Ameerika Riikide Konföderatsioon

Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) oli riik, mis eksisteeris Põhja-Ameerikas 18611865.

Ameerika Riikide Konföderatsioon


4. veebruar 1861 – 9. aprill 1865
Valitsusvorm Föderatiivne vabariik
President Jefferson Davis
Asepresident Alexander Stephens
Pealinn Montgomery Alabamas
4. veebruar 1861 – 29. mai 1861
Richmond Virginias
29. mai 1861 – 9. aprill 1865
Danville Virginias
3.10. aprill 1865
Pindala 1 995 392 km² (välja arvatud Missouri ja Kentucky)
Rahvaarv 9 103 332
(sh 3 521 110 orja)
4,5 in/km² in/km²
Riigikeeled inglise, de facto üldrahvuslik, piirkonniti Euroopa ja indiaani keeled
Rahaühik CSA dollar (emiteeriti ainult paberraha)
USA dollar
Deviis Deo Vindice (Under God our Vindicator)
Hümn God Save the South (mitteametlik)
Dixie's Land (popular)

Ajalugu muuda

Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda konföderatsiooni purustamisega.

Konföderatsiooni poliitilised liidrid muuda

Suurimad linnad muuda

# Linn (osariik) Elanikke 1860 Koht USA linnade
edetabelis
1. New Orleans (Louisiana) 168 675 6
2. Charleston (Lõuna-Carolina) 40 522 22
3. Richmond (Virginia) 37 910 25
4. Mobile (Alabama) 29 258 27
5. Memphis (Tennessee) 22 623 38
6. Savannah (Georgia) 22 292 41
7. Petersburg (Virginia) 18 266 50
8. Nashville (Tennessee) 16 988 54
9. Norfolk (Virginia) 14 620 61
10. Wheeling (Virginia) 14 083 63
11. Alexandria (Virginia) 12 652 74
12. Augusta (Georgia) 12 493 77
13. Columbus (Georgia) 9621 97
14. Atlanta (Georgia) 9554 99
15. Wilmington (Põhja-Carolina) 9553 100

Relvajõud muuda

  • Confederate States Army
  • Confederate States Navy
  • Confederate States Marine Corps

Konföderatsiooni väejuhid muuda

Konföderatsiooni lipud muuda

Olulised kuupäevad muuda

Osariik Lahkulöömise järjekord Vastuvõtmine A.R.K.-sse USA Kongressis esindatuse taastamine Kohaliku omavalitsuse taastamine
Lõuna-Carolina 20. detsember 1860 4. veebruar 1861 9. juuli 1868 28. november 1876
Mississippi 9. jaanuar 1861 4. veebruar 1861 23. veebruar 1870 4. jaanuar 1876
Florida 10. jaanuar 1861 4. veebruar 1861 25. juuni 1868 2. jaanuar 1877
Alabama 11. jaanuar 1861 4. veebruar 1861 14. juuli 1868 16. november 1874
Georgia 19. jaanuar 1861 4. veebruar 1861 15. juuli 1870 1. november 1871
Louisiana 26. jaanuar 1861 4. veebruar 1861 4. juuli 1868 2. jaanuar 1877
Texas 1. veebruar 1861 2. märts 1861 30. märts 1870 14. jaanuar 1873
Virginia 17. aprill 1861 7. mai 1861 26. jaanuar 1870 5. oktoober 1869
Arkansas 6. mai 1861 18. mai 1861 22. juuni 1868 10. november 1874
Tennessee 8. juuni 1861 16. mai 1861 24. juuli 1866 4. oktoober 1869
Põhja-Carolina 20. mai 1861 16. mai 1861 4. juuli 1868 2. veebruar 1871
Missouri (ametlik ja legaalselt valitud valitsus) 31. oktoober 1861 19. august 1861 teadmata teadmata
Kentucky (Russellville'i valitsus) 20. november 1861 10. detsember 1862 teadmata teadmata

Vaata ka muuda

Välislingid muuda