldkaupade, söe ja puuvillaga kauplemise kõrval toimus linnas ka orjakaubandus. 19. sajandil lahkusid Liverpooli kaudu paljud Inglise ja Iiri emigrandid Põhja-Ameerikasse. Linn oli kodusadamaks ka Cunard Line'i ja White Star Line'i laevadele ning linna olid registreeritud laevad nagu RMS Titanic, RMS Lusitania, RMS Queen Mary ja RMS Olympic.

2019. aastal oli Liverpool Suurbritannia viies enim külastatud linn. Linn on kuulus oma kultuuri, arhitektuuri ja infrastruktuuri poolest. Eriti seostatakse linna kunstiga, kitsamalt muusikaga; The Beatles, keda loetakse ajaloo kuulsaimaks ja mõjukaimaks bändiks, on pärit sellest linnast. Ka pärast biitleid on esile tõusnud mitmeid sellest linnast pärit tuntud muusikuid, kes on kokku tootnud 56 esikohasinglit, mida on rohkem kui ühelgi teisel linnal maailmas. Linnast on pärit ka paljud tuntud näitlejad, kunstnikud, sportlased, ajakirjanikud, kirjanikud ja luuletajad. Suurbritannias on rohkem kunstigaleriisid, muuseume ning kaitsealuseid hooneid ja parke vaid pealinnas Londonis. Mereäärne sadama- ja kaubanduspiirkond on loetletud UNESCO maailmapärandina. Spordis on linn tuntud kahe Inglise Premier League'i klubi poolest, Liverpool FC ja Everton FC, kellevahelised mängud on tuntud Merseyside'i derbina. Kuulus iga-aastane Grand Nationali võiduajamine leiab aset Aintree hipodroomil.

Mitmed Liverpooli kesklinnapiirkonnad on UNESCO maailmapärandi nimistus, linna paljud pargid on Inglismaa muinsuskaitse poolt nimetatud "tähtsaimaks kogu riigis". Liverpooli tähtsus sadamalinnana tõi kaasa immigratsiooni paljudest eri piirkondadest, peamiselt Iirimaalt, Norrast ja Walesist. Liverpooli mustanahaliste kogukond on vanim Suurbritannias ja hiinlaste kogukond vanim kogu Euroopas. Kohalike nii-öelda ametlik nimetus on "liverpudlians", ent levinum on nimetus "scousers", mis pärineb madruste poolt linnas populaarseks tehtud hautisest lapskaus. Ka kohalik dialekt on Scouse-nimeline. Linn tähistas 2007. aastal oma 800. aastapäeva ja 2008. aastal oli koos Stavangeriga Euroopa kultuuripealinn. Viimane tõi linnale suuri toetusi Euroopa Liidult, mida kasutati linna räämas piirkondade taastamiseks.

Nime päritoluRedigeeri

Nimi pärineb vanainglisekeelsest sõnast lifer 'paks' või 'mudane' vesi, ja pōl 'veekogu'. Nime mainiti esimest korda 1190. aastal kujul Liuerpul. Cambridge'i Inglise kohanimede sõnastiku järgi viitas nimi nüüdisajaks täitunud sängile, kuhu voolasid kaks oja. 1418. aastal esinev kuju Leyrpole võib samuti viitada Liverpoolile. Välja on pakutud ka päritolu "elverpool", mis oleks viide Mersey jõe suurele angerjapopulatsioonile (inglise keeles on angerjas eel). Omadussõna "Liverpudlian" mainiti esmakordselt 1833. aastal.

Väidetud on ka kõmrikeelset päritolu, ent need väited on suuremas osas tõendamata või tõendamatud. Liverpooli kõmrikeelne nimi on Lerpwl, mis pärineb vanemast inglisekeelsest kujust Leerpool. Viimane omakorda pärineb nimekujust "Leverpool", kus täishäälikute vaheline [v] on häälduses ära kaotatud.

AjaluguRedigeeri

Varajane ajaluguRedigeeri

Kuningas John Maata 1207. aasta patendiga kuulutati välja Liverpooli alevi asutamine. 16. sajandi keskpaigaks oli linna rahvaarv endiselt umbes 500. Liverpooli algne tänavavõrk on väidetavalt John Maata disainitud umbes aleviõiguste andmise aegu. Liverpooli seitse originaalset tänavat moodustasid H-tähe: Bank Street (nüüd Water Street), Castle Street, Chapel Street, Dale Street, Juggler Street (nüüd High Street), Moor Street (nüüd Tithebarn Street) ja Whiteacre Street (nüüd Old Hall Street).

 
"Liverpool aastal 1680", mis on kõige varasem linna kujutis

17. sajandil hakkas linna rahvaarv aegamööda tõusma ja suurenes ka kaubandus. Inglise kodusõja ajal piirati linna 1644. aastal 18 päeva. 1699. aastal tehti Liverpoolist parlamendiaktiga kihelkond. Samal aastal seilas Aafrikasse linna esimene orjalaev Liverpool Merchant. Rooma aegadest oli piirkonna suurim sadam lähedalasuv Chesteri linn Dee jõel, ent jõe täitumine mudaga vähendas sadama laevatatavust ja laevad hakkasid suunduma Liverpooli.

Suurenev kaubavahetus Lääne-India saartega ja Dee jõe jätkuv mudaga täitumine järjest tõstis Liverpooli kasvukiirust. Esimene ujuvdokk ehitati Liverpoolis 1715. aastal. Tubaka- ja orjakaubandusest saadav tulu aitasid linnal rikastuda ja kasvada.

19. sajandRedigeeri

19. sajandi alguseks liikus Liverpooli kaudu palju kaupa, mis kajastus ka suurhoonete ehitamises. 1830. aastal ehitati Liverpooli ja Manchesteri vahele maailma esimene linnadevaheline raudtee. Linna rahvaarv kasvas endiselt kiiresti, eriti 1840. aastatel tänu Iiri näljahäda põhjustatud immigratsioonile.

Suurbritannia oli suur turg Ameerika Ühendriikide lõunaosas toodetud puuvillale. Kuna puuvillakaubandus oli niivõrd suure tähtsusega Liverpooli majandusele, oli ajaloolase Sven Beckerti sõnul linn Ameerika kodusõja ajal "enim Konföderatsiooni-meelne koht maailmas väljaspool Könföderatsiooni ennast".

Teatud perioodidel 19. sajandil oli Liverpool jõukam Londonistki ning Liverpooli toll oli suurim panustaja Briti maksuhaldurile. Liverpool oli ainus Briti linn omaenda Whitehalli esindusega.

 
Lime Street 1890. aastatel

Juba 1851. aastal nimetati linna "Euroopa New Yorgiks". 19. ja 20. sajandil oli Liverpool tõmbepunktiks immigratsioonile tervest Euroopast, mille tulemusena ehitati linna mitmeid usulisi hooneid uutele linnas elavatele rahvustele. Liverpooli Saksa kirik, Niguliste Kreeka õigeusu kirik, Gustav Adolfi kirik ja Princes Roadi sünagoog ehitati kõik 19. sajandil Liverpooli kasvavate saksa, kreeka, põhjamaade ja juudi kogukondade jaoks. Üks Liverpooli vanemaid kirikuid, Peetri rooma-katoliku kirik, oli enne sulgemist Poola kogukonna kasutuses.

20. sajandRedigeeri

Esimese maailmasõja järel haarasid linna probleemid ja rahutused. Ühiskond püüdis taastuda sõjast tingitud meesrahvastiku kaotusega ja veteranide ühiskonda taasintegreerimisega. Rahutusi korraldasid mitmed töölisorganisatsioonid. Briti Impeeriumi koloniaalsõdurid Aafrikast ja Indiast asusid Liverpooli ja teistesse sadamalinnadesse elama, tuues kaasa nendevastaseid rünnakuid ja rassidevahelisi konflikte. Rassilisi konflikte leidis aset ka Cardiffis, Newportis, Barrys, Glasgow's, Londonis, Hullis ja Salfordis.

1919. aastal vastuvõetud parlamendiaktiga ehitati 1920. aastatel ja 1930. aastatel Liverpooli massiliselt munitsipaalkodusid, lootuses tõsta elanike elamistingimusi. Sel perioodil ehitati ka palju eramajasid. Suure depressiooni ajal oli töötus linnas peaaegu 30%.

Liverpoolis asus Suurbritannia esimene Londoni-väline lennujaam alates 1930. aastast. Nii Saksamaa kui britid mõistsid Liverpooli tähtsust Teise maailmasõja ajal, Liverpoolist pommitati Suurbritannia linnadest rohkem vaid Londonit. Atlandi merelahingu peakorter asus Liverpoolis.

Luftwaffe ründas Merseyside'i piirkonda 80 korral, mille tulemusel said kahjustada pea pooled piirkonna kodud ja surma 2500 inimest. Pärast sõda ehitati väga suures koguses uusi elamuid ja Seaforthi dokk, suurim Suurbritannias. Kesklinnas aset leidnud rekonstrueerimisprojektid on ka nüüdisajal ebapopulaarsed. Suured osad sõja üle elanud ajaloolistest linnapiirkondadest hävitati ümberehitusprojektide tõttu. 1952. aastast on Liverpooli sõpruslinn Köln, mis samuti elas üle suuri kahjustusi pommireididest.

20. sajandi algusest peale on linnas märkimisväärne Lääne-India mustanahaliste kogukond. Nagu teistessegi sadamalinnadesse, saabus Liverpooli pärast mõlemat maailmasõda palju immigrante Rahvaste Ühendusest, kes peamiselt asusid elama odavamatesse piirkondadesse nagu Toxteth.

1960. aastatel sai Liverpool muusikalise kuulsuse tänu Merseybeatile, olles biitlite ja teiste piirkonna bändide kodulinnaks. Biitlitest sai ajaloo edukaim ja mõjukaim bänd, nende muusikastiil mõjutas Ameerika muusikat aastaid ning nad omandasid rahvusvahelise kultuse. Biitlite liikme John Lennoni mälestuseks nimetati Liverpooli lennujaam ümber Liverpooli John Lennoni lennujaamaks, olles seega esimene pühendusnimega lennujaam Suurbritannias.

Varem Lancashire'i alla kuulunud ja 1889. aastast krahvkond-linnast Liverpoolist sai 1974. aastal Merseyside'i linnkrahvkonna linnaosa.

1970. aastatel hakkas sarnaselt ülejäänud Põhja-Inglismaaga linna majandus langema traditsioonilise tööstuse ja sadamatööde kadumise tõttu. 1982 jaanuaris oli Liverpooli töötusmäär 17%, üks kõrgemaid Suurbritannias. Hiljematel aastatel hakkas linn taastuma ning 1990. aastatel oli majanduskasv Briti keskmisest kõrgem.

21. sajandRedigeeri

Panustades biitlite antud muusikapärandile ning rikkale kultuurilisele pärandile, sai turismist tähtis tuluallikas Liverpooli majandusele.

2004. aastal viidi kesklinnas 920 miljoni naela (1068 miljonit eurot) eest läbi suurim ümberehitusprojekt alates sõjajärgsest perioodist. Järeltõukena on uusarendusi läbiviidud ka teistes piirkondades, näiteks Commercial Districtis, Baltic Triangle's ja mujal. Väljapakutud 5,5 miljardit naela (6,38 miljardit eurot) maksev arendus nimega Liverpool Waters oleks üks suurimaid megaprojekte Suurbritannia ajaloos, ent plaanile on tugevalt vastu näiteks UNESCO, kelle arvates tooks projekt kaasa Liverpooli ajaloolise merefrondi hävinemise.

2007. aastal tähistas linn enda 800. aastapäeva (Liverpooli alevi asustamisest), mida tähistati mitmete sündmustega. 2008. aastal jagas linn Stavangeriga Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

2012. aastal avati linnas Eesti Vabariigi aukonsulaat, mille konsulaarpiirkonnaks on Cheshire'i, Cumbria, Lancashire'i ja Merseyside'i krahvkond, Suur-Manchesteri linnkrahvkond ja Mani saar.

Leiutised ja innovatsioonidRedigeeri

Raudteed, üleatlandilised aurulaevad, trammid ja elektrirongid said massitranspordivahenditena kõik alguse Liverpoolist. 1829. ja 1836. aastal ehitati Liverpooli maailma esimesed raudteetunnelid (Wapping Tunnel). 1950–1951 lendas Liverpooli ja Cardiffi vahel maailma esimene graafiku alusel sõitev helikopteriliin.

Maailma esimene pimedate kool, mehaanikainstituut, tüdrukutekool, munitsipaalkorterid ja noortekohus asutati Liverpoolis. Heategevusorganisatsioonid nagu RSPCA, NSPCC, Age Concern, Relate ja Citizen's Advice Bureau said kõik alguse Liverpoolist.

Maailma esimene päästelaevade jaam, avalik saun, kiirabi, troopilise meditsiini kool, zoonooside uurimiskeskus asutati Liverpoolis. Briti esimese Nobeli auhinna võitis 1902. aastal Liverpooli School of Tropical Medicine kooli professor Ronald Ross. Ortopeedilise kirurgia leiutas Liverpoolis Hugh Owen Thomas ning modernse anesteesia Thomas Cecil Gray.

Liverpooli ehitati maailma esimene moderne kanalisatsioonisüsteem 1847. aastal James Newlandsi poolt, kes oli ka Suurbritannia esimene krahvkonnainseneriks määratud isik.

Liverpool oli koduks esimesele laenutusraamatukogule, kunstikeskusele ja kunstikonservatooriumile. Liverpool on koduks ka Suurbritannia vanimale olemasolevale klassikalisele orkestrile ja repertuaariteatrile.

1864. aastal ehitas Peter Ellis Liverpooli maailma esimese modernistliku hoone – Oriel Chambersi. Suurbritannia esimene kaubanduskeskus, Compton House, avati 1867. aastal ning oli avamise hetkel maailma suurim poehoone.

1862–1867 toimus Liverpoolis Grand Olympic Festival, korraldajad John Hulley ja Charles Melly. 1896. aastal toimunud olümpiamängude kava oli Liverpooli olümpiakavaga peaaegu identne. 1865. aastal asutas Hulley Liverpoolis National Olympian Associationi, tänapäevase Briti Olümpiaassotsiatsiooni eelkäija. Selle asutamisartiklid olid aluseks Rahvusvahelisele Olümpiahartale.

Sir Alfred Lewis Jones tõi esmakordselt banaanid Suurbritanniasse Liverpooli sadama kaudu 1884. aastal. 1886. aastal avatud Mersey raudtee hõlmas maailma esimest estuaarialust raudteetunnelit ning maailma esimesi süvaraudteejaamu.

1889. aastal leiutas krahvkonnainsener John Alexander Brodie jalgpallivärava võrgu. Tema juhtimisel ehitati ka Suurbritannia esimene ringtee ja linnadevaheline maantee, ja ka Queensway tunnel, mis ühendab Liverpooli ja Birkenheadi. Tunnel oli maailma pikim veealune tunnel 24 aastat.

1897. aastal filmisid Lumière vennad Liverpooli, sealhulgas ka (usutavasti) maailma esimese jälituskaadri Liverpool Overhead Railwaylt, mis oli muuhulgas maailma esimene elektrifitseeritud maa kohal asuv raudtee.

1999. aastal paigutati Liverpooli Suurbritannia esimesed "sinised plaadid" väljaspool Londonit, mälestamaks Liverpoolist pärit maailma panustanud inimesi.

ValitsemineRedigeeri

Liverpooli valitseb alates 1986. aastast iseseisev tervikomavalitsus, ent politsei ja muud teenused on endiselt hallatud krahvkonnatasemel. Linn valib parlamenti 4 liiget.

Linnapea ja volikoguRedigeeri

Liverpooli valitseb linnapea ja Liverpooli linnavolikogu, ning moodustab viie teise linnkrahvkonna linnaosaga Liverpool City Regioni. Linnapea valitakse rahva poolt otse ja neljaks aastaks. Volikogu koosneb 90-st rahva valitud liikmest. Liverpooli linnapea on Joe Anderson.

Liverpoolil on põhimõtteliselt kaks linnapead. Lisaks otsevalitud linnapeale on ka volikogu poolt üheks aastaks valitud tseremoniaalne linnapea, kelle ülesanne on linnale "turundustööd" teha ning suhelda kogukonnagruppide ja heategevustega. Tseremoniaalne linnapea on Christine Banks.

 
Liverpooli jaoskonnad

Kohalikeks omavalimisteks on linn jaotatud kolmekümneks jaoskonnaks:

  1. Allerton ja Hunts Cross
  2. Anfield
  3. Belle Vale
  4. Central
  5. Childwall
  6. Church
  7. Clubmoor
  8. County
  9. Cressington
  10. Croxteth
  11. Everton
  12. Fazakerley
  13. Greenbank
  14. Kensington ja Fairfield
  15. Kirkdale
  16. Knotty Ash
  17. Mossley Hill
  18. Norris Green
  19. Old Swan
  20. Picton
  21. Princes Park
  22. Riverside
  23. Speke-Garston
  24. St Michaels
  25. Tuebrook ja Stoneycroft
  26. Warbreck
  27. Wavertree
  28. West Derby
  29. Woolton
  30. Yew Tree

2008. aastal hinnati Liverpooli linnavolikogu halvimaks riigis, saades hindeks vaid ühe tähe. Halva hinnangu peamiseks põhjuseks loeti saamatut ümberkäimist maksumaksja rahaga.

Kuigi Liverpooli oli 19. ja varasel 20. sajandil tooride tugipunkt, on nüüdisajal toetus Konservatiivsele Parteile üks madalaimaid kogu riigis. Selle põhjuseks on Margaret Thatcheri jõuline poliitika, mille tulemusena oli linnas väga kõrge töötusmäär. Tänapäeval on Liverpool kindlalt leiboristide käes.

Liverpool City Region Combined AuthorityRedigeeri

Liverpool on üks kuuest piirkonnast Liverpool City Regionis. Alates 2014. aastast on mõned linna vastusalad ühiselt jagatud naaberpiirkondadega ning hallatud Liverpool City Region Combined Authority poolt (eesti k otsetõlge – Liverpooli Linnapiirkonna Ühendvalitsus).

Parlamendi valimisringkonnadRedigeeri

Liverpoolil on neli parlamentaarset valimisringkonda, kust valitakse parlamendiliikmeid Westminsterisse: Liverpool Riverside, Liverpool Walton, Liverpool Wavertree ja Liverpool West Derby. Viimasel üldvalimisel võitsid kõik kohad leibori kandidaadid.

GeograafiaRedigeeri

Liverpool asub 283 kilomeetrit Londonist loodes Iiri mere Liverpooli lahes Mersey jõe estuaari ääres. Linn on ehitatud kuni 70 meetri kõrgusele kerkivate liivakivimägede peale Lääne-Lancashire'i tasandiku servale.

KliimaRedigeeri

Liverpool asub parasvöötme merelises kliimatsoonis (Köppen: Cfb), nagu valdav enamus Briti saarestikust. Sademete hulka ja temperatuuri on Bidstonis mõõdetud alates 1867. aastast, ent õhurõhku juba 1845. aastast. Madalaim ametlikult mõõdetud temperatuur on −17,6 °C (21. detsember 2010), kõrgeim 34,5 °C (2. august 1990), kuigi Liverpooli lennujaamas on mõõdetud ka 35,0 °C (19. juuli 2006).

Vähim päikesepaistet mõõdeti 1927. aasta detsembris, vaid 16,5 tundi. Enim päikesepaistet mõõdeti 2013. aasta juulis, 314,5 tundi.

Vahemikus 1981–2010 mõõdeti Crosby ilmajaamas öökülma keskmiselt 32,8 päeval aastas, mida on Suurbritannia kohta pigem vähe. Lumi on talveperioodidel tavaline nähtus, ent suurtes kogustes langeb seda pigem harva. Hiljutistest aegadest on varaseim lumesadu jäädvustatud 1. oktoobril 2008, hiliseim 15. mail 2012. Varasemate aegade rekordid on vastavalt 4. september 1974 ja 2. juuni 1975.

Vihm ei ole Liverpoolis harv nähtus. Kõige sademerikkama kuuna on registreeritud 1787. aasta oktoober, mil sadas 232,7 mm vihma, kuivim kuu on olnud 1932. aasta veebruar, mil sadas 0,9 mm. Hiljuti on suurenenud põuaoht, eriti suvel, viimane oli 2018. aastal. Pikim periood sajuta oli 16. juuli – 25. august 1995 ehk 41 päeva. Kuivim aasta Liverpooli ajaloos on 1991. aasta, mil sadas 480,5 mm vihma ning sademerikkaim 1792. aasta, mil sadas 1378 mm.

InimgeograafiaRedigeeri

Roheline vööndRedigeeri

Liverpool on osa Loode-Inglise rohevööndist, mille eesmärk on peatada suurlinnastute kokkukasvamine, säilitada linnadevaheline rohelus ning omanäoline kultuur. Vööndis on piiratud uusarenduste läbiviimine.

Liverpool on juba tihedalt täis ehitatud, seega linna enda territooriumil on rohevööndi ala väike, vaid 5,3 ruutkilomeetrit.

RahvastikRedigeeri

RahvaarvRedigeeri

LinnRedigeeri

2011. aasta rahvaloendusel oli Liverpooli rahvaarv 466 415, 6,1% suurem kui 2001. aasta rahvaloenduse 439 473. Liverpooli suurim ajalooline rahvaarv on 846 101 1931. aasta loendusel, enne rahvastiku liikumist uusarendustesse ja äärelinnastumist. Linnakeskme rahvaarvu langemine oli Suurbritannias tavapärane nähtus, eriti pärast Teist maailmasõda. Satelliitlinnad Kirkby, Skelmersdale ja Runcorn kasvasid selle tulemusena kiiresti, Kirkby oli 1960. aastatel lausa Suurbritannia kiireimini kasvav linn.

Liverpooli rahvastik on Inglismaa omast noorem, 42,5 protsenti rahvastikust on alla 30 aasta vanad, võrreldes inglise keskmisega 37,7 protsenti. 2014. aasta juuli seisuga oli 66% rahvastikust tööealised.

SuurlinnastuRedigeeri

Liverpool on Merseyside'i suurim omavalitsus nii rahvaarvu, SKP kui pindala poolest. Suurlinnastu defineerimiseks grupeeritakse Liverpool tihtipeale üldise Merseyside'i piirkonnaga. Linn moodustab üksinda omaette NUTS3 piirkonna, koos Ida-Merseyside'i, Seftoni, Wirraliga NUTS2 piirkonna. Viimase rahvaarv oli 2014. aastal ligikaudu 1 513 306.

Office for National Statistics ehk Briti statistikaamet defineerib "Liverpool Urban Areana" Liverpooli linna ning osa Seftonist ja Knowsleyst. Antud piirkonna rahvaarv 2011. aastal oli 864 211.

Liverpool City Regioni rahvaarv on ligikaudu 1,5 miljoni ja 2 miljoni vahel.

Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustik defineeris Liverpooli/Birkenheadi suurlinnastupiirkonna omavahel ühendatud linnastuste, omavahel jagatud tööliste ja töölesõitmispiirkonna alusel. Analüüsi tulemusena grupeeriti üheks piirkonnaks Merseyside'i linnkrahvkond, Wigan, Chester ning mitmed linnad Lancashire's ja Cheshire's. Piirkonna ligikaudne rahvaarv oli 2,24 miljonit inimest.

Liverpooli ja Manchesteri loetakse mõnede poolest ühiseks hiidlinnastuks.

Rahvuslik koosseisRedigeeri

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Liverpooli rahvastikust: 84,8% valged britid, 1,4% valged iirlased, 2,6% muud valged, 4,1% asiaadid või Briti asiaadid (sealhulgas 1,1% Briti india ja 1,7% Briti hiina päritolu), 2,6% mustad või mustad britid (sealhulgas 1,8% mustad Aafrika päritolu) ja 2,5% segarassilised. 1,8% loendatutest olid muud rahvuslikku päritolu.

2014. aasta küsitluse põhjal on enim levinud perekonnanimed Liverpoolis: (koos päritolu ja esinevusega)

1. Jones (kõmri) – 23 012
2. Smith (inglise) – 16 276
3. Williams (kõmri) – 13 997
4. Davies (kõmri) – 10 149
5. Hughes (kõmri) – 9787
6. Roberts (kõmri) – 9571
7. Taylor (inglise) – 8219
8. Johnson (inglise/šoti) – 6715
9. Brown (inglise/šoti) – 6603
10. Murphy (iiri) – 6495

Liverpool on koduks Suurbritannia vanimale mustanahaliste kogukonnale, kelle ajalugu linnas ulatub vähemalt 1730. aastateni. Mõned mustanahalised Liverpooli elanikud saavad jälitada oma sugupuud linnas kümne põlvkonna kaugusele. Varajased mustanahalised elanikud linnas olid madrused, kaupmeeste lapsed ning vabastatud orjad. 20. sajandil kasvasid Liverpooli aafrika-kariibi, ghanalaste ja somaali kogukonnad hilisema immigratsiooni tagajärjel.

Liverpool on koduks ka Euroopa vanimale hiinlaste kogukonnale; linna Hiinalinna esimesed elanikud saabusid madrustena 19. sajandil. Liverpooli Hiinalinna püstitatud traditsiooniline Hiina värav on suurim omataoline väljaspool Hiinat ennast. Liverpoolis on ka pika ajalooga filipiini kogukond.

Linn on enim tuntud oma suure iiri rahvaarvu ja ajalooliselt suure kõmri rahvaarvu poolest. 1813. aastal oli 10% Liverpooli rahvastikust kõmrid ning linn sai hüüdnime "Põhja-Walesi pealinn" (linn asub Walesi piirist umbes 20km kaugusel). Iiri näljahäda tagajärjel saabus Liverpooli kümnendi jooksul ligi kaks miljonit iirlast, kellest paljud omakorda kolisid Ameerikasse. 1851. aastaks oli enam kui 20 protsenti Liverpooli rahvastikust iirlased. 2001. aastal oli rahvastikust 1,17% Walesis sündinud ning 0,75% Iiri Vabariigis sündinud, ent paljude liverpoollaste esivanemad on kõmrid või iirlased.

UskRedigeeri

Liverpool on tuntud Inglismaa enim katoliikliku linnana, linna katoliiklaste arv on Inglismaaga võrreldes märkimisväärselt suurem.

Liverpooli kihelkonnakirik on anglikaani Jumalaema ja Püha Nikolause kirik, rahvasuus tuntud kui "madruste kirik", ning on oma kohal mere ääres seisnud alates 1257. aastast. Seal peetakse regulaarselt katoliku missasid. Teised märkimisväärsed kirikud on Kreeka õigeusu Püha Nikolause kirik (ehitatud uusbütsantsi stiilis) ja Gustav Adolfi kirik (Rootsi meremeeste kirik, ehitatud põhjamaade stiilis).

Liverpool jõuka sadamalinnana sai endale kahe suure katedraali ehitamist 20. sajandil. Anglikaani katedraal, kus peetakse ka iga-aastast Liverpooli Shakespeare'i festivali, on üks suurima löövi, oreli ja kirikukelladega kirikuid maailmas. Roomakatoliku Metropoli katedraal oli algplaanide järgi praegusest suuremgi, ent neist plaanidest realiseeriti vaid krüpt, katedraal ehitati hiljem lihtsama disaini järgi. Ka lihtsama ja väiksema disainiga katedraalil on maailma suurim vitraažipaneel. Kahe katedraali vahelise tänava nimi on sobivalt Hope Street ('Lootuse tänav').

Liverpoolis on mitmeid sünagooge, millest arhitektuuriliselt märkimisväärseim on uusmauri stiilis ehitatud Princes Roadi sünagoog, mida loetakse Suurbritannia parimaks uusmauri stiilis hooneks. 18. sajandil tekkinud, nüüdseks umbes 5000-pealisel juudi kogukonnal on lisaks eelmainitule linnas veel kaks sünagoogi, üks Allertoni asumis ning üks Childwalli asumis. Greenbank Parki piirkonnas hiljuti suletud sünagoogi hoone on muinsuskaitse all. Linnas on ka Habadi maja ning reformistliku judaismi sünagoog. 1914. ja 1990. aastate vahel oli linnas ka Liverpooli talmudikool, edasistel aastatel toimus õppetöö Childwalli sünagoogis.

Liverpoolis on ka hindu kogukond, Shri Radha Krishna tempel asub Edge Hilli piirkonnas. Wavertrees asub sikhi tempel ning baha'i keskus.

Liverpoolis asutati Inglismaa ja võibolla ka terve Suurbritannia vanim mošee 1887. aastal West Derby Roadil asuvas ridaelamus. Seda kasutati pühamuna 1908. aastani, mil see müüdi linnale maha. Käigus on plaan nimetatud hoone muuta muuseumiks. Liverpoolis on kolm mošeed, neist suurim, Al-Rahma mošee, asub Toxtethi piirkonnas ning üks hiljuti avatud Mossley Hilli piirkonnas. Kolmas hiljuti avatud mošee asub ka Toxtethis.

IdentiteetRedigeeri

Liverpooli elanikke nimetatakse 'Liverpudlian'lasteks (eesti k otsetõlge – liverpoollane), ent rahvasuus 'scouser'iteks. Viimane on viide lapskausi-nimelisele hautisele (ingl k – lobscouse). See nimi on ka üle kantud kohaliku dialekti nimele. Liverpoollasteks kutsuvad end ka väljaspool Liverpooli, laiemalt Merseyside'i piirkonnas sündinud inimesed.

MajandusRedigeeri

Liverpooli majandus on üks suurimad Ühendkuningriigis ning on üks Loode-Inglismaa majanduslikke tuumasid. Liverpooli majandus on 1990. aastate keskpaigast alates kiiresti kasvanud, tööhõivemäär tõusis 1998–2006 12 protsenti. 2014. aastal oli suurlinnastu SKP 53,9 miljardit eurot ja elaniku kohta 26 343 eurot.

Nagu ülejäänud Ühendkuningriigiski, käib valdav enamus majandustegevusest teenindussektoris. 2007. aastal oli üle 60% tööhõivest avaliku halduse-, haridus-, meditsiini-, pangandus- ja majandussektorites. Viimastel aastatel on aset leidnud ka teadmusmajanduse kasv tänu Liverpooli Knowledge Quarteri (eesti k otsetõlge – teadmuskvartal) asutamisele. Liverpooli arhitektuuriline pärimus on teinud sellest Suurbritannia teise enim filmitud linna, ning seda kasutatakse võtteplatsina Chicago, Londoni, Moskva, New Yorgi, Pariisi ja Rooma kujutamiseks.

Turismi- ja puhkussektor on samuti suure rolliga Liverpooli majanduses. Liverpool on Ühendkuningriigi kuues enim külastatud linn ja rahvusvahelise turismi esisajas. 2008. aastal, kui linn oli Euroopa kultuuripealinn, tõid ööbivad turistid linna 188 miljonit naela (219 miljonit eurot), turismisektori väärtus üldiselt on umbes 1,3 miljardit naela (1,5 miljardit eurot). Linna uus kruiisiterminal lubab kruiisilaevadel otse kesklinna kõrval maabuda. Hiljutised uusarendused, nagu Echo Arena ja Liverpool One kaubanduspiirkond on samuti aidanud arendada turismi.

Ajalooliselt keskendus Liverpooli majandus linna sadamale ja tööstusele, kuid tänapäeval mängivad sadamad väiksemat rolli linna tööhõives. Sellest hoolimata on linn üks tähtsamaid Ühendkuningriigis, mille kaubakäive oli 2008. aastal 32,2 miljonit tonni. 2016. aastal avatud sadamalaiendus Liverpool2 suurendas sadama käivet märkimisväärselt. Liverpool on Ühendkuningriigi peakorteriks mitmele laevandusfirmale, näiteks NYK ja Maersk. Liverpool Watersi megaprojekt eesmärgiga arendada ajaloolist sadamapiirkonda võib tuua linna 5,5 miljardit naela (6,4 miljardit eurot) ja luua 17 000 töökohta.

Jaguar Land Roveri Halewoodi tehases pannakse kokku Range Rover Evoque'i.

MälestisedRedigeeri

Tänu Liverpooli jõukale ajaloole on linnal suur arhitektuuriline rikkus ja mitmekesisus, hoonestust leiab nii 16. sajandi Tudori-stiilist tänapäevase arhitektuurini. Valdav enamus hooneid linnas ehitati 18. sajandil ja hiljem, mil linn oli tähtsamaid Briti impeeriumis. Linnas on üle 2500 muinsuskaitse all olevat hoonet, ÜK muinsuskaitsesüsteemi järgi on 27 neist I klassi ja 85 II klassi hooned. Linnas on rohkem skulptuure kui üheski muus kohas Suurbritannias peale Westminsteri ning rohkem George'i ajastu stiilis hooneid kui nende poolest kuulsas Bathis. Inglismaa muinsuskaitse on arhitektuurilise rikkuse tõttu nimetanud linna Inglismaa kauneimaks Victoria ajastu linnaks. 2004. aastal tunnustati linna arhitektuuri ametlikult UNESCO poolt, kui mitmed piirkonnad nimetati UNESCO maailmapäranditeks, sadamapiirkonda tunnustati ka panuse eest maailmakaubanduse arendamisse.

Mereäär ja dokidRedigeeri

Briti suursadamana on Liverpooli dokid olnud kesksed linna arengule. Linnas ehitati maailma esimene ujuvdokk 1715. aastal ning maailma esimesed hüdraulilised kraanad. Enim tuntud dokk Liverpoolis on Albert Dock, mis ehitati 1846. aastal; üheski muus kohas Suurbritannias pole nii palju I klassi hooneid. Doki valmimisel loeti seda üheks arenenuimaks maailmas ning see andis suure panuse Liverpooli maailmasadamaks saamisele. Alberti dokil on tänapäeval restoranid, baarid, poed, kaks hotelli, Merseyside'i merendusmuuseum, rahvusvaheline orjandusmuuseum, Tate'i kunstigalerii ja Beatlesi muuseum. Kesklinnast põhja poole jääb Stanley Dock. Sinna 1901. aastal ehitatud tubakaladu oli ehitamise hetkel pindalalt suurim hoone maailmas ning on tänapäevalgi maailma suurim tellishoone.

Kuulsamaid asukohti Liverpoolis on Pier Head, tuntud kolme suurhoone eest: Royal Liver Building, Cunard Building ja Port of Liverpool Building. Ühise nimega Three Graces (Kolm graatsiat), on nad märk linna jõukusest 19. ja 20. sajandil. Ehitatud mitmeis arhitektuurilises stiilis, on nad tänapäeval Liverpooli merenduse sümbol ning panustavad linna muljetavaldavasse merefronti.

Mitmed alad Liverpooli merefrondil on saanud värskeid uusarendusi. Märkimisväärsemad neist on Liverpooli muuseum, Liverpool Arena, BT konverentsikeskus, Alexandra Tower, 1 Princes Dock ja Liverpooli jahisadam.

Paljud uusarendusplaanid on aga olnud vastuolulised. 2016. aasta detsembris sai värskelt loodud firma North Point Global Ltd. õiguse välja ehitada dokkidel Uus-Hiinalinna nimeline piirkond, ent plaan kukkus läbi: firma kuulutas 2018. aastal välja pankroti ning väikeinvestorid kaotasid raha. Viis sarnast arendusprojekti on finantsiliste väärtegude eest seisatatud.

Kommertspiirkond ja kultuurikvartalRedigeeri

Liverpooli positsioon maailmasadamana tähendas paljude grandioossete hoonete ehitamist, näiteks laevafirmadele ja pankadele. Seeläbi omandatud jõukus lubas prestiižete avalike hoonete ehitamist.

Linna kommertspiirkond on Castle, Dale ja Old Hall tänavate piirkonnas, kus teed endiselt suuresti järgivad keskaegset tänavavõrku. Piirkond on UNESCO maailmapärandi nimistus.

Piirkonna vanim hoone on Inglise muinsuskaitse I klassi all loetletud Liverpooli linnahall, ehitatud 1754. aastal. Hoonet loetakse parimaks näiteks George'i ajastu arhitektuurist linnas ning on üks enim ehitud avalikke hooneid Suurbritannias. Samal tänaval asub ka 1848. aastast pärinev Bank of Englandi hoone, samuti I klassi hoone. Muud märkimisväärsed hooned piirkonnas on Tower Buildings, Albion House, Municipal Buildings ja Oriel Chambers, mis on üks maailma esimesi modernistlikke hooneid.

Piirkonda William Brown Streeti ümber nimetatakse linna "Kultuurikvartaliks" tänu hoonetele nagu William Brown Library, Walker Art Gallery, Picton Reading Rooms ja World Museum Liverpool. Piirkonnas esineb enim uusklassitsistlikku arhitektuuri, esiletõusvaim hoone on St George's Hall, mida loetakse parimaks näiteks uueklassitsistlikust hoonest kogu Euroopas. Loetletud I klassi hoonena, see ehitati 1840–1855 avaliku halduse hoonena. Hoone ustele on raiutud "S.P.Q.L" (lühend ladinakeelsest Senatus populusque Liverpudliensis), eesti keeles "Liverpooli senat ja rahvas". William Browni tänaval asuvad ka mitmed monumendid ja skulptuurid, näiteks Wellingtoni krahvile pühendatud sammas ja Steble'i purskaev. Piirkonnas asub ka skulptuuride hoiustamise tarbeks ehitatud St George'i park.

Muud vaatamisväärsusedRedigeeri

Kuigi valdav enamus Liverpooli hoonestusest on 18. sajandist ja hilisemast perioodist, on linnas ka vanemaid hooneid. Üks vanimaid allesjäänud hooneid on Speke Hall, Tudorite mõisamaja linna lõunaosas, mis valmis 1598. aastal. Hoone on üks väheseid vahvärk Tudori hooneid Põhja-Inglismaal ning on tuntud 19. sajandil ehitatud Victoria stiilis siseruumide poolest. Vanade hoonete hulka kuulub teisigi mõisamaju, näiteks Croxteth Hall ja Woolton Hall, mis ehitati vastavalt 1702. ja 1704. aastal. Vanim hoone kesklinnas on I klassi kaitse all olev Bluecoat Chambers, mis ehitati 1717–1718. Algselt ehitatud Bluecoati kooli tarbeks, hoone on alates 1908. aastast olnud Liverpoolile kunstikeskuseks.

Liverpool on tuntud oma kahe katedraali poolest, mõlemad kõrgumas üle oma ümbruskonna. Anglikaani katedraal, mis ehitati 1904–1978 vahel, on suurim katedraal Suurbritannias ja viies suurim maailmas. Hoone ehitati gooti stiilis ning seda loetakse 20. sajandi üheks võimsaimaks ehitiseks. Roomakatoliku Metropoli katedraal ehitati 1962–1967.

Hiljuti on Liverpooli kesklinnas ehitatud mitmeid uusarendusi pärast aastakümneid jõukuse langemist ja linnakeskuse rääma langemist. Sellest suurim on Liverpool One'i nimeline suurarendus, mille käigus ehitati 17 hektarile uued äri-, puhke- ja elamispinnad. Kesklinna ümber on ehitatud ka kõrghooneid, näiteks Unity Buildings ja 140 meetri kõrgune Liverpooli kõrgeim hoone, West Tower.

Muud märkimisväärsed hooned on art déco stiilis Liverpooli lennujaama endine terminalihoone, Liverpooli Ülikooli Victoria hoone ja Adelphi hotell.

Pargid ja aiadRedigeeri

Inglise muinsuskaitse ajalooliste parkide registris on mainitud Merseyside'i Victoria-stiilis parke kui "riigi tähtsamaid". Liverpoolis on kümme muinsuskaitse all olevat parki ja kalmistut, neist kaks loetletud I klassi ja viis II klassina – rohkem kui üheski muus linnas peale Londoni.

Transport ja taristuRedigeeri

Liverpooli tähtsaim taristu on hästi välja ehitatud maantee- ja raudteevõrk, mis ühendub ülejäänud Suurbritannia infrastruktuuriga. Merseytravel haldab linna ühistransporditeenuseid, mis hõlmavad bussiliiklust, ronge ja parvlaevu. Linnal on ka rahvusvaheline lennujaam ning suur sadam, mis pakuvad ühendusi rahvusvaheliste sihtkohtadega.

Linnadevaheline ja rahvusvaheline liiklemineRedigeeri

TeedevõrkRedigeeri

Liverpoolil on suurlinnale vastav teedevõrk. Tee M62 ühendab Liverpooli Hulliga ning tee peale jäävad sellised suurlinnad nagu Manchester, Leeds ja Bradford. Tee M62 on ühenduses ka teedega M6 ja M1, mille teenindatavad sihtkohad on muuhulgas Birmingham, London, Nottingham, Prestoni, Sheffield. Jõesuudme all kulgevad Kingsway ja Queensway tunnelid ühendavad Liverpooli Wirrali poolsaarel asuvate Birkenheadi ja Wallaseyga. Birkenheadist alguse saavad teed A41 ja M53 kulgevad Cheshire'i ja Shropshire'i ning tee A55 kaudu Põhja-Walesi. Tee A562 ühendab Liverpooli Widnesi ja Warringtoniga ning A533 sildade kaudu Runcorniga.

RaudteedRedigeeri

Liverpooli teenindab kaks eri raudteevõrku. Kohalikku raudteevõrku haldab Merseyrail, millega teenindatakse Merseyside'i ja seda ümbritsevat piirkonda. Riiklikku võrku haldab Network Rail ning see ühendab Liverpooli suurlinnadega üle Inglismaa. Linna suurim jaam on Lime Streeti raudteejaam, mis on lõpp-peatuseks mitmetele linna saabuvatele, näiteks Londonist (Pendolino rongidega sõidukestus 2h 8min), Birminghamist, Newcastle upon Tyne'st, Manchesterist, Prestonist, Leedsist, Scarborough'st, Sheffieldist, Nottinghamist ja Norwichist pärit rongidele. Liverpool South Parkway raudteejaamal on bussiühendus lennujaamaga.

SadamRedigeeri

Liverpooli sadam on üks Suurbritannia suuremaid; sealt väljuvad reisilaevad Belfasti, Dublinisse ja Mani saarele. Teenust pakuvad mitmed firmad, sealhulgas Isle of Man Steam Packet company, P&O Ferries ja Stena Line. 2007. aastal avati kesklinna lähistel uus kruiisilaevade terminal. 2016. aastal avati Liverpool2, sadamalaiendus, mis lubab maabuda ka Panamax-klassifikatsiooni laevadel.

Liverpooli kruiisiterminalist väljuvad kruiisid lähevad Islandile, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Norrasse.

LennujaamRedigeeri

Liverpooli John Lennoni lennujaam paikneb linnast lõunas ning ühendab linna sihtkohtadega üle Suurbritannia ja Euroopa. 2008. aastal läbis lennujaama 5,3 miljonit reisijat. Lennujaamast väljub lende 68 sihtpunkti, sealhulgas Berliini, Rooma, Milanosse, Pariisi, Barcelonasse ja Zürichi. Lende pakuvad peamiselt odavlennuliinid nagu Ryanair ja Easyjet, kuid suviti lisandub tšarterliine.

Kohalik reisimineRedigeeri

RongidRedigeeri

Liverpooli kohalik raudteetaristu on üks suurimaid riigis. Linna teenindab kolm liini: Põhjaliin, mis läheb Southporti, Ormskirki, Kirkbysse ja Hunts Crossi; Wirrali liin, mis suundub läbi Mersey raudteetunneli ja hargneb New Brightonisse, West Kirbysse, Chesterisse ja Ellesmere Porti; ja City liin, mis algab Lime Streeti jaamast ning ühendub Helensi, Wigani, Prestoni, Warringtoni ja Manchesteriga.

Raudteevõrk on valdavalt elektrifitseeritud. City liini elektrifitseerimine valmis 2015. aastal. Kahel liinil pakub teenust Merseyraili frantsiis ja teid haldab Merseytravel. Merseyraili kaks liini on riigi enim kasutatud linnareisiliinid väljaspool Londonit, liinide kogupikkus on 121 km ja äripäeviti teenindab 110 000 reisijat. City liini teenindab Northern, kuid raudtee ise kuulub ikka Merseyraili alla. Suurem osa linna raudteevõrgust kulgeb läbi tunnelite (kogupikkus 10,5 km).

BussidRedigeeri

Liverpooli ja lähiümbruse bussiliiklust haldab Merseytravel ning teenust osutab mitu ettevõtet, sealhulgas Arriva ja Stagecoach. Kaks peamist bussiterminali on Queen Square'i bussijaam (Lime Streeti raudteejaama lähistel), kust väljuvad bussid põhja- ja idasuunale, ja Liverpool One bussijaam lõuna- ja idasuunalistele bussidele. Wirrali poolsaarele suunduvad bussid väljuvad Castle Streetil ja Sir Thomas Streetil asuvatest peatustest. Laupäeviti töötab ka öine bussiliin. City Sights ja City explorer by Maghull opereerivad turismibusse.

Mersey praamRedigeeri

Merseytravel pakub ka jõge ületavat praamiteenust. Laev sõidab Liverpooli Pier Headist Woodside'i Birkenheadis ja Seacombe'i Wallaseys. Parvlaev sõidab iga 20 minuti kuni tunni aja tagant. Kuigi laev on linnale tähtis transpordiühendus, on sellest saanud ka turismiatraktsioon, päevastel laevadel pakutakse ka ajaloolist ülevaadet jõe ümbruskonnast.

JalgrattasõitRedigeeri

2014. aasta maikuus avati CityBike jalgrattarenditeenus, 140 jalgrattajaamast saab rentida üle tuhandet ratast. Liverpooli läbivad riiklikud rattateed numbritega 56, 62 ja 810.

KultuurRedigeeri

Liverpool on Suurbritannia tähtsamaid kultuurikeskuseid ning on tuntud oma muusika, muuseumite, kunstigaleriide, kirjanike ja ööelu poolest. 2008. aastal tähistati linna kultuuripärimust Euroopa kultuuripealinna tiitli all. Liverpoolis on kolmel korral – 1884., 1900. ja 1929. aastal – tähistatud Euroopa suurimat muusika- ja luuleüritust, Walesi rahvusfestivali Eisteddfodi, kuigi linn asub Inglismaal (Walesi piir on ligikaudu 20 km kaugusel).

MuusikaRedigeeri

Liverpool on muusika poolest rahvusvaheliselt tuntud, Guinnessi maailmarekordite raamatus on linn kirjas kui "Maailma popmuusika pealinn". Liverpoolist pärit muusikud on kokku tootnud 56 esikoha singlit, rohkem, kui ükski teine linn maailmas. Nii maailma ajaloo edukaim meeste- kui naistebänd sisaldasid liverpoollasi. Liverpool on kuulus The Beatlesi sünnipaigana ning oli 1960. aastatel biitmuusika ja järgnenud Briti invasiooni esirinnas. Teised ajastust tuntud muusikud on Billy J. Kramer, Cilla Black, Gerry and the Pacemakers ja The Searchers. Liverpooli muusikute ja ka näiteks luuletajate mõju ja kuulsus sünnitas Ameerika poeedilt Allen Ginsbergilt teate, et linn on "inimuniversumi teadvuse keskpunkt". Liverpoolist pärit muusikute hulgas on ka Billy Fury, A Flock of Seagulls, Echo & The Bunnymen, Frankie Goes to Hollywood, Frankie Vaughan, Anathema, Ladytron, The Zutons, Cast, Atomic Kitten ja Rebecca Ferguson. The La'si 1990. aastate hittsingel "There She Goes" oli Rolling Stone'i väitel Britpopi vundamente.

Linn on koduks ka Ühendkuningriigi vanimale (endiselt olemasolevale) sümfooniaorkestrile Liverpooli Kuninglikule Filharmooniaorkestrile, kelle koduks on Philharmonic Hall. Orkestri peadirigent on Vassili Petrenko. Sir Edward Elgar pühendas oma teose Pomp and Circumstance March No. 1 Liverpooli orkestriseltsile ning teose esmaesitus oli 1901. aastal Liverpoolis. Tuntud on ka Austriast emigreerunud Fritz Spiegl, kes lisaks scouse '​i dialekti eksperdiks saamisele kirjutas ka Z-carsi ja BBC Raadio 4 tunnusmuusika.

Iga-aastane Mathew tänavafestival on üks tähtsamaid muusikasündmusi Liverpoolis. Tegu on Euroopa suurima vabaõhu muusikaüritusega ning seda peetakse augustis. Lisaks peetakse linnas ka Africa Oyé ja Brazilica festivale, mis on vastavalt Suurbritannia suurimad Aafrika ja Brasiilia muusika festivalid. Creamfields'i-nimelist tantsumuusikafestivali korraldati linnas aastatel 1999–2005 ning nüüd peetakse seda Merseyside'i lähistel Cheshire'is. Linnas on mitmeid kontserdisaale, suurim neist on Echo Arena. See avati 2008. aastal ning mahutab 11 000 inimest, seal on toimunud muuhulgas MTV Euroopa Muusikaauhindade jagamine ning seal on esinenud Andrea Bocelli, Beyoncé, Elton John, Kanye West, Kasabian, The Killers, Lady Gaga, Oasis, Pink, Rihanna ja UB40.

KunstRedigeeri

Liverpool on Londoni kõrval suurim kunstigaleriide ja muuseumite linn. National Museums Liverpool on ainus Inglise rahvuskollektsioon väljaspool Londonit. Tate'i Liverpooli galerii hoiustab Põhja-Inglismaa kunsti ning oli Tate Moderni avamiseni Londonis suurim moodsa kunsti näitus Ühendkuningriigis. Walker Art Gallerys on muljetavaldav prerafaeliitide kunsti kogu, Sudley House'is on samuti suur kogu 20. sajandi eelset kunsti. Liverpooli ülikooli Victoria Building taasavati ülikooli kunsti ja ajalooliste kogude näitamiseks, muuhulgas on seal suurim Auduboni kunstikogu väljaspool Ameerika Ühendriike. Liverpoolist endast on samuti kunstnikke pärit, näiteks 1724. aastal sündinud George Stubbs.

KirjandusRedigeeri

Felicia Hermans sündis Dale Streetil Liverpoolis 1793. aastal, kuigi ta kolis hiljem Flintshire'i Walesis. Felicia sündis Liverpoolis, ta oli Veneetsia konsuli lapselaps. Isa äritegevuse tõttu kolis pere Denbighshire'i Põhja-Walesis, kus ta veetis oma nooruspõlve. Seal omandas ta kõmri identiteedi, hilisemates luuletustes viitas ta Walesile kui "mu lapsepõlve, mu kodu ja mu surnute maale". Tema esimesed luuletused, mis olid pühendatud Walesi printsile, avaldati Liverpoolis 1808. aastal.

Liverpooli on külastanud mitmed tuntud kirjanikud nagu Daniel Defoe, Washington Irving, Thomas De Quincey, Herman Melville, Nathaniel Hawthorne, Charles Dickens, Gerard Manley Hopkins ja Hugh Walpole. Daniel Defoe nimetas linna pärast oma külaskäiku "üheks Britannia imedest".

Herman Melville'i romaan "Redburn" käsitleb 19-aastase Wellingborough Redburni esimest meresõitu New Yorgi ja Liverpooli vahel (1839. aastal). Teos on valdavalt autobiograafia, teose keskosa tegevustik leiab aset Liverpoolis ja kirjeldab noore kaupmehe tegemisi ja mõtisklusi. Hawthorne elas Liverpoolis Ameerika Ühendriikide konsulina aastatel 1853–1856. Charles Dickens külastas linna mitmel korral. Hopkins oli preester Püha Franciscus Xavieri kirikus aastatel 1879–1881.

Kuulsaim Liverpooliga seotud kunstnikest on aga Konstantinous Kavafis, 20. sajandi Kreeka ikoon, kuigi ta sündis Aleksandrias. Tema isal oli ärisidemeid Inglismaa ja Liverpooliga. Pärast isa surma tõi ema ta 1872. aastal 9-aastaselt Liverpooli, kus ta omandas hariduse. 1877. aastal pidi pere rahaliste raskuste tõttu tagasi Aleksandriasse kolima.

"Her Benny" on Silas K. Hockingi traagiline romaan Liverpooli agulitänavate elust. Raamat oli bestseller ja oli esimene raamat, mida müüdi ühe kirjaniku eluaja jooksul üle miljoni eksemplari. Seiklusraamatute autor Harold Edward Bindloss sündis Liverpoolis. Kirjanik ja poliitiline aktivist George Garrett sündis Secombe'is Wirrali poolsaarel 1896. aastal ja kasvas üles Liverpoolis. 1920. ja 1930. aastatel korraldas tema organisatsioon töötute proteste ja näljamarsse. Ta asutas rahvarinde osana Unity teatri 1930. aastatel. Garrett suri 1966. aastal.

James Hanley sündis Kirkdale'is Liverpoolis 1897. aastal töölisperes. Hanley kasvas üles dokkide lähedal ning tema varajased teosed räägivad valdavalt madrustest. "The Furys" on viieosaline osaline autobiograafia töölisklassi elust Liverpoolis. Tema vend Gerard Hanley sündis samuti Liverpoolis. Romaanide kõrval kirjutas ta ka kuuldemänge BBC-le ja filmistsenaariume, tuntuim neist "The Blue Max". Kirjanik Beryl Bainbridge sündis Liverpoolis ja kasvas üles lähedalasuvas Formbys. Ta oli enim tuntud oma psühholoogiliste romaanide poolest. Bainridge võitis Whitbreadi auhinna parima romaani eest 1977. ja 1996. aastal ja oli viis korda nomiteeritud Bookeri auhinnale. The Times nimetas Bainbridge'i 50 suurima Briti kirjaniku hulka alates 1945. aastast.

J. G. Farrell sündis Liverpoolis 1935. aastal, kuid lahkus linnast sõja alguses. Iiri juurtega Farrell saavutas kuulsuse oma ajalooliste teostega, enim Impeeriumi triloogiaga ("Troubles", "The Siege of Krishnapur", "The Singapore Grip"), kus käsitles Briti koloniaalvõimu tagajärgi.

June Bhatia, alias Helen Forrester, oli tuntud teostega, kus käsitles oma lapsepõlve Liverpoolis suure depressiooni ajal. 1960. aastatel sai linn tuntuks Liverpooli luuletajate poolest, kelle hulgas Roger McGough ja Adrian Henri.

Liverpool on sünnitanud mitmeid tuntud õuduskirjanikke, kelle teoste tegevustik on tihtilugu Merseyside'is: muuhulgas Ramsey Campbell, Clive Barker, Peter Atkins. Liverpooli õuduskirjanduse kogumiku "Spook City" toimetas Liverpoolist pärit Angus Mackenzie.

LavakunstRedigeeri

Liverpoolil on ka rikas lavakunsti ajalugu. Liverpooli katedraalis toimub iga aasta Liverpooli Shakespeare'i festival ning Everywordi teatrikirjanduse festival, ainus omalaadne riigis. Physical Fest on rahvusvaheline füüsilise teatri festival; Liverpooli John Mooresi ülikool, Liverpooli etenduskunstide instituut, teatrid Empire, Epstein, Everyman, Playhouse, Royal Court ja Unity korraldavad samuti oma festivale.

Tuntud näitlejad Liverpoolist on näiteks Arthur Askey, Tom Baker, Kim Cattrall, Jodie Comer, Stephen Graham, Rex Harrison, Jason Isaacs, Tina Malone, McGanni vennad (Joe, Mark, Paul ja Stephen), David Morrissey, Elizabeth Morton, Peter Serafinowicz, Elisabeth Sladen, Alison Steadman ja Rita Tushingham. Muuhulgas on sidemeid Liverpooliga ka Kanada näitlejal Mike Myersil (kelle vanemad olid mõlemad Liverpoolist) ja Ameerika näitlejal Halle Berryl (kelle ema oli Liverpoolist).

ÖöeluRedigeeri

Liverpoolil on rikkalik ööelu, paljude baaride, pubide, ööklubide, muusikalavade ja komöödiaklubidega. 2011. aastal läbiviidud TripAdvisori küsitluses hääletati Liverpooli ööelu parimaks Ühendkuningriigis Manchesteri, Leedsi ja isegi Londoni ees. Concert Square, St. Peter's Square ja ümbritsevad tänavad on täis kuulsaid ööklubisid, nagu Alma de Cuba, Blue Angel, Bumper, Chibuku, Heebie Jeebies, Korova, Electrik Warehouse, The Magnet, Nation, Popworld, nende kõrval väiksemad asutused. Teine populaarne piirkond on Mathew Street ja Gay Quarter, mis on tuntud The Cavern Clubi ja mitmete geibaaride poolest. Albert Dock ja Lark Lane on samuti tuntud baaride poolest.

HaridusRedigeeri

Liverpoolis on põhi- ja keskharidust võimalik omandada sekulaarsete koolide kõrval ka Inglismaa Kiriku, juudi ja roomakatoliku koolides. Islami-suunalisi koole on vaid põhiharidustasemeni. Üks Liverpooli olulisimaid ja varajasemaid koole oli Liverpool Blue Coat School, asutatud 1708. aastal.

Liverpool Blue Coat School on linna parim kool, GCSE-testides on selle õpilased riigis 30. kohal. Märkimisväärsed on ka 1840. aastal asutatud Liverpooli kolledž, 1620. aastal asutatud Merchant Taylors' School ja St. Edward'si kolledž. 1980. aastatel suletud Liverpool Institure High Schooli ja Liverpool Collegiate Schooli mälestatakse endiselt kõrgtasemeliste koolidena. Bellerive Catholic College on linna parimate GCSE tulemustega sisseastumiskatseteta kool.

Liverpoolis on kolm ülikooli: University of Liverpool, Liverpool John Moores University ja Liverpool Hope University. Liverpoolis asutatud Edge Hill University asub nüüd Ormskirkis. Liverpool on ka koduks Liverpooli etenduskunstide instituudile.

University of Liverpool rajati 1881. aastal University College Liverpooli nime all. 1884. aastal sai kool osaks üleriigilisest Victoria Universityst, ent sai taas iseseisvaks kooliks 1903. aastal. Kool oli esimene, mis pakkus haridust biokeemia, arhitektuuri, inimkeskse disaini, veterinaarteaduse, okeanograafia ja sotsiaalteaduste valdkondades.

Liverpool Hope University saadi kolme kolledži liitmisel, vanim neist rajati 1844. aastal. Kool sai ülikooliks 2005. aastal. Tegu on ainsa oikumeenilise ülikooliga Euroopas.

Liverpool School of Tropical Medicine (otsetõlkes 'Liverpooli troopilise meditsiini kool') rajati kaubandussidemetega linna toodud troopiliste haiguste uurimiseks. Koolis asub vastumürkide hoidla.

Liverpool John Moores University oli varem tehnikainstituut ning sai ülikooliks 1992. aastal. Kool on nimetatud kooli suurtoetaja Sir John Mooresi auks. Institutsiooni haldas varem Liverpooli linnavolikogu. Kool alustas 1823. aastal Liverpooli mehaanikainstituudina ning seega võib teda lugeda vanuselt kolmandaks ülikooliks Inglismaal.

Liverpoolis on üks täiendkoolituskool, Liverpool Community College. Liverpooli linnavolikogu abil tegutseb lähedalasuvas Burtonis ka täiskasvanutekool.

Liverpoolis on kaks juudi kooli, King David School (keskkool) ja King David Primary School (põhikool), lisaks tegutseb ka King David Kindergarten (lasteaed). Kõiki neid haldab King David Foundation, kelle peakorter asub Childwalli sünagoogi kõrval.

SportRedigeeri

JalgpallRedigeeri

 
Merseyside'i derbi on linna kahe suurima jalgpalliklubi vaheline mäng, Liverpool punases ja Everton sinises

Liverpool on edukaim jalgpallilinn Inglismaal. Jalgpall on linna populaarseim sport ning linn on koduks Everton F.C-le ja Liverpool F.C-le. Omavahel on klubid võitnud 28 Inglise esiliiga tiitlit, 12 FA karikat, 10 EFL karikat, 6 Euroopa meistrikarikat, 1 UEFA karikavõitjate karika, 3 UEFA karikat, ja 24 FA Community Shieldi. Klubid võistlevad mõlemad Premier League'is, olles selle asutajaliikmed, ning nendevahelist mängu kutsutakse Merseyside'i derbiks. Derbit on nimetatud ka "sõbralikuks derbiks" (hoolimata asjaolust, et selles on rohkem punaseid kaarte antud, kui üheski muus vastasseisus), ning ei ole haruldane, et peres on nii ühe kui teise klubi toetajaid. Liverpool F.C. on enimate Euroopa meistrikarikatega meeskond nii Inglismaal kui Suurbritannias, olles võitnud 6 tiitlit, hiliseima neist 2019. aastal.

Everton F.C. asutati 1878. aastal, nende kodustaadioniks on Goodison Park. Liverpool F.C. asutati 1892. aastal ning nende kodustaadioniks on Anfield. Kuulsaimate Evertoni mängijate hulka kuuluvad Dixie Dean, Alan Ball, Gary Lineker, Neville Southall ja Wayne Rooney, kuulsaimate Liverpooli mängijate hulka kuuluvad Kenny Dalglish, Alan Hansen, Kevin Keegan, Ian Rush ja Steven Gerrard. Märkimisväärsemate treenerite hulka kuuluvad Harry Catterick ja Howard Kendall Evertonis, Bill Shankly ja Bob Paisley Liverpoolis. Liverpooli linnast on pärit jalgpallurid nagu Peter Reid, Gary Ablett, Wayne Rooney, Steven Gerrard, Jamie Carragher ja Tony Hibbert. Liverpooli linn on ainus, kus on igal hooajal Inglise Football League'i algusaastast (1888) mängitud kõrgeima liiga jalgpalli. Mõlemad klubid mängivad suurstaadionitel.

Ragnar Klavan liitus Liverpool F.C-ga 2016. aastal. 1. jaanuaril 2018 sai temast esimene eestlane, kes löönud Premier League'is värava, lüües 94. minutil võiduvärava Burnley vastu. Klavan osales kaheksal korral 2017-2018 UEFA Meistrite Liiga mängudes, sealhulgas AS Roma vastu poolfinaalis ning oli kasutamata vahetusmängija finaalis Madridi Reali vastu, ning on seega ainus Euroopa karikasarja kõrgetasemelises mängus osalenud eestlane.

Ragbi liigaRedigeeri

Ragbi liiga on Liverpoolis alles arenemas, kogukond panustab aktiivselt selle spordiala kasvamisse. Muuhulgas aitavad kaasa ka profiklubid lähipiirkonnast, nagu St. Helens ja Widnes. Õpilastasemel on osavõtt rikkalik: Liverpool University meeskond osales oma esimesel mängul juba 1968. aastal ja ka teised ülikoolid osalevad ülikoolidevahelistel võistlustel.

Linnas on ka amatöörklubisid, näiteks Liverpool Buccaneers. Croxtethis ja Childwallis tegutsevad kaks noorteklubi, Liverpool Lions ja Liverpool Storm.

PoksRedigeeri

Poks on Liverpoolis väga populaarne. Linnal on rikkalik poksiajalugu ning seal on 22 amatöörpoksiklubi, kust on tulnud palju andekaid poksijaid, nagu Ike Bradley, Alan Rudkin, John Conteh, Andy Holligan, Paul Smith, Shea Neary, Tony Bellew ja David Price. Liverpoolist on pärit suurem osa Briti olümpiakoondise poksijatest ning mitmed on võitnud olümpiamängudel medaleid. Poksivõistlusi peetakse Echo Arenal või Liverpool Olympias, vanasti toimusid võistlused Liverpool Stadiumil.

Hobuste võiduajamineRedigeeri

 
Earl of Derby tribüün Aintree hipodroomil

Aintrees leiab iga aasta aprillis aset maailma kuulsaim võidujooks, John Smith's Grand National. 30 väravaga 6,4-kilomeetrisele rajale tullakse võistlema kõikjalt maailmast. Mälestusväärsemate sündmuste hulgas on 100/1 šanssidega võitnud Foinavon ja Mon Mome, vastavalt 1967. ja 2009. aastal, ning Red Rumi ja Ginger McCaini dominants 1970. aastatel. 2010. aastal sai Grand Nationalist esimene Suurbritannia televisioonis HD-kvaliteediga edastatud hobuste võidujooks.

GolfRedigeeri

Lähedalasuvas Hoylake'i linnas Wirrali poolsaarel tegutsev Royal Liverpool Golf Club on mitmel korral võõrustanud Suurbritannia lahtiseid meistrivõistlusi golfis, viimati 2014. aastal. 1983. peeti seal ka Walkeri karikavõistlusi.

Hurtade võiduajamineRedigeeri

Liverpoolis on ajaloo jooksul olnud neli hurdajooksu rada: Seaforthi, Breck Parki, Stanley ja White City staadion. Breck Parkis toimusid ka poksiüritused ning nii Stanleys kui ka Seaforthis toimusid speedway-sõidud.

KergejõustikRedigeeri

Wavertree Sports Park on koduks Liverpool Harriersi kergejõustikuklubile, mille mitu liiget on võistelnud olümpiamängudel: Curtis Robb, Allyn Condon (ainus Briti sportlane, kes on osalenud nii suve- kui ka taliolümpiamängudel) ja Katarina Johnson-Thompson. Johnson-Thompson esindas kaheksavõistluses Suurbritanniat 2012. aasta Londoni olümpiamängudel, ning 2019. aasta kergejõustiku MM-il võitis kulla, lüües sealjuures Briti rekordit ning tuues Liverpoolile esimese MM-kulla.

VõimlemineRedigeeri

2012. aastal võitis Liverpoolis üles kasvanud Beth Tweddle 2012. aasta olümpiamängudel pronksmedali ning sai sellega Briti ajaloo edukaimaks sportvõimlejaks.

UjumineRedigeeri

Liverpoolist on pärit mitu olümpiamängudel osalenud ujujaid, kuulsaim neist on Steve Parry, kes võitis 200 m liblikujumise kulla 2004. aasta Ateena olümpiamängudel. Tuntud on ka Herbert Nickel Haresnape, Margaret Kelly, Shellagh Ratcliffe ja Austin Rawlinson. Wavertree Sports Parkis on ujumiskeskus. City of Liverpool Swimming Club on tulnud riiklikuks meistriks kaheksal korral viimase 11 aasta jooksul.

KriketRedigeeri

Linn on keskpunktiks Liverpool and District Cricket Competitionile, mis on Inglismaa ja Walesi kriketiliidu korraldatav esiliiga. Sefton Park ja Liverpool on liiga asutajaliikmed, Wavertree, Alder ja Old Xaverians liitusid hiljem. Liverpoolis peetakse ka Lancashire'i krahvkonnaklubi karikamänge.

TennisRedigeeri

2002. aastast alates on linnas korraldatud iga-aastast Tradition-ICAP Liverpooli näidisturniiri, kus on osalenud Novak Đoković, David Ferrer, Mardy Fish, Laura Robson ja Caroline Wozniacki. 2019. aasta turniiri võitis naiste arvestuses Kaia Kanepi. Kui varem peeti seda turniiri Calderstones Parkis, siis nüüd Aigburthi kriketiväljal.

KorvpallRedigeeri

 
M&S Bank Arena oli koduks Mersey Tigersi korvpalliklubile

Liverpooli esimene elukutseliste korvpalliklubi oli 2007. aastal Briti korvpalliliigasse (BBL) sisenenud Everton Tigers. Klubi loodi Everton F.C. toetusega Toxteth Tigersi noorteprogrammi põhjal, ent Everton lõpetas klubi toetamise 2009-2010 hooaja lõpus. Mersey Tigersi nime all jätkanud klubi võitis kuueaastase eksistentsi jooksul BBL-i liiga, BBL-i karika ja BBL-i trofee. Klubi likvideeriti 2012-2013 hooaja lõppedes. Nende lähimaks rivaaliks on 29 km kaugusel Chesteri linnast pärit Cheshire Phoenix.

PesapallRedigeeri

Liverpool on üks kolmest Briti pesapalli kodulinnast ning seal peetakse üle aasta Inglismaa-Walesi vahelist mängu. Liverpool Trojans on Ühendkuningriigi vanim pesapalliklubi.

RattasõitRedigeeri

2014. aasta Briti velotuur sai alguse Liverpoolist 7. septembril, esimene etapp oli linnarada Liverpooli kesklinnas. Velotuur koosnes kokku üheksast etapist ning päädis Londonis 14. septembril.

MuudRedigeeri

2016. aasta uuringu põhjal on Liverpoolis 4,3 spordi- ja puhkekeskust 100 000 inimese kohta, mis on Ühendkuningriigi suurlinnade lõikes parim tulemus.

SpordistaadionidRedigeeri

Liverpool on koduks Premier League'i jalgpalliklubidele Everton ja Liverpool. Liverpool on mänginud Anfieldil alates 1892. aastast, pärast Evertoni lahkumist staadionilt renditüli tõttu. Liverpool mängib staadionil endiselt, kuigi seda on ajaloo jooksul väga palju ümber ehitatud ja laiendatud. Hiliseim lisandus staadionile oli peatribüüni laiendus 2016. aastal. Värskelt on arendatud ka staadioni ümbruspiirkonda ning plaanis on ka Anfield Roadi tribüüni laiendus. Spion Kop on üks tuntumaid tribüüne maailmas, tänu fännide entusiasmile ja staadionil loodud atmosfäärile. Anfield on UEFA neljatärnisertifikaadiga staadion ning see mahutab 54 000 pealtvaatajat. Staadion kõrgub madalamate elamuhoonete vahel.

Pärast Anfieldilt lahkumist 1892. aastal kolis Evertoni jalgpalliklubi teisele poole staadioneid lahutavat parki Goodison Parki staadionile. Tegu oli esimese suurema jalgpallistaadioniga Inglismaal. Molineux (Wolvesi kodustaadion) avati kolm aastat varem, kuid oli pigem vähe arenenud, 1892. aastal avatud St. James's Park Newcastle'is oli vähe rohkemat kui lage väli. Vaid Šotimaal oli kõrgema tasemega staadione. Rangersi Ibroxi staadion avati 1887. aastal, Celtic Park avati samal ajal kui Goodison Park. Everton arendas staadioni välja 3000 naela eest (tänapäeva väärtus 452 000 eurot). Staadioni senine nimi Mere Green asendati nimega Goodison Park ja staadion avati 1892. aasta augustis, kuigi esimene spordiüritus seal oli hoopiski kergejõustikuvõistlus. Everton mängis staadionil oma esimese mängu 2. septembril 1892, kui võideti Boltonit 4-2. Staadion mahutab nüüd natuke alla 40 000 pealtvaataja.

Everton kolib 2024–2025 hooajaks jõe äärde Bramley-Moore'i dokile ehitatavale staadionile, mis hakkab mahutama 53 000 pealtvaatajat.

VälislingidRedigeeri