UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon

UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon (inglise keeles ametlikult Convention Concerning the Protection of the World Cultural and Natural Heritage, lühemalt World Heritage Convention; prantsuse keeles ametlikult Convention pour la protection du patrimoine mondial, culturel et naturel, lühemalt Convention sur le patrimoine mondial) on 23. novembril 1972 Pariisis vastuvõetud maailma erilise kultuuri- ja looduspärandi ning nende segapärandi kaitse korraldamise meede, et tagada nende säilimine tulevastele põlvedele.

2024. aasta augusti seisuga oli konventsiooni ratifitseerinud 196 riiki. Neist on 192 ÜRO liikmesriigid, lisaks veel ÜRO vaatlejariigid Püha Tool ja Palestiina ning Uus-Meremaaga assiotseerunud riigid Cooki saared ja Niue. Ainuke ÜRO riik, kes pole liitunud konventsiooniga, on Liechtenstein.^[1]^[2]

Konventsioonis on 38 artiklit.

Vaata ka

UNESCO maailmapärandi nimistu

Viited

↑ "States Parties – UNESCO World Heritage Centre". UNESCO World Heritage Centre. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. oktoober 2011. Vaadatud 21. märtsil 2022.
↑ Centre, UNESCO World Heritage. "UNESCO World Heritage: 26 new sites inscribed". UNESCO World Heritage Centre (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2024. Vaadatud 5. augustil 2024.

Kirjandus

Claire Cave, Elene Negussie. "World Heritage Conservation. The World Heritage Convention, Linking Culture and Nature for Sustainable Development". 2017

Välislingid

Lepingu tekst eesti keeles Riigi Teatajas

[unesco-1] "States Parties – UNESCO World Heritage Centre". UNESCO World Heritage Centre. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. oktoober 2011. Vaadatud 21. märtsil 2022.

[2] Centre, UNESCO World Heritage. "UNESCO World Heritage: 26 new sites inscribed". UNESCO World Heritage Centre (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2024. Vaadatud 5. augustil 2024.

[1]

[2]