Ava peamenüü

Ameerika Riikide Konföderatsioon

Ameerika Riikide Konföderatsioon
4. veebruar 1861–9. aprill 1865
Flag of the Confederate States of America (1865).svg ConfederateStatesofAmericaSeal.jpg
Konföderatsiooni 3. lipp Konföderatsiooni vapp
CSAlocation.png
Valitsusvorm Föderatiivne vabariik
President Jefferson Davis
Asepresident Alexander Stephens
Pealinn Montgomery Alabamas
4. veebruar 1861 – 29. mai 1861
Richmond Virginias
29. mai 1861 – 9. aprill 1865
Danville Virginias
3.10. aprill 1865
Pindala 1 995 392 km² (välja arvatud Missouri ja Kentucky)
Rahvaarv
 –rahvastikutihedus
9 103 332
(sh 3 521 110 orja)
4,5 in/km² / km²
Riigikeeled inglise, de facto üldrahvuslik, piirkonniti Euroopa ja indiaani keeled
Rahaühik CSA dollar (emiteeriti ainult paberraha)
USA dollar
Deviis Deo Vindice (Under God our Vindicator)
Hümn God Save the South (mitteametlik)
Dixie's Land (popular)

Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) oli riik, mis eksisteeris Põhja-Ameerikas 18611865.

AjaluguRedigeeri

Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda konföderatsiooni purustamisega.

Konföderatsiooni poliitilised liidridRedigeeri

GeograafiaRedigeeri

# Linn (osariik) Elanikke 1860 Koht USA linnade
edetabelis
1. New Orleans (Louisiana) 168 675 6
2. Charleston (Lõuna-Carolina) 40 522 22
3. Richmond (Virginia) 37 910 25
4. Mobile (Alabama) 29 258 27
5. Memphis (Tennessee) 22 623 38
6. Savannah (Georgia) 22 292 41
7. Petersburg (Virginia) 18 266 50
8. Nashville (Tennessee) 16 988 54
9. Norfolk (Virginia) 14 620 61
10. Wheeling (Virginia) 14 083 63
11. Alexandria (Virginia) 12 652 74
12. Augusta (Georgia) 12 493 77
13. Columbus (Georgia) 9621 97
14. Atlanta (Georgia) 9554 99
15. Wilmington (Põhja-Carolina) 9553 100

RelvajõudRedigeeri

  • Confederate States Army
  • Confederate States Navy
  • Confederate States Marine Corps

Konföderatsiooni väejuhidRedigeeri

Konföderatsiooni lipudRedigeeri

Olulised kuupäevadRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri