UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon

UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon (inglise keeles ametlikult Convention Concerning the Protection of the World Cultural and Natural Heritage, lühemalt World Heritage Convention; prantsuse keeles ametlikult Convention pour la protection du patrimoine mondial, culturel et naturel, lühemalt Convention sur le patrimoine mondial) on 23. novembril 1972 Pariisis vastuvõetud maailma erilise kultuuri- ja looduspärandi ning nende segapärandi kaitse korraldamise meede, et tagada nende säilimine tulevastele põlvedele.

Konventsiooni vastuvõtmine UNESCO-s 1972. aastal

2024. aasta augusti seisuga oli konventsiooni ratifitseerinud 196 riiki. Neist on 192 ÜRO liikmesriigid, lisaks veel ÜRO vaatlejariigid Püha Tool ja Palestiina ning Uus-Meremaaga assiotseerunud riigid Cooki saared ja Niue. Ainuke ÜRO riik, kes pole liitunud konventsiooniga, on Liechtenstein.[1][2]

Konventsioonis on 38 artiklit.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "States Parties – UNESCO World Heritage Centre". UNESCO World Heritage Centre. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. oktoober 2011. Vaadatud 21. märtsil 2022.
  2. Centre, UNESCO World Heritage. "UNESCO World Heritage: 26 new sites inscribed". UNESCO World Heritage Centre (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2024. Vaadatud 5. augustil 2024.

Kirjandus

muuda
  • Claire Cave, Elene Negussie. "World Heritage Conservation. The World Heritage Convention, Linking Culture and Nature for Sustainable Development". 2017

Välislingid

muuda