1869
aasta
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1830. aastad |
1840. aastad |
1850. aastad |
1860. aastad
| 1870. aastad
| 1880. aastad
| 1890. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1865 |
1866 |
1867 |
1868 |
1869
| 1870
| 1871
| 1872
| 1873
| ►
| ►►
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2014) |
1869. aasta (MDCCCLXIX) oli 19. sajandi 69. aasta.
Sündmused EestisRedigeeri
- Selle aasta esimesel poolaastal oli eriti Eestimaa kubermangus suur näljahäda[1]. Kõige halvem oli seis Läänemaal[1].
- 2.-3. veebruari öösel toimus Tallinna rannikul maavärin
- 22. märts (vkj 10. märts) – Vene keisririigi senati ukaasiga määrati, et kroonutalupoegadel oli õigus oma rendikohta eluaeg kasutada, seda pärandada ja seda päriseks osta[1].
- Maikuus ilmus Ferdinand Johann Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat"[1].
- Maikuus alustati Balti raudtee ehitust[1].
- 30. juuni–2. juuli (vkj 18.–20. juuni) – Tartus toimus Johann Voldemar Jannseni ja Aleksander Kunileiu juhtimisel I üldlaulupidu[1].
- 28. august (vkj 16. august) – Venemaa keiser lubas korjata annetusi kavatsetud Eesti Aleksandrikooli heaks[1].
- Suvel olid ilmad jahedad ja viljasaak osutus rahuldavaks või heaks ja nälga polnud enam karta[1].
- 28. oktoober (vkj 16. oktoober) – asutati Viljandi laulu- ja mänguselts Koit[1].
- Suvel alustati Tallinna–Peterburi raudtee (ühtlasi Balti Raudtee) rajamist.
- Alustati Balti raudtee Raudteede peatehaste ehitamist Tallinna Kopli ja Telliskivi tänava nurgale.
- 2. detsember (vkj 20. november) – esimene vedur sõidab Tallinna sadamast Balti jaamani[1].
- Suure näljahäda tõttu aasta esimesel poolel, sündis Eestimaa kubermangus sel aastal 9315 ja suri 14 324 inimest, seega iive oli –15,5%[1]. See aasta on ka üks suurema suremusega aastaid 18.–19. sajandit vaadates[1].
- Talurahva rekonversiooni luteri usku püüti Lõuna-Eestis takistada 6 kroonumõisa maa jagamisega õigeusku tulnutele[1].
Sündmused maailmasRedigeeri
- Otago Ülikool on asutatud.
- 1. juuni – Thomas Alva Edison sai oma esimese patendi, elektrilise hääletusmasina kohta.
- 8. juuni – Chicago leiutaja Yves W. McGaffey patenteeris oma "pühkimismasina", mis oli põhimõtteliselt maailma esimene tolmuimeja.
- 12. juuli – Napoleon III võttis Prantsusmaal kasutusele parlamentaarse süsteemi.
- 15. juuli – Hippolyte Mege Mouris patenteeris Prantsusmaal margariini.
- 4. november – Ilmus Briti teadusajakirja Nature esimene number.
- 8. detsember – toimus Vatikani I kirikukogu avaistung.
SündinudRedigeeri
- 10. jaanuar – Grigori Rasputin
- 18. märts – Neville Chamberlain, Suurbritannia peaminister
- 26. veebruar – Nadežda Krupskaja
- 11. aprill – Gustav Vigeland, norra skulptor
- 21. aprill – Hauk Aabel, norra filmi- ja teatrinäitleja
- 2. juuli – Hjalmar Söderberg, rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija
- 26. juuli – Martin Andersen Nexø, taani kirjanik
- 2. oktoober – Mahatma Gandhi
- 22. november – André Gide
- 31. detsember – Henri Matisse, maalikunstnik
SurnudRedigeeri
- 28. veebruar – Alphonse de Lamartine, prantsuse luuletaja
- 8. märts – Hector Berlioz, prantsuse helilooja
- 8. oktoober – Franklin Pierce, USA 14. president 1853–1857
- 23. oktoober – Charles Augustin Sainte-Beuve, prantsuse kirjanik
- 26. november – Albert, Schwarzburg-Rudolstadti vürst